1-12-11488/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11488 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Paavo Randma Kriminaalasi G.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav G.U (G.U) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava G.U apellatsioon Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsuse peale läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud
3. Viru Maakohtu 19.02.2013 kohtuotsusega tunnistati G.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati 19.02.
5. Viru Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav G.U. Apellant märgib, et maakohus ei võtnud kohtuistungil vastu dokumente, mis kinnitasid temal alalise töökoha olemasolu, sealhulgas ka panga väljavõtted, mis näitavad, et tema vastu esitatud nõuetest tasus ta mõne kuuga umbes kolm tuhat eurot. G.U kinnitusel tööandja on nõus ta uuesti tööle võtma ning ta kohustub hüvitama tema poolt kannatanutele tekitatud kahjud kahe kuu jooksul, muud nõuded on ta valmis hüvitama kolme kuu jooksul. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, hinnates G.U apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
7. Esmalt tuleb märkida, et käesolevat kriminaalasja vaadati maakohtus läbi lühimenetluses, s.t sellise menetlusliigi puhul lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal (KrMS § 233 lg 1) ning sellisel juhul uusi tõendeid kriminaalasja juurde ei võeta. Käesoleval juhul maakohus, jättes süüdistatava kaitsja taotluse uute tõendite kriminaalasja juurde võtmisest rahuldamata, on toiminud kriminaalmenetlusõiguse norme järgivalt ning kooskõlas kohtupraktikaga.
8. Süüdistatava apellatsioonist võib järeldada, et ta soovib vaidlustada talle reaalse vangistuse mõistmist. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtuga G.U-le määratud karistuse osas ja leiab, et see on põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-1811, p 8.1). Süü suurust võivad iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Lisaks kuriteokoosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist (RKK nr 3-1-1-77-11, p 11), kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse. Käesoleval juhul on maakohus andnud hinnangu kõigile KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise eesmärkidele kogumis ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus on põhjendatult märkinud, et G.U pani ühe nädala jooksul toime 4 varguseepisoodi. Varasemalt on teda kriminaalkorras karistatud 15 korda, kusjuures valdavas osas varavastaste kuritegude eest. Maakohus osundas ka sellele, et G.U tunnistas süüd ja aitas kaasa uurimisele, omab töökohta, mistõttu pidas võimalikuks mõista G.U-le vangistuse oluliselt alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmise määra. 2 Kuna maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud kõigi karistuse mõistmist mõjutavate asjaoludega (seda nii karistusliigi kui ka määra osas) ning kohtu põhistused on kooskõlas kohtupraktikaga, on kriminaalkolleegiumi hinnangul käesolevas kriminaalasjas esitatud apellatsioon perspektiivitu. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Paavo Randma 3 Mati Kartau