4-12-3491 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsembril 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-3491 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Tõlk Katrin – Jana Vaab Kohtuasi D.L, isikukood xxx, elukoht: xxx väärteoasi Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse üldmenetluse otsus 04.07.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,008627 Asja läbivaatamise kuupäev 03.
- 2012.a., 01.11.2012.a., 27.11.2012.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja D.L, kaitsja Olga Losseva, kohtuvälise menetleja PP Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, 155 - 156 kohus otsustas: Jätta D.L kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.07.2012.a. otsus väärteoasjas nr 2302,12,008627 D.L karistamises LS § 239 lg 1 p 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot muutmata. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.07.2012.a. otsuses väärteoasjas nr 2302,12,008627 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 1 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 10220125184574 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-12-3491, D.L. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud, menetluse käik 25.07.2012.a. laekus Harju Maakohtule D.L kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.07.2012.a. otsusele väärteoasjas 2302,12,
- Nimetatud otsusega karistati D.L LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 (kaheksakümmend) eurot. nr 04.07.2012.a. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsuse kohaselt juhtis D.L 11.06.2012.a. kell 08:45 Tallinna linnas Kadaka tee 61 mootorsõidukit ja sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses täies ulatuses tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.07.2012.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,12,008627 ning lõpetada tema suhtes algatatud väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei ole nõus otsusega, kuna pole antud väärtegu toime pannud ning väidab, et oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kaebuse esitaja leidis, et tunnistajate ütlused on ebaobjektiivsed ja ei ole usaldusväärsed. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja D.L kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt 11.06.2012.a. koostati talle väärteoprotokoll, sel päeval tuli ta töölt öisest vahetusest. Ta liikus mööda Kadaka teed liikumiskiirusega 40 km/h, kuna seal on ülekäigurada. Umbes 2 meetri kaugusel ülekäigurajast paremal pool seisis politseitöötaja ja toetus posti vastu. Politseitöötaja lähenes ülekäigurajale, ta peatus ning politseitöötaja jäi bussi ette seisma ja hakkas imelikult kätega vehkima. Ta ei saanud aru mida ta tegema peab. Ta avas akna ja üritas akna kaudu küsida mida ta soovib, kuna tema turvavöö ei võimaldanud tal seda teha, siis võttis ta turvavöö maha ja küsis peale seda läbi aknaklaasi, mis te soovite. Liikluspolitseinik vehkis käega, et ta sõidaks tee äärde. Tema sõitis tee äärde ja peatas bussi peale ülekäigurada teepervel. Politseinik soovis, et ta platsile keeraks. Talt küsiti dokumente. Politseinik nägi, kui ta turvavöö lahti lasi, et võtta mapp, kus olid dokumendid sees. Siis politseinik Luuk teatas, et tal ei olnud turvavööd peal. Teda kutsuti politseiautosse ja öeldi, et ta sõitis ilma turvavööta, millele tema vastu vaidles. Ta kutsus kohapeale oma kaitsja Losseva. Samuti toodi kohale ka tõlk. Samuti selgitas ta politseitöötajale, et ilma turvavööta ei oleks võimalik selle bussiga sõita, sest kui turvavöö on lahti, siis see piiksub ja annab märku. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et antud politsei operatsiooni käigus rikuti liiklusseaduse nõudeid. Tunnistaja Luuk peatas sõiduki nii, et kaebaja ei saanud aru, mis temast tahetakse. Menetluse käigus rikuti menetlusnorme ja kaitseõigust. V™S § 65 kohaselt tuleb isik menetlusaluse isikuna üle kuulata, seda ei tehtud. Väärteoprotokollis on ainult kaebaja andmed, väärteoprotokoll ei ole käsitletav menetlustoimingu protokollina. Kaebaja süü on 2 tõendatud ainult politseiametnike ütlustega. Ta jääb selle juurde, et kaebaja süü ei ole tõendatud ja otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada ja mõista välja kaebaja kasuks menetluskulud. Tunnistaja Urmas Viigisalu kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta Põhja Prefektuuris,11.06.2012.a. teostati kombineeritud liiklusjärelevalvet, mille käigus jälgiti turvavöö kasutamist. Tema tööülesandeks oli sõidukite peatamine ja rikkumiste vormistamine. Tänast kaebuse esitajat nägi ta politseioperatsiooni käigus. Margus Hunt andis raadio teel teada, et tuleb buss, kus juhil on turvavöö kinnitamata, auto liikus tema suunas, tema oli sõidukist umbes 3 meetri kaugusel ja nägi, et turvavööd juhil ei olnud peal. Juht oli sõidukis üksi ning seljas oli helesinine riietus. Ta nägi turvavööd rippumas istme ja uksepiida vahel. Tunnistaja Mario Luuk kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta Põhja Prefektuuris Liiklusjärelvalve talituse välijuhina. 11.06.2012.a. oli ta tööl ning tööülesandeks oli kombineeritud järelevalve, sõidukite peatamine ja suunamine parklasse. Kaebajat teab, kuna kaebajal ei olnud turvavöö kinnitatud. Ta peatas kaebaja sõiduki saades eespoololevalt politseiametnikult info, et tema suunas liigub buss, mille juhil ei ole nõuetekohaselt turvavöö kinnitatud. Tema hakkas kaebajat peatama, kaebaja koheselt ei peatunud, keeras sõiduki vasakule ja hakkas temast mööda sõitma. Kaebaja peatus siis, kui ta oli konkreetselt kaebaja auto ees. Ta nägi sõidukikabiini sisse, kus sõidukijuhi kohal istus naisterahvas, kellel oli tume riietus ja kellel oli tõepoolest turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, seetõttu isik kinni peetigi ja parklasse suunati. Tunnistaja Margus Hunt kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta Põhja Prefektuuris liikluspolitseis. 