1-08-13117/21

1-08-13117 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13117 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2011 määrus kandmata karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.J-i kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu H.J-i kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.05.2011 määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele H.J-ile Tartu Maakohtu 10.02.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 10.02.2009 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati H.J süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 1, 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 1270 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul, s.o hiljemalt 17.02.
4. Tartu Maakohtu 22.12.2009 ja 03.09.2010 määrustega peatati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel H.J-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega ning seetõttu saabub tähtaeg 16.11.
5. Kriminaalhooldusametnik taotles H.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna H.J-ile määratud 1270 tunnist on täidetud vaid 241 tundi. ÜKT tegemata jätmist põhjendab H.J oma halva tervisliku seisundiga. Samas on perearst kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et H.J-i tervislik seisund võimaldab teha kergemat füüsilist tööd 4 tundi päevas. Kogu katseaja kestel on H.J esinenud ÜKT tegemisega probleeme, ta ei ole suutnud talle koostatud ja temaga kooskõlastatud kokku 12nest ajakavast ühegi puhul sellest korralikult kinni pidada. Teatud vastuolu on H.J-i tervisliku seisundi ja ÜKT mittetegemise ning samas metallitöö erialal koolis praktika tegemise vahel, st ÜKT-d tervis ei võimaldanud teha, aga praktikat küll. Kuna juba kaks korda on tema suhtes pikendatud ÜKT tegemise tähtaega ja see pole tulemust andnud, siis ei pea kriminaalhooldusametnik enam võimalikuks veelkord tähtaega pikendada, vaid taotleb kandmata karistus täitmisele pöörata. Prokurör leidis, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne H.J-i suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse kohaselt on põhjendatud pöörata täitmisele H.J-ile Tartu Maakohtu 10.02.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. Määruse põhjenduste kohaselt on H.J jäänud täitmata 1029 ÜKT tundi. H.J hoiab tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. H.J seletas, et ei alustanud kohe üldkasuliku töö tegemist, sest ei osanud ette näha olukordi. Tema tervislik seisund halvenes pärast 2010 jaanuaris toimunud avariid, mille tõttu ta ei saa füüsilist tööd teha. Teda käis töö tegemisel abistamas ema. Kuigi ta põhjendab asenduskaristuse täitmata jätmist kehva tervisliku seisundiga, ei ole need põhjendused mõjuvad, sest asjaolud ei kinnita süüdimõistetu sõnu täies ulatuses. H.J ei alustanud kohe peale kohtuotsuse jõustumist üldkasuliku töö tegemist. Sellega kulutas ta ära aja, mis oli ette nähtud asenduskaristuse kandmiseks. H.J-ile on üldkasuliku töö tegemiseks määratud KarS § 69 lg 3 ettenähtud maksimaalne tähtaeg. Tähtaega on peatatud tervislikel põhjustel ja seetõttu tähtaeg veel kestab. Järelejäänud tähtaeg ei võimalda tegemata kohustust täita. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu H.J-i kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 17.05.2011 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta temale Tartu Maakohtu 10.02.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele pööramata. Määruskaebuse kohaselt jättis H.J üldkasuliku töö tegemata põhjusel, et tema tervislik seisund halvenes pärast 2010 jaanuaris toimunud avariid, mis takistab tal füüsilise töö tegemist. Kaitsja leiab, et H.J oli tööle mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Ta esitas iga kord tõendi oma tervisliku seisundi kinnitamiseks. KarS § 69 lg 5 kohaselt määrab kohus vajadusel enne vangistuse asendamist süüdimõistetule tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab teha üldkasulikku tööd. Kaitsja leiab, et antud juhul on tervisliku kontrolli määramine H.J-i tervisliku seisundi väljaselgitamiseks vajalik, sest tervisliku seisundi väljaselgitamine kuulub mitteõiguslike eriteadmistega isiku pädevusse KrMS § 95 lg 1 tähenduses. Kohus ei saanud kindlaks teha, kas H.J-i tervislik seisund võimaldab tal asenduskaristust täita või ta tõesti manipuleeris oma tervisliku seisundiga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Tartu Maakohtu 10.02.2009 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati H.J süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 1270 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates 18.02.2009 kuni 17.02.
