S § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, katseajaks määrati 2 aastat 6 kuud. Z.N allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati teda katseajal alates jaanuarist 2010 igakuiselt hüvitama A K’le vähemalt 1 000 krooni kuriteoga tekitatud kahjust. Katseaja alguseks loeti 21.12.2009.a. Z.N-ilt mõisteti välja tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 42 560 krooni A K kasuks. Viru Maakohtu 25.01.2010.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-09-18228 muudeti kohtuotsuse resolutiivosa katseaja alguse, kohustuse täitmise ja kaebemenetlust puudutavate kuupäevade osas. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Z.N-i katseajal alates veebruarist 2010 igakuiselt hüvitama A K’le vähemalt 1 000 krooni kuriteoga tekitatud kahjust. Katseaja alguseks loeti 25.01.2010.a. Kohtuotsus jõustus 02.02.2010.a kohtumääruse jõustumisega. 23.02.2012.a saabus kohtule Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Siiri Bork’lt erakorraline ettekanne Z.N-i katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra, kuna Z.N ei heastanud kuriteoga tekitatud kahju. 06.03.2012.a kohtumäärusega rahuldati erakorraline ettekanne ning Z.N-ile määratud 2 aasta ja 6 kuulist katseaega pikendati 3 kuu võrra, s.o kuni 24.10.2012.a. Kohtumäärus jõustus 27.03.2012.a. 07.09.2012.a saabus kohtule Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Siiri Bork’lt teistkordselt erakorraline ettekanne Z.N-ile määratud katseaja pikendamiseks veel 3 kuu võrra, kuna Z.N ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. Ettekandes esitatu kohaselt on hooldusalune tasunud kohtuotsusega väljamõistetud summast 1 624.13 eurot, tasumata on veel 229.26 eurot. Arvestades isiku majanduslikku olukorda, on alust arvata, et tähtajaline maksekohustuse täitmine on vähe tõenäoline. 01.08.2012.a antud kirjalikus seletuses põhjendas Z.N maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Käesolevaga teatan, et minu tervislik seisund ei lubanud töötada xxxx, kuna vererõhk tõusus mul 230-ni, veresuhkur oli 8,9. Helistasin neile, et nad maksaksid mulle tagasi minu sõidukulu. Otsin praegu ikkagi tööd." 13.08.2012.a antud kirjalikus seletuses põhjendas hooldusalune maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: " Käesolevaga teatan, et ma ei ole võimeline maksma teatud summat, kuna mul ei ole seda raha lihtsalt võtta. Olen töötu ja mul on kõik rahad saamata. Otsin pidevalt tööd." 03.09.2012.a antud kirjalikus seletuses põhjendas hooldusalune maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: " Käesolevaga teatan, et ma ei saanud maksta võlga, kuna mul ei ole sellist raha. Tahaksin väga, et lapsed mind aitaksid. Rääkisin täna telefoni teel ka kannatanuga." Antud katseajal on hooldusalusega kohtutud 38 korral. Kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele mitteilmumisi on katseaja perioodil esinenud seitsmel korral. Kohtumisi on hooldusalune soovinud muuta antud katseaja perioodil 10 korral. Kohtumistel on hooldusalune suhtlemisaldis ning koostöövalmis. Karistusregistri andmetel on hooldusalune antud katseajal toime pannud ühe väärteorikkumise. Antud katseajal töötas hooldusalune ühe kuu xxxx. Hetkel Z.N alalist töökohta ei oma. Isiku väitel tegeleb ta pidevalt tööotsingutega, kuid siiani tööd leida pole õnnestunud. Kuriteoga tekitatud kahju on hooldusalune hüvitanud üldjuhul toimetulekutoetusest. Viimasel perioodil on hooldusalusel tekkinud kuriteoga tekitatud kahju tasumiseks makseraskused, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Hooldusalune on korduvalt väitnud, et palub võlgnevuse likvideerimiseks abi lastelt, kuid siiani seda teinud ei ole. Eeltoodu alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Z.N-ile mõistetud katseaja ja maksekohustuse tähtaega 3 kuu võrra. Ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik hooldusaluse motivatsioonist ja püüdlusest kuriteoga tekitatud kahju hüvitatuks saada ning karistuse kandmiseks vabaduses. Kuna isiku igakuine sissetulek on väga väike, on alust arvata, et tähtajaline maksekohustuse hüvitamine käib hoolduslausele üle jõu. Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muu hulgas määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus, hinnanud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud asjaolusid ja tutvunud kriminaalasja toimikuga, leiab, et kriminaalhooldusametniku Siiri Bork’i poolt erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku saab rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist süüdimõistetule kohtuotsusega pandud lisakohustuse, s.o kuriteoga tekitatud kahju heastamine, tähtajaks täitmata jätmisega. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestab, et kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. Nimetatut arvestades määras kohus Z.N-ile kohustuse katseajal igakuiselt hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust (s.o 42 560 krooni) vähemalt 1000 krooni (63.91 eurot). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et käesolevaks ajaks on Z.N hüvitatud kuriteoga tekitatud kahjust 1 624.13 eurot, tasuda on jäänud 229.26 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul Z.N ei hoidu kõrvale temale määratud kohustuse täitmisest ning võlgnevuse tekkimine ei ole olnud isiku poolt kuritahtlik. Seega, on Z.N tahe vabatahtlikult ka edasisi makseid teostada ja sellega kohtu poolt pandud kohustust katseajal täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud Z.N-ile anda võimalus kohustuse täitmiseks katseaja jooksul ning sellest tulenevalt pikendada Z.N-ile määratud katseaga ja sellest tulenevalt ka igakuist maksekohustuse tähtaega veel 3 kuu võrra. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4;
, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork’i erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada Z.N-ile (isikukood xxx, elukoht xxxx) Viru Maakohtu 21.12.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-18228 määratud 1 aasta ja 6 kuulist katseaega, mida on pikendatud 06.03.2012.a kohtumäärusega 3 kuu võrra, veel 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 24.01.2013.a. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja Z.N-ile. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 13. oktoobril 2012. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.