1-12-4394/37

(11240103589)Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi U.T süüdistuses KarS § 275 lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava U.T kaitsja Tatjana Golovanova apellatsioon järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava U.T kaitsja Tatjana Golovanova apellatsioon Viru Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 112-4394 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega tunnistati U.T süüdi KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati U.T vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 14.09.2009 otsusega mõistetud karistus – 11 kuud 28 päeva vangistust – ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 08.11.2012 ja U.T võeti kohtusaalis vahi alla. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud U.T kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse karistust puudutavas osas. Kaitsja taotleb KarS § 275 järgi mõista rahalise karistuse ning sellest tulenevalt tühistada mõistetud liitkaristuse. Kuna U.T on juba mitu kuud viibinud vahi all, siis kaitsja arvates võiks lugeda talle mõistetava karistuse kantuks vahi all oldud ajaga. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et KarS § 275 on teise astme kuritegu. U.T on selle toimepanemise omaks võtnud ja vabandanud kannatanute ees ning seetõttu võiks teda karistada rahalise karistusega. Maakohus seda karistust ei kohaldanud, viidates U.T varasematele karistustele. Kaitsja sellega ei nõustu, sest seejuures maakohus ei arvestanud U.T perekondlikku seisundit, tema enda ja tema pereliikmete tervislikku seisundit ega muid tähtsaid asjaolusid. Kuigi U.T pani antud kuriteo toime katseajal, ei välista see kaitsja arvates iseenesest ka rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada, et U.T peres on elukaaslane ja 2 last. Elukaaslasel ei ole tööd ja ta on U.T ülalpidamisel. Poeg S. on keskmine puue. U.T ise kannatab paljude haiguste käes ja see asjaolu ei võimaldanud tal nõustuda prokuratuuri poolt karistuseks pakutud ühiskondlikult kasuliku tööga. Vanglas viibides on U.T tervis tunduvalt halvenenud. OÜ A.L on nõus U.T autojuhina tööle võtma. Kaitsja palub arvestada, et peale 16.07.2011, so KarS § 275 järgi kuriteo toimepanemist ei ole U.T enam mingeid süütegusid toime pannud. Seega on ta asunud paranemise teele ja teda ei ole vaja vangistusega karistada. Kaitsja on apellatsioonile selles esitatud väidete kinnituseks lisanud terve rea dokumente. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, hinnates U.T kaitsja poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on U.T-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. KarS § 275 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui kuni kaheaastase vangistuse. Maakohus välistas rahalise karistuse mõistmise, sest U.T on varem 4 korda erinevate kuritegude toimepanemise eest karistatud ja antud kuriteo pani ta toime katseajal. Seetõttu on maakohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Maakohus võttis arvesse toimepandud kuriteo tehiolusid (kuritegu pandi toime suure rahvahulga, sh alaealiste, juuresolekul) ja 2 toimepandu raskust, lugedes rikkumise raskuse pigem üle keskmise. Samas karistust kergendava asjaoluna arvestati U.T poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust, samuti kannatanute ees vabandamist. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kõigest eeltoodust lähtudes maakohus leidis, et karistus tuleb mõista alla sanktsiooni keskmist määra ning kohus pidas põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuulist vangistust, mida tuleb 1/3 võrra vähendada. Kuivõrd kuritegu oli toime pandud katseajal, siis tuleb sellele karistusele liita 14.09.2009 otsusega mõistetud kandmata karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Ringkonnakohus märgib, et U.T-le mõistetud karistus vastab toimepandud kuriteole ning süüdimõistetu isikule. Karistust mõistes olid maakohtule teada U.T perekondlik olukord ja teda iseloomustavad dokumendid (lk 44-45 ja 47-49). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel küllaldaselt ja igakülgselt arvestanud U.T isikut iseloomustavaid andmeid, mis olid kriminaalasjas olemas. Süüdlase isiku arvestamist talle karistuse mõistmisel nõuab kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-10-09 p 30.2, 3-1-1-11-10 p 6.1).
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon on perspektiivitu ka osas, milles kaitsja taotleb apellatsioonile lisatud dokumente arvestades karistuse kergendamist. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ka apellatsioone lahendades tuleb lähtuda KrMS §-de 233 lg 1 ja 237 lg 4 sätetest, st aluseks võtta ainult kriminaaltoimiku materjalid. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-91-07 p 7, 3-1-1-2-10 p 9, 3-1-1-79-10 p 10.1) lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul peaks täiendavate tõendite esitamine apellatsioonimenetluses olema välistatud, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Antud juhul on apellatsioonile lisatud iseloomustavad tõendid põhjendamaks seda, et U.T isikuomadused võimaldaks teda karistada rahalise karistusega. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-79-10 p 10.2 kohaselt juhul, kui kohus vaatamata täiendavate tõendite vastuvõtmisele ei ole otsuse tegemisel nendele tõenditele tuginenud, siis ei kaasne sellega ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei saa tugineda nimetatud dokumentidele.
6. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 3 Maarika Kuusk