← Eesti

1-12-4062/15

KOHTUOTSUS L ü h i m e n e t l u s e s EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.07.2012 Raplas Kriminaalasja number 1-12-4062, 1-12-6959 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Elen Rasmussen Kriminaalasi J.I süüdistusasi KarS § 199 lg.2 p.9 järgi Prokurör Liia Piirisalu Süüdistatav Kaitsja J.I xxx xx xxxxxxx, xxxxxxx xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem karistatud 12 korral, viimati Pärnu Maakohtu poolt 28.04.2011 KarS § 121 järgi 3 kuu ja 9 päeva vangistusega, milline asendati üldkasuliku tööga 198 tundi, kahtlustatavana kinni peetud 5.10.-7.10.2011 ja 14.06.-15.06.2012 Vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.I KarS § 199 lg.2 p.9 järgi ja karistada teda vangistusega 6(kuus) kuud. 2 KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3, so 2 kuu võrra. Lõplik karistus on seega vangistus 4(neli) kuud. KarS § 68 lg.1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5 (viis) päeva karistusaja hulka. Seni ärakandmata karistus on seega 3 kuu ja 25 päeva. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 28.04.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2(kaks) kuud ja 16 päeva võrra. Liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 11 päeva vangistust. Kohaldada J.I suhtes tõkendina vahi all pidamist, vahistada ta kohtusaalis ja lugeda karistuse kandmise alguseks 25.07.2012.a. Rahuldada tsiviilhagid täies ulatuses VÕS §-de 1043 ja 1045 lg.1 p.5 alusel ja mõista J.I-lt välja K P (P, xxxxxxxxxxx) kasuks 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti, Rimi Eesti Food AS kasuks 7 (seitse) eurot ja 36 senti ja Maxima Eesti OÜ kasuks 33 (kolmkümmend kolm) eurot 58 senti. Juhindudes KrMS § 180 lg.3 jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja välja mõista J.I-lt riigi tuludesse sundraha 50 (viiskümmend) eurot. Sundraha tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr.221023778606, viitenumber