6. -2 - Tartu Maakohtu 22.12.2009 ja 03.09.2010 määrustega peatati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel H.J-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega ning seetõttu saabub tähtaeg 16.11.
7. Ringkonnakohus märgib, et H.J on 2 aasta jooksul suutnud täita 1270 tunnist üldkasulikust tööst kõigest 241 tundi. Nähtuvalt 17.05.2011 kohtuistungiprotokollist oleks H.J pidanud temale koostatud ajakava kohaselt tegema ÜKT tunde alates 14.04.
8. Ta tegi ära ainult kaks tundi ning edasi on ta korduvalt (vähemalt seitsmel korral) esitanud arstitõendeid ja teatanud, et on haige ega tule tööle. Avarii, mille tõttu H.J-i tervis halvenes, toimus H.J-i väitel alles 2010 jaanuaris. Asenduskaristust oli võimalik täitma asuda aga peale kohtuotsuse jõustumist. Ringkonnakohus leiab, et toimikumaterjalide põhjal saab järeldada, et H.J ei täitnud ka enne avarii toimumist temale määratud asenduskaristust ning hoidis selle täitmisest kõrvale, tuues erinevaid põhjendusi. Näiteks on H.J 2009 mais esitanud avalduse, milles soovis üldkasuliku töö tegemise edasi lükata seoses välispraktikaga kutsekoolis ja alustada töö tegemist
9. juunist
10. Kui kool oli läbi, jätkas ta ainult 4 tunni kaupa töö tegemist. Juulis 2009 tegi ta ajakavas märgitud 78 tunni asemel 11,5 tundi, põhjendades tegemata jätmist kuuma ilma ja XXXX XXXX. Samas nähtub karistusregistrist, et H.J on korduvalt (neljal korral) liiklusalaseid väärtegusid toime pannud. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et H.J on temale asenduskaristuse täitmata jätmisel näidanud üles vastutustundetut käitumist. Kohtuistungi protokollist (tl 79) nähtub, et H.J on kokkuleppe sisust aru saanud ja nõustunud 10.02.2009 kohtuotsuse aluseks oleva kokkuleppega, millega asendati H.J-ile mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemisega 1270 tundi ning määrati töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega teadis H.J, et kui ta kokkulepet ei täida, pööratakse temale kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et kui H.J oleks olnud tahe kohtuotsust täita ja üldkasulikku tööd teha, mitte selle tegemisest kõrvale hoiduda, otsides erinevaid põhjendusi, oleks tal olnud võimalik kahe aasta jooksul oma kohustused täita. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et H.J on tahtlikult hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, kuna tema põhjendused kehva tervisliku seisundi kohta suures osas ei ole usutavad. Selliseks järelduseks annab alust asjaolu, et H.J on temale üldkasuliku töö määramisest alates püüdnud töö tegemisest kõrvale hiilida ega näidanud üles ka alguses tahet ega soovi üldkasulikku tööd teha. Väljastatud arstitõenditest tulenevalt ei kannata H.J suuri koormusi. H.J-i näol on tegemist noore inimesega ning temale määratud üldkasulik töö, mis seisnes lehtede riisumises ja muru niitmises, ei olnud valdavalt seotud suurte koormustega. Määruskaebuses taotletud tervisekontrolli määramine H.J-ile ei ole põhjendatud, kuna KarS § 69 lg 5 näeb ette vajadusel tervisekontrolli määramise enne vangistuse asendamist. H.J andis nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ja seega oli teadlik selle kandmise korrast. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et maakohus õigustatult pööras karistuse täitmisele ning määruskaebuse väited ei lükka maakohtu poolt tuvastatut ümber. Ringkonnakohus rõhutab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei tähenda seda, et karistus muutub olematuks. Seda kinnitab KarS § 69 lg 6, mille kohaselt siis kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võidakse talle mõistetud vangistus pöörata täitmisele. Seda ka antud juhul tehti, sest H.J ei olnud objektiivseid takistusi üldkasuliku töö -3 - tegemiseks. Kuna ta rikkus KarS § 69 lg 6 nõudeid, siis tuleb tal karistus ära kanda vangistuses. Mati Kartau Aarne Sarjas -4 - Tiit Lõhmus