lg 1, § 236 lg 1 Kaebuse esitaja M.Z (isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht AA OÜ). Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; korrakaitsebüroo, avariitalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Põhja Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, § 63 lg 3, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 23.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,015008 , teha väärteoasjas uus otsus. 2. Mõista M.Z-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. 3. Mõista M.Z-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. 4. Võimaldada M.Z tasuda rahatrahv kokku 400 (nelisada) eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses s.o 520 eurot ning Liiklusseaduse (
) § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses s.o 220 eurot. Kaebuse esitaja palub vähendada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 23.10.2012.a otsusega väärteoasjas nr 2302,12,015008 määratud karistust ning võimaldada määratud rahatrahvi tasumine ositi. Selgitab, et oli olnud pikk tööpäev ning ei hinnanud enda väsimusseisundit õigesti. Liiklusõnnetusest ei teatanud, kuna polnud teadlik, et auto omanik peab kohe sündmuskohal kirjalikult pretensioonide puudumist tõestama. Kahetseb. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ühed raskemad liiklusalased väärteod. Isikut on mitmel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, ning seda on ka kohtuvälise menetleja poolt otsuse koostamisel arvestatud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata, ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja ning kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.Z kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjalidega ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustuki (V™S) § 120 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1176585 (VT toim lk 14) kohaselt M.Z 13.08.2012.a kell 01:30 Keila vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 35,5 kilomeetril Liiva tee ristmiku juures juhtis mootorsõidukit Toyota Yaris (registreerimismärk XXX) olles sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist, mille tõttu sõitis teelt välja kraavi. Põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju kodanikule PS´ile. Enne liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist ei teavitanud juhtunust politseid
lg 4 p 2 ja p 4 sätestatud nõudeid ei olnud vormistatud ja sellele alla kirjutatud. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 1, § 169 lg 4 p 5 ning pani toime
Menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste kohase tutvustamise saab lugeda toimunuks kaebaja allkirjast õiguste ja kohustuste juures.
lg 1 kohaselt juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete 2 kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
lg 4 p 5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
lg 1, § 236 lg 1 kvalifitseeritava väärteotoimepanemine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, menetlusaluse isiku ütlustega (VT 14), liiklusõnnetuse skeemiga (VT toim lk 1) ja selle lisaks olevate fotodega (VT toim lk 3-8). Nähtub, et õnnetus toimus Keila vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt Liiva tee ristmiku juures. Menetlusalune isik sõitis teelt välja kraavi ning põhjustas liiklusõnnetuse. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 16) kohaselt M.Z-ile on välja antud juhiload nr XXX09.11.2009.a kehtivusega kuni 09.11.2019.a, juhtimisõigus omistatud 14.11.2005.a. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebaja oma kaebuses kinnitab, et kahetseb väga juhtunut ning on juhtumist õppust võtnud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt kaebaja näol ei ole tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.Z-ile
Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuse kohaselt M.Z on TT õppiv ning õpingute kõrvalt töötav tudeng. Tema netotöötasu on 510 eurot ning elab kahekesi emaga, kelle netotöötasu on 290 eurot. Antud sissetulekutest tuleb tasuda ka eluasemelaen. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.