Obsah (5)

§ 424§ 50§ 2§ 56§ 57

Väärteoasi nr 4-13-1416 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1416 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus m

§ 424

alusel (mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest). 3.Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Oht seisnes selles, et isikul, kellel on tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine võivad esineda koordinatsiooni häired, nende reageerimisvõime on aeglasem, kui alkoholi tarvitanud isikutel. Just alkoholi tarvitamine on üks põhjuseid liiklusõnnetuste toimumisel. 4.Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta oleks enne väljasõitu teinud endast kõik oleneva, et veenduda alkoholi lahkumist organismist. Olles teadlik väljasõidust Venemaale, isik siiski 2 tarvitas alkoholi. Seda olukorras, kus teda on juba varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 5.Tulenevalt väärteotoimikust menetlusalune isik tunnistas süüd. 6.Menetlusalune isik ei näidanud välja kahetsust toimepandu osas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine on igati põhjendatud. Enne väärteootsuse koostamist menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Tunnistaja xx xx ütlustest lähtuvalt menetlusalune isik süü tunnistamise kohal väitis, et ta enne väljasõitu tarvitas südametilku, seega isiku puhul süü tunnistamise asjaolud on kaheldavad. Kogutud andmetest nähtus, et menetlusalusel isikul puudub töökoht, seega pole ka reaalset sissetulekut. Juhtimisõiguse vajaduse kohta pole menetlusalune isik esitanud ühtegi tõendit, et see reaalselt nõutav on. Samas on Riigikohus enda lahendis 3-1-1-26-10 p7 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal - “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt välja näidanud, et varasemalt määratud karistused ei täida enda eesmärki, seega on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et J.G kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Ida Prefektuuri 27.02.2013 otsus osaliselt, karistuse määra osas.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS

1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka 3 õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1). Liiklusseaduse § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus hindas kogutud tõendeid: 07.02.2013 väärteoprotokollist 20130207227803 (t lk 10-11) nähtub, et 07.02.2013 kell 02.04 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänaval, Tartu mnt ja Sompa tn vahel J.G juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx ning tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,20 mg/L. 07.02.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänaval PPA Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanempolitseinik xx xx tuvastas J.G, 07.02.2013 kell 02.04, kasutades tõendusliku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT3, seerianumbriga ARBK-0035, taatlustunnistuse nr TTRC-12/00099 (kehtivusega kuni 26.04.2013), joobeseisundit. Tõendusliku alkomeetri lugem: 0.25 mg/L, laiendmääratlus: 0.05 mg/L ja mõõtetulemus: 0,20 mg/L (t lk 15). Kohus leiab, et juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi ja isikul tuvastatud alkoholisisaldus on LS § 224 lg 1 täheldatud minimaalmääras. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, mille kohta andis allkirja. 07.02.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 12-13) nähtub, et enne politsei poolt peatamist oli menetlusalune isik oma auto roolis 5 minutit. Palub suhtuda tema rikkumisse tolerantselt ning juhiluba mitte ära võtta, kuna tal on töötu naine, kaks alaealist last ja kavas minna tööle Soome. Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (t lk 17-18) 07.02.2013 alates kella 02.04 kuni kainenemiseni kõrvaldati J.G sõiduki juhtimiselt kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis. Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusliku alkomeetri tuvastatud näidu ka tunnistaja xx xx´i ülekuulamise protokollis (t lk 14) antud ütlused, et Ida-Virumaal liiklusjärelvalve teostamise käigus 07.02.2013 kell 02.04 kontrollides sõidukit xxx reg nr xxx tuvastati juhil J.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg/L. Juht ütles, et tarvitas enne sõitu südametilkasid. Antud juhul Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud J.G poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t lk 12-13) ja tunnistaja xx xx ütlustega (t lk 14) selle kohta, et menetlusalune isik 07.02.2013 kella kell 02.04 oli joobeseisundis. Kohus uuris tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, mis (t lk 15) kinnitab, et 07.02.2013 kell 02.04 J.G tuvastati alkoholijoove. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem – 0,20 mg/l. 4 Siinkohal kohus märgib, et tõendusliku alkomeetri näit ja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamine on tõendite kogum, millest lähtuvalt kohus langetab kaalutlusotsustuse isiku süü ja karistuse määra osas. Kohtule ei ole esitatud tunnistaja visuaalset hinnangut isiku seisundi, tema tajumisvõimekuse, koordinatsioonihäirete olemasolu või puudumise kohta ega alkoholilõhna tajumise kohta, mistõttu on üleastumise raskuse hindamine oluliselt raskendatud. Arvestades isiku alkoholijoobe tuvastatud miinimumilähedast näitajat on sellest tulenevalt muude hinnatavate näitajate puudumise tõttu tuleb nimetatud asjaolu arvestada ka karistuse mõistmisel. Liiklusseaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem Liiklusseaduse § 224 lg 1 on sätestatud juhi vastutus mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et J.G rikkus Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäära, millega pani toime Liiklusseadus § 224 lg 1 sätestatud süütegu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik tunnistab rikkumise kvalifikatsiooni. Vaidluse esemeks on karistusena määratud – juhtimisõiguse äravõtmise pikkus. Menetlusalusele isikule J.G-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 224 lg 1 alusel määratud karistuseks – eriõiguse äravõtmine 4-kuuks, mis on ületab sanktsiooni keskmist määra ja on ligilähedane maksimummäärale (LS § 224 lg 1 rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohtuväline menetleja on jätnud sõnaliselt määratlemata millise eriõiguse äravõtmises isikut karistatakse, kuna lahti on kirjutamata ka LS § 224 lg 1 sõnaline väljendus. LS § 224 lg 1 sõnastus ei tunne määratlemata eriõiguse äravõtmist. Kuigi väärteootsuse on aga juhtimisõiguse äravõtmise algustähtaeg ja lõpptähtaeg määratletud on siiski menetlusalusele olnud arusaadav, millise eriõiguse äravõtmisega on tegemist ja käesolevas kohtuotsuse kohus täpsustab karistuse sõnastuse. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määr ei ole küllaldaselt põhjendatud ja kohtuvälise menetleja poolt minimaalselt tuvastatud tõendite kogum väärteo toimepanemise kohta ning kohtule esitatud täiendavatele tõenditele tuginedes esinevad alused mõistetud karistuse kergendamiseks. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 5 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. Karistusregistri andmetel kaebuse esitaja on varasemalt (2004 aastal) karistatud joobes juhtimise eest ning mitmel korral karistatud Liiklusseaduse alusel (viimati 21.01.2010 ja 31.01.2012 otsustega) kuid juhtimisõiguse äravõtmist ei ole tema suhtes kordagi kohaldatud. Isik tunnistab süüd ja kahetseb (kaebuses) toimepandut ja on juhtunust õppust võtnud. Peale seda menetlusalune isik on esitanud kohtule tõendid oma pere koosseisu ja tema poolt tööotsimise kohta, mida palub arvestada karistuse määra otsustamisel. Varasemaid karistusi (s.h. juhtimisõiguse äravõtmise mittekohaldamist) arvesse võttes on alust arvata, et esmakordselt juhtimisõiguse äravõtmise puhul oleks selle 1-3 kuuks äravõtmine J.G-le piisavaks piiranguks, et edaspidi hoiduda liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest.

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu.

Vastavalt

§ 57

lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. J.G tunnistab süüd nii väärteoprotokollis kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning kohtule esitatud kaebuses kahetseb tehtut, mida võib käsitleda kergendavate asjaoludena. Kohus leiab, et olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud on võimalik määrata isikule karistus alla sanktsiooni keskmist määra, vähendades kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, mis oleks proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus tühistab osaliselt PPA Ida prefektuuri 27.02.2013 otsuse väärteoasjas nr 2230,13,004451, millega J.G-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati karistuseks eriõiguse äravõtmine 4-ks kuuks ja teeb uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 6