S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Manetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: S.R, ik xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta S.R kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.08.2012 otsusele nr 2315,12,007994 S.R karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 230 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 03.08.2012 otsus nr 2315,12,007994 S.R karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 230 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 14.07.2012 kell 00.35 Ümera 35 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus vähendada määratud trahvisummat ning võimaluse korral teha maksegraafik kuna on üksikema ja sissetulek ei võimalda korraga maksta, samuti üle vaadata juhtimisõiguse peatamine kuna tema põhitöö ja sissetulek on seotud auto kasutamisega. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et see oli õppetunniks, enam kunagi ebakainena rooli ei lähe. Emaga töötab erinevates linnaosades ja käib ema abistamas, koristavad eluruume ja eramajasid. Alati ei saa ühistranspordiga kohale minna. Põhitöö on BG AS , kus käib tööle autoga. 14.07.2012 sõitis koos pojaga Hesburgerisse, et süüa osta, sel kellaajal töötas ainult autosid teenindav luuk. Jõudis sõita vaevalt kaks meetrit kui kinni peeti. Oli tulnud sünnipäevalt ja tahtis pojale süüa osta. Soovib, et vähendataks juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et osaliselt nõustub kaebusega selles osas, et trahvi tasumise võib määrata maksimaalse tähtaja jooksul. Mis puudutab karistuste vähendamist, siis sellega nõus ei ole. Karistus on õiglane. Tegemist on tahtliku teoga, enne sõidu alustamist tarvitas alkoholi, kuigi teab, et sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud. Alkoholisisaldus oli piirmäära ülemises määras, suurema alkoholisisalduse puhul oleks tegemist kriminaalvastutusega. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, teo raskusest, on lisakaristus põhjendatud. Ohtlikud juhid tuleb liiklusest kõrvaldada. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 230 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas ulatuses ja lisakaristus 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,76 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,71 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on sätestatud piirmäära ülemmääras, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud laiendmääramatust maha arvestades 0,75, oleks tegemist kuriteoga, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on mitte ainult suur, vaid ka väärteo mõttes maksimaalne võimalikust suurusest. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteomenetluse kestel ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitaja, et tegelikkuses kasutab ta sõidukit emal tööl abiks käimisel ja tööl käimiseks, kuid tema töö sõiduki juhtimisega seotud ei ole. Sellest saab teha järelduse, et sõiduki kasutamine on seotud mugavuse ja põhitöö kõrvalt lisa teenimisega. Kaebuse esitanud isiku sõnade kohaselt tarvitas ta külas käies alkoholi ning pidas seejärel vajalikuks sõita autoga lapsele süüa ostma, tehes seda pärast keskööd. Taoline käitumine viitab sellele, et kaebuse esitaja oli end viinud seisundisse, kus tema taju ja loogiline mõtlemine olid häiritud. Samas arvestades kaebuse esitaja vanust, võib eeldada, et alkoholi mõju ei ole kaebuse esitajale võõras ning isikuna, kellele on antud juhtimisõigus, on teada, et sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu on toime pandud tahtlikult ja sellist käitumist ei saanud menetlusalune isik toime panna ettevaatamatusest. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole kaebuse esitajat karistusregistrisse kantud. Sellest võiks järeldada, et kaebuse esitaja on suutnud hoiduda õiguserikkumiste toimepanemisest aastate vältel. Samas ei takistanud see teda toime panemast menetlusesemeks olevat raskeimat liiklusalast väärtegu. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik pidi eelnenud üritusel osalemise järgselt ja oma enesetunde järgi olema veendunud selles, et ta on seisundis, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis sõidukit juhtides kaasa võtta ka oma alaealise poja ja täiesti tähtsusetuks enda, oma poja, teiste liiklejate elu ja tervist. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras ja lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks. 3 Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebuse esitaja puhul ei ole tegemist ka isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Mis puudutab väidet juhtimisõiguse vajalikkuse kohta, siis asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised ka võimalike karistuste osas omandanud. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Töökoha asukoht, sinna pääsemise võimalused ja vajadus abistada ema töö tegemisel olid kaebuse esitajale teada ka enne väärteo toimepanemist. Samas on kaebuse esitaja juhina liikluses osaledes teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab seetõttu tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku käitumine aga näitab, et soov väärtegu toime panna kaalus üles kõik muud kaebuse esitaja jaoks olulised asjaolud. Kohtu arvates tuleb selline juht liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalusel isikul puudusid inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, so süü suurust, siis olnuks põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ka ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Kuivõrd kohus ei saa kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada, tuleb asuda seisukohale, et kohaldatud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Esitatud kaebuses on taotletud ka määratud rahatrahvi tasumise määramist ositi. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune isik esitama kohtule või kohtuvälisele menetlejale tõendid, mille pinnalt saaks tuvastada põhjused ning neid tõendeid kogumis hinnates otsustada, kas põhjused on ka mõjuvad. Kaebusele ei ole lisatud ühtegi kaebuses märgitud põhjust tõendavat tõendit. Kohtuistungil taotles kaebuse esitaja ainult lisakaristuse tähtaja vähendamist. Ka kohtuistungil ei esitatud ühtegi tõendit, millest saaks andmeid kaebuse esitaja majandusliku olukorra kohta, mistõttu ei ole kohtule esitatud põhjendusi, mida saaks hinnata mõjuvatena ja otsustada selle pinnalt trahvi tasumist ositi. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.