  1. Tähtaegse mittetasumise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude väljamõistmise osas sundtäitmisele. Vandeadvokaat Natalia Suvorovale kuulub väljamaksmisele määratud kaitse eest kohtuistungil 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 40 senti. Asitõendid – 92.28 eurot sularaha anda üle kannatanule K P tsiviihagi katteks, DVD turvakaamera salvestisega jätta kriminaalasja juurde Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, kui otsus oli menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so alates 10.09.2012 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistus ja prokuröri tõendid J.I süüdistatakse selles, et tema 5.10.2011.a. kella 15.30 paiku varastas Märjamaa alevis Lemmiku bussipeatuses K P rahakoti, milles oli ID kaart K.P nimele, Swedbanki 3 deebetkaart, Lukoili kliendikaart, Maxima kliendikaart, Säästukaart, Jats AS kliendikaart, Timeout’i kliendikaart, Viking Club kaart, kodukaart ja sularaha 115 eurot. Süüdistus on tõendatud kannatanu ütlustega, asitõendi (so K P uuluva rahakoti) vaatlusprotokolliga, asitõendite (so J.I-lt kinnipidamisel äravõetud sularaha ja alkoholi) vaatlusprotokolliga, tunnistajate R A, V T, A R, T J, V K ja A F ütlustega. J.I süüdistatakse veel selles, et tema: 16.12.2011.a. kella 11.00 paiku varasta Märjamaa alevis Pärnu mnt.76A Säästumarketi kauplusest kaks pudelit likööri „Vana Tallinn“ kogumaksumusega 14.72 eurot 8.06.2012.a. kella 16.15 ajal varastas Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 asuvast kauplusest Maxima pudeli viina „Hrenoff“ maksumusega 6.09 eurot 14.06.2012.a. kella 19.00 paiku püüdis varastada Märjamaa alevis Pärnu mnt.76A paiknevast Säästumarketist 0,5-liitrist viina „Nemiroff original“ maksumusega 8.05 euro, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu 16.06.2012.a. kella 12.10 ajal varastas Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 asuvast kauplusest Maxima pudeli viina „Nastoika“ maksumusega 6.59 eurot ja pudeli õlut „Pootsmann“ maksumusega 0.67 eurot 19.06.2012.a. kella 11.10 ajal varasta Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 asuvast kauplusest Maxima pudeli viina „Hrenoff“ maksumusega 6.09 eurot 1.07.2012.a. kella 16.25 ajal varastas Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 paiknevast kauplusest Maxima kaks pudelit viina „Moskovskaja“ koguväärtusega 13.78 eurot 4.07.2012.a. kella 14.05 ajal püüdis varastada Märjamaa alevis Kasti tee 1/3 paiknevast kauplusest Maxima pudeli viina „Viru Valge“ maksumusega 4.49 eurot ja pudeli viina „Torni“ maksumusega 4.85 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Süüdistus on tõendatud Rimi Eesti Food AS ja Maxima Eesti OÜ avaldustega, kannatanute esindajate Inge Kuzmini ja Triin Viigi ütlustega, tunnistajate M L, A S ja A S ütluste ning turvakaamera videosalvestiste vaatlusprotokollidega. J.I tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.9 järgi kui süstemaatiline vargus, so võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi. K P on esitanud tsiviilhagi summas 115 eurot, Rimi Eesti Food AS summas 7.36 eurot ja Maxima Eesti OÜ summas 33.58 eurot. Süüdistatava ja tema kaitsja seisukohad Süüdistatav eitab oma süüd K P kuuluva rahakoti varguses, väites, et temalt kinnipidamisel ära võetud ja veidi varem alkoholi ostmiseks kulutatud raha kuulus talle. Samuti väidab ta, et on kauplusele Maxima kauba tagastanud, mistõttu ei saa neil olla rahalisi nõudeid tema vastu. 4 Kõiki kauplustest toime pandud vargusi alkoholijoobe tõttu ei mäleta, kuid ei välista nende toimepanemist. Kaitsja leiab, et J.I-le esitatud süüdistus kauplustes toimepandud pisivarguste osas on tõendatud. K P kuuluva rahakoti varguses esitatud süüdistuse põhjendatuse osas on kaitsjal kahtlusi, kuna süüdistatav varguse toimepanemist eitab ning kannatanu ütlused ei haaku tunnistajate R A ja V T ütlustega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et J.I-le esitatud süüdistust on täielikult tõendamist leidnud ning tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kaupluses toimunud vargusi ja varguse katseid süüdistatav ei eita ning need on tõendatud kauplusetöötajate ütluste ning turvakaamera salvestustega. J.I süü K P kuuluva rahakoti varguses on kohtu hinnangul samuti täielikult tõendatud. Kannatanu ja tunnistaja R A ütluste kohaselt oldi enne K P kuuluva rahakoti kaotsiminekut Märjamaal Lemmiku bussipeatuses kolmekesi /t.l.10-11,12, 26-29/ Seltskond ei olnud „suur“, samuti ei olnud seal I nimelist isikut, nagu süüdistatav kohtuistungil /t.l.109/. Kannatanu avastas oma rahakoti (milline oli eelnevalt maha kukkunud) kadumise peale J.I lahkumist seltskonnast. Kannatanu ja R A läksid viivitamatult J.I otsima ja leidsid ta lähedalasuva kaupluse juurest võsas, millist paika kohalike joomameest hulgas tuntakse „bermuda“ nime all. Kannatanu saabudes tarvitas J.I koos V T, keda kannatanu ei tundnud, alkoholi. Tunnistaja V T kinnitab, et nägi, kui J.I viskas vahetult enne politsei saabumist ära rahakoti, mille kannatanu hiljem omaks tunnistas /t.l.30/. Läbiotsimisel leidsid politseitöötajad J.I taskust 92.28 eurot sularaha /t.l. 18-19/, mida tunnistaja R A ütluste kohaselt J.I varem ei olnud /t.l.27/. Kaupluse töötajate, tunnistajate A R ja T J ütluste kohaselt käis J.I vahetult enne kinnipidamist kaupluses ostmas ning tal oli 20-eurone rahatäht /t.l.31-32,34-35/. Vastuolu kannatanu ja tunnistaja V T ütlustes seisneb vaid selles, et viimase väitel „ilmus“ R A „bermudasse“ üksinda ja vahetult peale J.I , kannatanu ja R A ütlustest aga nähtub, et nad liikusid J.I otsides koos. Kõnesolev ebakõla toimunu kirjeldamisel võib olla tingitud asjaolust, et kõik nimetatud isikud olid tarvitanud alkoholi. Asjaolu, et J.I kohtuistungil viivitamatult nõustus kohtu ettepanekuga anda tema juurest kinnipidamisel leitud ja asitõendiks tunnistatud sularaha üle K P viimase poolt esitatud tsiviilhagi katteks, kinnitab, et süü eitamine J.I poolt ei ole tegelik tõekuulutus, vaid korduvalt kohtu all olnud isiku sisseharjunud käitumismudel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.I süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ning tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.9 järgi. J.I on süüvõimeline isik ning puuduvad asjaolud, millised välistaksid tema teo õigusvastasuse. 5 Maxima Eesti OÜ, Rimi Eesti Food AS ja K P poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik selle hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg.1 p.5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandit rikkudes. Karistuse valikul arvestab kohus järgmist J.I on toime pannud süstemaatilise varguse, milline koosneb kaheksast kuriteoepisoodist. Oma laadilt on vargused väikese ühiskonnaohtlikkusega ega toonud kaasa raskeid tagajärgi ja märkimisväärset materiaalset kahju. Kohus leiab, et J.I tuleb karistada vangistusega, mille pikkus peaks jääma alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuna J.I on korduvalt kohtulikult karistatud ning kõnesolevad vargused toime pannud talle Pärnu Maakohtu 28.04.2011 otsusega määratud katseajal, ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat kõnesolevas kohtuasjas määratavast vangistusest tingimisi vabastada või asendada seda üldkasuliku tööga. Pärnu Maakohtu 28.04.2011 otsusega määratud 198-st üldkasuliku töö tunnist on J.I ära teinud
  2. Kuigi üldkasuliku töö tegemine oli Pärnu Maakohtu 6.09.2011.a. määrusega peatatud kuni J.I tervenemiseni, nähtud kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustusest /t.l.75/, et J.I on füüsiliseks tööks sobimatu eelkõige alkoholismi tõttu. Tervisest tingitult on tema töövõime kaotuse protsent on vaid
  3. J.I oli ajutiselt töövõimetu kanna-ja jalaluu murru tõttu, mis käesolevaks ajaks on paranenud, kui üldkasuliku töö tegemist ta jätkanud ei ole. Kohus peab vajalikuks J.I vahistada kohtusaalis, et tõkestada tema kuritegeliku käitumise jätkumine. KrMS § 180 lg.3 kohaselt peab kohus menetluskulusid määrates arvestama süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et J.I majanduslik olukord ei võimalda tal seaduses ettenähtud menetluskulusid kanda ning need tuleb suures osas jätta riigi kanda. J.I elatub sotsiaalabist ja luudade müügist, milline sissetulek ei kindlusta talle normaalset toimetulekut. Kohtunik: Anne Randjärv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.