1-10-536/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-536 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.J-i (Z.J) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.J-i kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot nelikümmend senti) advokaat Anne Vissakule tema poolt Z.J-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Z.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
7. Z.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Z.J 1-10-536 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.02.2010 otsusega mõisteti Z.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskema Tartu Maakohtu 22.10.2008 otsusega mõistetud karistusega. Z.J mõisteti süüdi ka KarS § 331 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning Z.J-i liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.02.2010 ja lõpp 18.03.
9. Tartu Maakohtu 12.09.2012 määrusega jäeti Z.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt kannab Z.J karistust muuhulgas esimese astme kuritegude eest ning tal on mõistetud karistusajast ära kantud üle kahe kolmandiku. Maakohus tõi välja, et Z.J-i on alates
10. aastast kriminaalkorras karistatud kuuel korral, põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ning praegu kannab ta vangistust muuhulgas narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise eest, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ning narkootilise või psühhotroopse aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest vanglas. Maakohus märkis ka, et Z.J-i on korduvalt karistatud alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Maakohtu hinnangul on Z.J käitunud pika ajavahemiku vältel korduvalt õigusvastaselt ning ka tema kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine ei ole andnud positiivset tulemust vaatamata kindlale elukohale ja lähedaste toetusele. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus ei ole süüdimõistetu jaoks olnud piisavad hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole Z.J suuteline isegi vangistuses kehtestatud korrast kinni pidama, arvestades tema poolt karistuse kandmise ajal kuriteo toimepanemist. Maakohus nõustus vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusega, et Z.J-i puhul esineb endiselt suur uue kuriteo toimepanemise risk, kuna ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega saa aru oma sõltuvusainete tarvitamise probleemist. Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab maakohtu hinnangul ka asjaolu, et teda on vangistuse kandmise ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sealjuures viimati 23.02.
11. Maakohus leidis, et samaliigilised ja korduvad distsiplinaarkaristused näitavad, et süüdimõistetu ei suuda isegi range järelevalve tingimustes kehtestatud korrale alluda, mistõttu on tema õiguskuulekus ja allumisvõime kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav, vaatamata vangistuse kandmise ajal võlanõuete osalisele rahuldamisele, lähedaste toetusele ja kindlale elukohale. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning tema kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamine oleks võimalik. Maakohus oli seisukohal, et korduvalt kuritegusid toimepannud isikut, kes pole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning on vanglas toime pannud uue kuriteo ja mitmeid distsiplinaarüleastumisi, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Maakohus märkis täiendavalt, et Z.J oleks soovitatav vangistusest läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm „XXXX.“ -2 - Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Z.J-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja Z.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt analüüsinud Z.J-i positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Määruskaebuse kohaselt on Z.J vabanemisel elukoht ja toetav tugivõrgustik, ta ei soovi enam suhelda kriminaalkorras karistatud tuttavatega ja on vabanemisel valmis otsima jõukohast tööd vaatamata sellele, et hakkab saama XXXX. Kaitsja märgib, et Z.J on valmis töö leidmiseni aitama vanemaid majapidamistöödel, samuti täitma kriminaalhooldusametniku poolt seatud kohustusi ning jätkama XXXX ravi. Kaitsja toob välja, et Z.J on vangistuse jooksul tasunud hulgaliselt tsiviilhagisid ning tal on vabanemisfondis XXX eurot. Samuti on süüdimõistetu määruskaebuse kohaselt töötanud vanglas alates XXXX. aastast XXXX. Kaitsja rõhutab, et Z.J-i distsiplinaarkaristused on samatüübilised ja seotud tubaka tarvitamisega. Kaitsja palub kohtul arvestada ka sellega, et kuna Z.J vabaneb vanglast 18.03.2012, oleks tema katseaeg ennetähtaegsel vabanemisel tunduvalt pikem kui kandmata karistus ning Z.J vajab kriminaalhooldust resotsialiseerumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et Z.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on Z.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et Z.J-i kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja Z.J-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud Z.J-i ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Z.J-i kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid tingimusi ja ennetähtaegse vabanemise võimalikke tagajärgi kogumis hinnates ei ole ringkonnakohus veendunud, et Z.J suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Z.J ei ole oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus leiab, et Z.J-i neli kehtivat distsiplinaarkaristust viitavad sellele, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada ning talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses tema õiguskuulekust oluliselt iseloomustavaks asjaoluks ning järjepidevaid distsiplinaarkaristusi tubakatoodetega seotud rikkumiste tõttu ei saa seetõttu pidada väheoluliseks näitajaks.
14. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad ka Z.J-i senine elukäik ja tema poolt korduvalt toimepandud kuriteod, et risk edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. Kuna Z.J-i elukäik on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning talle seni mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et lähedaste toetus, elukoha olemasolu ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et Z.J on avaldanud soovi edaspidi õiguskuulekalt käituda, ta on vangistuses töötanud, omab vabaduses elukohta ja lähedaste -3 - toetust, ta on vangistuse jooksul tasunud võlgasid ning seadnud eesmärgiks vabaduses tööd leida, mitte kriminaalkorras karistatud tuttavatega suhelda ja jätkata XXXX ravi, kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, sh vangistuses, ning vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Z.J tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4 - Maarika Kuusk