← Eesti

4-12-4819/13

Obsah (5)§ 66§ 2§ 56§ 57§ 47

Väärteoasi nr 4-12-4819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-4819 Kohtunik Loretta Pikma kirjali

§ 66võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

G.B tasuda rahatrahv 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220125249422 ja selgitus „G.B 4-124819 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.09.2012 otsusega väärteoasjas nr 2440,12,007037 G.B ´le Liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel määrati rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Otsuse kohaselt 18.08.2012 kell 20:28 menetlusalune isik G.B, Ida-Virumaal Kohtla vallas SAKA - ONTIKA - TOILA tee, 14-l km-l juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 201 lg 1 järgi. Karistust kergendav asjaolu - tunnistab tehtut ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: menetlusaluse isiku ütlused. KAEBUS G.B esitas Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 07.09.2012 otsusele väärteoasjas nr 2440,12,007037. Esitatud kaebuses palub G.B tühistada ülalmainitud otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Teo toimepanemise ajal õppis ta autokoolis „xxx“ ja 18.08.2012 tegi koos isaga Saka-OntikaToila teel õppesõitu. Tema isal on kõigi kategooriate sõidukite juhtimisõigus ning oli ka juhendaja tunnistus. Kui politsei pidas nad kinni selgus, et tema isa (xx

  1. xx)juhendaja tunnistus on aegunud. Seetõttu koostati menetlusalusele isiku kohta väärteoprotokoll. Leiab, et kuna pani teo toime ettevaatamatusest puuduvad tema teos süütekoosseisu subjektiivsed tunnused. Menetlusalune isik ei soovi osaleda kohtuistungil ega kaitsja osalemist kohtus. Kaebusele lisatud : xxx (xxx autokool) tunnistus AA00068 koopia, millest nähtub, et G.B ik xxx õppis alates 09.08.2012 kuni 10.10.2012 autokoolis. Maanteeameti 07.11.2012 õiend selle kohta, et xx xx (ik
  2. xx)omas liiklusregistri andmetel mootorsõiduki juhendaja tunnistust JT022622 ajavahemikul 21.04.2009-21.04.2010. Kohtuväline menetleja on nõustunud kirjaliku menetlusega ning esitas kohtule kirjalikult oma seisukoha. Kohtuväline menetleja seisukohast on tegemist seadusliku otsusega. Menetlusalune isik on toime pannud teo, mis vastab Liiklusseadus § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo tunnustele. Isik on juhtinud mootorsõidukit kui tal puudus selleks õigus. Sõiduki juhtimisel peab juhil olema vastava kategooria juhtimisõigus. Kui tegemist on sõidupraktika eesmärgil läbiviidava sõiduga, peab nii juhil kui ka tema juhendajal, antud juhul siis isal xx xxx`l olema täidetud mitmed nõudmised. Liiklusseaduse § 109 neid nõudmisi ka käsitleb. Samuti kehtestab antud seadus nõudmised ka sõidukile, mida kasutatakse sõidupraktika eesmärgil. Need nõudmised menetlusaluse isiku poolt täidetud ei olnud. Isikul ei olnud esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, mis lubaks temal liikluses osaleda Liiklusseadus § 96 lg 4 ning juhendajal puudus esitamiseks juhendaja tunnistus. Maanteeameti andmetel on xx xx omanud juhendaja tunnistust JT 022622, mis aga on aegunud 21.04.2010 a. Lähtudes eelpool nimetatud asjaoludest jääb kohtuväline menetleja oma otsuse juurde ja palub kohtul jätta isiku kaebus rahuldamata. Menetleja poolt vastu võetud otsus on seaduspärane. KOHTU SEISUKOHT 2 VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et G.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.09.2012 otsus muutmata.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS

  1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Kohus hindas kogutud tõendeid: 18.08.2012 väärteoprotokollist AB1314611 (t lk 5) nähtub, et 18.08.2012 kell 20.28 IdaVirumaal Kohtla vallas Saka-Ontika-Toila tee 14-l km-l G.B juhtis mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 201 lg 1 järgi. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, rikkumisega nõus, mille kohta andis allkirja. 18.08.2012 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 7-8) nähtub, et G.B kirjutas omakäeliselt, et 18.08.2012 juhtis mootorsõidukit xxx Saka-Ontika-Toila teel omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kuna antud ajal õppis autokoolis otsustas, et antud teelõigul saab koos isaga teha harjutusi. Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (t lk 9) G.B kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus alates 18.08.2012 kella 20.28 kuni vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni. 3 Maanteeameti 07.11.2012 õiendist nr 28-7/12-00161/265 (t lk 17) nähtub, et xx xx (ik xxx) omas liiklusregistri andmetel mootorsõiduki juhendaja tunnistust JT022622 ajavahemikul 21.04.2009-21.04.
  4. xxx (xxx autokool) tunnistus AA00068 koopiast (t lk 16) nähtub, et G.B ik xxx õppis alates 09.08.2012 kuni 10.10.2012 autokoolis. Kohus hinnates tõendeid kogumis leiab, et antud juhul Liiklusseadus § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud G.B poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t lk 7-8) antud ütlustega selle kohta, et menetlusalune isik 18.08.2012 juhtis mootorsõidukit xxx Saka-Ontika-Toila teel omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti 18.08.2012 väärteoprotokolliga AB1314611 (t lk 5) millest nähtub, et 18.08.2012 kell 20.28 Ida-Virumaal Kohtla vallas Saka-Ontika-Toila tee 14-l km-l G.B juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ning Maanteeameti 07.11.2012 õiendiga (t lk 17) selle kohta, et xx xx (ik xxx) omas liiklusregistri andmetel mootorsõiduki juhendaja tunnistust JT022622 ajavahemikul 21.04.200921.04.
  5. Liiklusteaduse § 109 kohaselt :

(1)Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.
(2)Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel: 1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg; 2) juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu; 3) juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele; 4) juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.
(3)Juhendajaks võib olla ka mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omav isik.
(4)Juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale.
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja.
(6)Õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.
(7)Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra ja tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(8)Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Liiklusseaduse § 201 lg 1 on sätestatud vastutus mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et G.B rikkus Liiklusseadus §-s 109 sätestatud õppesõidu tingimusi, millega pani toime Liiklusseadus § 201 lg 1 sätestatud süütegu. 4 Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik tunnistas rikkumist protokolli koostamisel ja menetlusaluse isiku ülakuulamisel. Menetlusalusele isikule G.B-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 201 lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses s.o 100 eurot, mis jääb sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele (LS § 201 lg 1 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on tehtu tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr on küllaldaselt põhjendatud ja on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel kaebuse esitaja ei ole karistusregistrisse kantud, seega puuduvad tal varasemad karistused, isik tunnistab toimepandut ja on juhtunust õppust võtnud. Vastavalt

§ 57

lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. G.B on rikkumist tunnistanud nii väärteoprotokollis kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, mida võib käsitleda kergendava asjaoluna. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust ja menetlusaluse isiku süüd, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot 5 Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et antud olukorras on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata G.B kaebuse ning muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.09.2012 otsuse väärteoasjas nr 2440,12,007037, millega G.B-le Liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses s.o 100 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud rahatrahvi tasumine ositi 15 päevase tahtaja jooksul.

§ 66

lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.