1-11-11645/59

Kriminaalasi nr.1-11-11645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-11645 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Prokurör Ave Arnim Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu E.J, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus käitumiskontroll kohaldamata. ja jätta E.J suhtes karistusjärgne Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. E.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.10.2013 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 10.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõstes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.12.2010 ja lõpp 03.06.
2. 1 Kinnipidamisasutuses E.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama ema juurde aadressil xxx. Isik lõpetas vanglas viibides 2012 kevadel 9.klassi. Alates 01.09.2012 õpib vanglas puidupingitöölise erialal. Suhtub enese täiendamisse positiivselt. Isikul puudub vabanedes töökoht. Rahalisi nõudeid omab väärtuses 2684,18 eurot. Majandusliku toimetuleku oskus puudub, kuna sai süüdimõistetuks alaealisena. Varasemad kuriteod olid röövimised materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sissetulek vangistuses puudub. Kinnipeetava ema on nõus isikut peale vabanemist igati toetama. On karistatud korduvalt väärteo korras rahatrahvidega AS § 71 alusel. Vangistuses on pandud psühhiaatri poolt alkoholi kuritarvitaja diagnoos xxx. On läbinud Viru Vanglas sotsiaalprogrammi "xxx", mis vähendab oluliselt sõltuvusainetest tulenevat riski. Agressiivse käitumise risk on kõrge ja seda võib võimendada alkoholijoobes viibimine. Vabanedes on tõenäoline, et isik hakkab alkoholi tarvitama. Ei näe alkoholi tarbimisega seotud riske. Vestlustel on agressiivne, soovib ainult endale heaolu tagada ennast õigustades arvestamata teiste isikute seisukohti. On korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes. Kaotab enesekontrolli negatiivsete emotsioonide tõttu. Ei tule talle ebameeldivates situatsioonides toime, kipub neid vägivallaga lahendama. Probleemide lahendamise oskus on puudulik. On läbinud vangistuses agressiivse käitumise maandamisele suunatud sotsiaalprogrammid "xxx" ja "xxx". E.J on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varasemalt on isik toime pannud röövimisi, ähvardamise, transpordivahendi omavolilise kasutamise, sissetungimised ja vargused. Viimane kuritegu on teise isiku kehaline väärkohtlemine. Kinnipeetava puhul vangla hindas, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 63%. Viru Vangla taotleb E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et E.J on korduvalt tahtlikke kuritegusid toime pannud naabri suhtes, kes on (kinnipeetava ema sõnul) lahkunud aadressilt xxx. E.J vabanemisel on olemas kindel elukoht ema juures. Samas on E.J väljendanud soovi asuda elama mujale, kuna vanemate elukoht on ülerahvastatud. Arvestades kinnipeetava vangistusele eelnenud kriminaalset käitumist, vangistuses viibitud aega võib eeldada, et E.J tutvusringkonda võivad kuuluda kriminaalset mõtteviisi toetavad isikud. Vangistusele eelneval ajal viibis E.J tihti öösiti sõprade juures ning emal puudus ülevaade poja tegemistest väljaspool kodu. Käesolevaks ajaks on kinnipeetava ema sõnul elukohta vahetanud või oma pere loonud varasemalt samas asulas elanud sõbrad/tuttavad, kellega E.J enne vangistust lävis. Kinnipeetaval on põhiharidus omandatud. Käesoleval ajal omandab xxx-s puidupingitöölise eriala, kuid puudub eelnev töökogemus ning mille tõttu võib olla töökoha leidmine raskendatud. Kinnipeetava ema sõnul võib leida poeg esmalt tööd kas kasuisa või venna töökohas, kuid kokkulepped tööandjatega puuduvad. E.J on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid katseaja jooksul pani toime uue tahtliku kuriteo. Vangistuses viibides on E.J-ile määratud korduvalt distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta toime pannud karistuse kandmise ajal tahtliku kuriteo. E.J on osalenud: 04.01.2010 - 22.02.2011 MTÜ Convictus Eesti korraldatavas sõltuvusprobleemiga tugigrupis; 04.02.-28.03.2011 sotsiaalabiprogrammis "xx"; Alates 27.11.2012 sotsiaalabiprogrammis "xxx". 2 Prokurör andis arvamuse ning ei toeta E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. E.J ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kohus tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja E.J arvamused, leiab, et E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.J isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.J on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et E.J puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. E.J ei soovi tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli määramist ja leiab, et vanglasse ta ei soovi sattuda ning otsib endale kohe ka töökoha. Ta soovib leida endale eraldi elamispinna, sest vanemate juures kahetoalise korteris on ilmne ülerahvastatus, kuna seal elab praegu 4 inimest. Kohus leiab, et E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.J suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. /digitaalselt allkirjastatud/ Loretta Pikma Kohtunik 3