← Eesti

1-13-3390/15

Obsah (5)§ 199§ 65§ 323§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3390 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi K.I süüdistuses

§ 199

lg 1, § 199 lg 2 p-de 4,5 ja § 323 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

  1. aprilli 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav K.I apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 323 lg 2 p-st 2 ja § 326 lg 2 esimesest lausest, jätta süüdistatava K.I apellatsioon Viru Maakohtu
  2. aprilli 2013 kohtuotsuse peale läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud
  3. Viru Maakohtu 29.04.2013 kohtuotsuse kohaselt mõisteti K.I kokkuleppemenetluses süüdi järgmistes kuritegudes: tunnistati süüdi

§ 199

lg 1 järgi ( 20.04.2011 episood) ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust;

§ 65

lg 2 alusel, võttes arvesse Viru Maakohtu 15.02.2012 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 9 kuud 27 päeva vangistust, mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust; tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4,5 järgi (05.12.2012 episood) ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust; tunnistati süüdi

§ 323

järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust;

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.12.2012 – 11.12.2012, s.o 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust alates 16.01.

  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. Apellatsioonis palub K.I talle mõistetud karistust kergendada, kuna kohus suhtus temasse eelarvamusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS
  6. peatüki
  7. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lg 1 sätestab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega esitatud apellatsiooni puhul tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas apellatsioonikorras vaidlustatakse eeltoodud menetlusõiguse normide järgimist.
  8. Käesoleva lahendi punktist 2 nähtuvalt vaidlustab süüdistatav talle mõistetud karistust. Käesolevas kriminaalasjas toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõustavas karistuse liigis ja määras ning 10.04.2013 sõlmiti ka vastav kokkulepe (tl 8385). 29.04.2013 toimunud kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, on sellega nõus vabatahtlikult ja jääb selle juurde (tl 101). Seega tuvastas ringkonnakohus, et maakohus on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse teinud vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele ning KrMS
  9. peatüki 2 jao sätteid järgides. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
  10. Eeltoodud põhjustel puudub süüdistatava K.I apellatsiooni läbivaatamiseks menetlusõiguslik alus, kuna selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Maarika Kuusk Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.