11.06.2012.a. oli ta tööülesannete tõttu Kadaka teel. Ta seisis teeääres, vaatas autojuhte kellel oli turvavöö kinnitamata. Kui oli kinnitamata turvavöö, siis andis ta raadio teel edasi teistele politseiametnikele auto numbri ja automargi. Raadiosaatjad olid kõigil, kes seda operatsiooni teostasid. Kaebajal oli turvavöö lahti, tegemist oli naisterahvaga. Selle info andis ta edasi raadioteel. Kaebaja auto oli valget värvi buss, esiklaas oli suur ja seda oli hästi näha, et turvavöö oli kinnitamata. Turvavöö peab olema kinnitatud ning turvavöö peab tulema üle rindkere, kaebajal turvavööd üle rindkere ei tulnud. Oli näha, et turvavöö rippus ukse juures. Ta nägi, kuidas Luuk bussi peatas nende vahel oli vahemaa umbes 50 meetrit. Tunnistaja Argo Kalda kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab Põhja Prefektuuris korrakaitseosakonna liiklusjärelvalve talituses. Ta on kaebajaga kohtunud siis, kui teostasid kombineeritud liiklusjärelvalvet. Sel kuupäeval, kui kaebaja kinni peeti oli tema ülesandeks protokollimine. Ametnik edastas raadio teel info, et liigub valget värvi väike buss Iveco, mille juht on nõuetekohaselt jätnud turvavöö kinnitamata ja lühidalt kirjeldati riietust. Mario Luuk peatas selle bussi, millest tema oli umbes 7 – 9 meetri kaugusel. Samuti ta nägi, et kaebajal oli enne peatamist turvavöö kinnitamata. Luuk suunas kaebaja natuke edasi, kuna ei saanud parklasse sõita, sest bussi võttis palju ruumi. Siis suunati asi menetlejale. Tema seisis Laki bussipeatuse kõrval, kaebaja sõiduk sõitis mööda Kadaka teed Laki tänava suunas. Tema pani informatsiooni, mis talle raadiosaatja teel edastati kirja kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja pani toime väärteo, mis on tõendatud tunnistajate ütlustega, tunnistajatel ei olnud mingit põhjust anda valeütlusi, neid on hoiatatud valeütluste andmise eest. Video, mis kaebaja esitas ei kajasta seda tõelist olukorda, mis tee peal oli. Videod on tehtud kõik vihmasajuga aga teo toimepanemise ajal oli hea nähtavus, 3 tegemist oli kuivkattega teega. Väide, et Iveco bussiga ei saanud sõita ilma turvavöö kinnitamata, sest mittekinnitamisel hakkab signaal tööle on alusetu, sest Iveco tehaselt on võetud seisukoht, mille kohaselt signaal lülitub välja 90 sekundi möödudes. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud ära tunnistajad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanuid kõiki kogutud ja uurituid tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse üldmenetluse otsus 04.07.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,008627 muutmata. Väärteoprotokolli AB 1230616 kohaselt D.L 11.06.2012.a. kell 08:45 Kadaka tee maja nr 61 juures liikudes Laki tänava suunas juhtis mootorsõidukit Iveco Dauly reg.nr xxx, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 3 nõudeid ning pani sellega toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 04.07.2012.a. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega karistati D.L LS § 239 lg 1 p 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses s.o. 80 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse motiivide kohaselt on väärtegu tõendamist leidnud tunnistajate Margus Hunt, Argo Kalda, Urmas Viigisalu ja Mario Luuk ütlustega ning kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga. Kohus on seisukohal, et D.L süüline käitumine LS § 33 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud. LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Tunnistajate Margus Hunt, Argo Kalda, Urmas Viigisalu ja Mario Luuk ütlustega on tõendatud, et D.L oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste õigsuses, kuivõrd tunnistajaid on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, samuti on rikkumine tõendatud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga. Kaebaja poolt esitatud fotod ja videosalvestus ei ole käsitletavad tõenditena kuivõrd need ei kajasta 11.06.2012.a. toimunud sündmust. Liiklusseaduse § 33 lg 3 puhul on tegemist kohustatud normiga, milles toodud aktiivse tegevuse tegemata jätmine toob kaasa karistuse. Kaebajale on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, mistõttu on ta teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest. 4 LS § 33 lg 6 kohaselt võib turvavöö olla kinnitamata p 1 kohaselt sõites jääteel, p 2 kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit, p 3 kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Kaebaja ei juhtinud sõidukit jääteel, ei täitnud tööülesandeid, ning ei ole esitanud ka arsti kirjalikku otsust, et kaebajal oleks vastunäidustus turvavöö kasutamise kohta. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või möönab vähemalt seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks D.L käitumises tahtluse. Kohtu hinnangul ei esine asjas kaebaja teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et D.L-ile koostatud PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse üldmenetluse otsus 04.07.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,008627 tema karistamise kohta LS § 239 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest varem karistatud, tegemist on kehtivate karistustega. D.L-ile mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse menetlusnormide rikkumise kohta väärteoasja kohtuvälises menetluses, siis on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole ei väärteoprotokolli koostamisel ega väärteootsuse tegemisel rikkunud oluliselt väärteomenetlust ning seetõttu puudub ka alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks V™S § 132 p 3 alusel ja väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Margot Mikler Kohtunik 5
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.