← Eesti

4-13-5930/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-5930 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja L.K (isikukood: XXX; kodakondsus: EV; elukoht: XXX, töökoht: XXX OÜ) Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 13.08.2013.a. otsus väärteoasjas nr 2376,13,002610 Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta L.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 13.08.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 2376,13,002610 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud L.K esitas 07.09.2013.a Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi poolt 13.08.2013.a väärteoasjas nr 2376,13,002610 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3, § 39 lg 1 ja § 88 lg 1 rikkumise eest LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. Kuigi kaebusele on peale kirjutatud kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale, siis kaebuse sisust nähtuvalt vaidlustab kaebaja kohtuvälise menetleja 13.08.2013.a. otsust, mille kohta on selgesõnaline viide kaebuse sissejuhatavas osas ning kaebuse lisa 6 juurde on märgitud, et kaebus esitatakse väärteoasjas nr 2376,13,002610 tehtud trahviotsuse peale. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtule edastatud väärteotoimikus olevast 22.07.2013.a koostatud väärteoprotokollist AB 1345742, on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.08.2013.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 22.07.2013.a ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isik oli menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 13.08.2013.a ning otsusel on kirjas, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 06.09.2013.a. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 07.09.2013.a. Harju Maakohtule laekunud kaebuse saatekirjast nähtuvalt on kaebus saabunud kohtu elektroonilisele menetluspostiaadressile 07.09.2013.a kell 16:26, seega peale kaebetähtaja möödumist. Samuti nähtub digitaalallkirja kinnituslehelt, et esitatud kaebus on digitaalselt allkirjastatud 07.09.2013.a kell 16:19:
  2. Seega on kaebus esitatud peale kaebetähtaja möödumist, kuna see lõppes 06.09.2013.a. L.K ei ole esitanud kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud oma kaebuses, miks ta ei saanud esitada kaebust tähtaegselt. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Seega ülalmärgitud sätte sõnastusest saab teha vaid ühese järelduse selle kohta, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppemist ja kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei saagi kohus kaebust läbi vaatama hakata. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa ka kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata siis seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebus tuleb esitajale tagastada, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kohus juhindub V™S § 118 lg 2 p 1, §
  3. Aulike Salo Kohtunik 2 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.