Obsah (6)

§ 424§ 68§ 69§ 50§ 75§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-2684 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav Z.B § 424 järgi isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud neljal korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.02.

1. a, kahtlustatavana kinni peetud 24.02.2013-25.02.
2. a, Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.B

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Z.B-le mõistetud karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 (kaks) päeva (ajavahemik 24.02.2013- 25.02.2013), Z.B poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Z.B-le mõistetud 1 kuu 28 päeva pikkune vangistus 116 (ühesaja kuueteistkümne) tunni üldkasuliku tööga. Z.B üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 6 (kuus) kuud.

1

§ 69

lg 4 alusel kohustada Z.B üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas - XXXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Z.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. mail
2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 60 (kuuskümmend) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 540 (viissada nelikümmend) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Z.B kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 45 (nelikümmend viis) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui Z.B ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Z.B süüdistatakse selles, et tema 23.02.
4. kella 21.54 paiku juhtis Tartu maakonnas Vara vallas Kuusiku külas mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,75 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Sellega pani Z.B toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.B-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Z.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg ajavahemikul 24.02.2013 kuni 25.02.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 1 kuu ja 28 päeva.

§ 69

lg 1 kohaselt asendada 1 kuu ja 28 pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega 116 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb sooritada 6 kuu jooksul.

§ 69

lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö sooritamise ajal on Z.B kohustatud järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista Z.B-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks.

§ 57lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Z.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.B süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

3 Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Z.B menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38.40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 21.60 eurot, kokku 60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Z.B on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et Z.B taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Z.B elatub juhtutöödest saadavast tasust, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Z.B-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4