Obsah (4)

§ 68§ 50§ 56§ 48

4-13-5525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-13-5525 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mat

§ 68

lg 2 kohaselt arvata juba kantud 5 päeva aresti karistusaja hulka, st ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 10 päeva aresti.

1. Määrata H.K-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 10 kuuks.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. oktoobril
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. oktoobrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool V™S §-des 155-156 ettenähtud korras esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. oktoobrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu
10. Viru Maakohtu 23.08.2013 otsusega tunnistati H.K süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 päeva aresti.

§ 50

lg 1 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel mõisteti H.K-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. 1.1 Maakohus luges uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et H.K pani talle süüks arvatava teo toime ning 22.08.2013 kell 13.05, liikudes Jõhvi linnas Tartu mnt 2 juures, juhtis H.K mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX olles tarvitanud alkoholi, st alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,49 mg/l. Sellise tegevusega rikkus H.K LS § 69 lg 5 nõuet. 2. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja põhjendustega aresti kohaldamise vajaduse kohta ja leidis, et rahatrahv karistuse liigina ei vasta käesoleval juhtumil karistuse eesmärkidele. 2.1.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 30.2). 2.2. H.K on varem 3 korral väärteo korras karistatud, kusjuures kõik karistused on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja kaks neist juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevatel kordadel on kohtuväline menetleja mõistnud karistuseks rahatrahvi, kuid siiani on trahvid tasumata. Maakohus asus seisukohale, et isikul on kalduvus juhtida mootorsõidukit alkoholi tarvitanuna ja varasemalt kohaldatud rahatrahvid ning isegi juhtimisõiguse äravõtmine ei ole piisavad, et isik hoiduks uute väärtegude toimepanemisest Eeltoodu alusel sedastas kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas H.K-le rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine. Seega kohaldati käesolevas väärteoasjas H.K suhtes aresti. 3.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

3.

1. Kohus arvestas, et isiku organismis tuvastati alkoholisisaldus 0,49 mg/l kohta, mis on sanktsioonist lähtudes (0,25-0,74 mg/l kohta) keskmine sisaldus. Järelikult hindas kohus H.K süüd keskmisena. 3.
2. Kohaldatava aresti pikkus peab olema alla sanktsiooni keskmise määra, kuna tegu on esmakordse aresti määramisega ning kuigi isiku süü on keskmine, esineb kergendav asjaolu. Seetõttu, arvestades toimepandud tegude raskust ja H.K süüd, aga ka eripreventiivseid eesmärke H.K mõjutamiseks, pidas maakohus võimalikuks karistada H.K LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o määrata 5 päeva aresti.
3. Maakohus kohaldas H.K suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt 4 kuuks oli kohtu arvates põhjendatud, sest varasemalt on isiku suhtes karistusena kohaldatud 3-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub maakohtu otsus tühistada mõistetud karistuse osas ja teha uus kohtuotsus. Juhindudes V™S § 151 lg 3 p 3 alusel palub kohtuvälise menetleja esindaja mõista isikule LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena 20 päeva aresti ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks. 5.
5. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et maakohtu otsus ei vasta teo tõsidusele ning ei saavuta maksimaalset mõju. Määruskaebuses leitakse, et määratud põhi- ning eriti lisakaristus on leebed ning ei ole võrreldavad sellega, kui palju õiguskuulekaid isikuid seadis menetlusaluse isik oma käitumisega ohtu. Samuti ei ole arusaadav Viru Maakohtu poolt määratud karistuse eesmärk, sest lisakaristuse määr on viimasest samalaadsest karistusest suurem ainult ühe kuu võrra ning on võrdne karistusega, mis oli määratud
6. aastal. Isikut on varem karistatud nii kolme- kui ka neljakuulise juhtimisõiguse äravõtmisega samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemiste eest, kuid need ei mõjutanud isikut käituma seaduskuulekalt. Kuigi H.K tunnistas enda tegu ja avaldas kahetsust, ei saa sellist kergendavat asjaolu arvestada niivõrd, et kohaldada nii leebet karistust isegi lisakaristuse osas.
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 07.10.2013 määrusega määrati väärteoasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes menetlusalusele isikule kirjaliku seisukoha esitamiseks aega kuni 15.10.
8. Nimetatud kuupäevaks edastas menetlusalune isik enda kirjaliku seisukoha, kus väljendab kahetsust toime pandud väärteo osas ning lubab edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda. Lisaks annab H.K teada, et töötab nüüd Riias ja edastab enda töölepingu koopia. Menetlusalune isik palub karistuse samaks jätta ning arvestada, et uuel töökohal on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja esindaja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele H.K suhtes kohaldatud karistuse ja lisakaristuse osas nende mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Oma otsust põhjendab ringkonnakohus järgnevalt. 8.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7).

1. LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohaldada sellise süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem karistatud mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga H.K-le mõistetud karistuse ja lisakaristuse määra osas. Nagu eelnevalt märgitud, on karistamise aluseks isiku süü. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sealhulgas teo raskust, korduvust, tagajärge, isiku motiivi ja eesmärki ning teos avalduvat suhtumist. H.K poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist üheepisoodilise väärteoga, mille toimepanemisel ei ole tekitatud füüsilist ega ka materiaalset kahju. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt asus H.K enda kinnitusel mootorsõidukit juhtima pärast seda, kui oli joonud pool liitrit õlut ehk ta oli mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et on alkoholijoobes. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna arvestanud teo tunnistamist ja kahetsust. Raskendavaid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole. Viru Maakohus leidis, et H.K teosüü raskus on keskmise määra lähedane, s.o tema joove oli 0,49 mg/l kohta väljahingatavas õhus, kusjuures LS § 224 lg 2 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus vahemikus 0,25-0,74 mg/l kohta. Seega oli H.K joove üle LS § 224 lg-s 2 sätestatud keskmise määra. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.K süü on nimetatud väärteo toimepanemisel üle keskmise suur. Ringkonnakohus peab oluliseks ka asjaolu, et H.K on varasemalt neljal korral väärteokorras karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, kusjuures kolmel korral neist mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kaks nendest rikkumistest on A. Kõlmokov toime pannud varem
3. aastal. Talle on liiklusalaste rikkumiste eest eelnevalt kolmel korral mõistetud rahatrahv, kuid kõik trahvid on kohtuvälise menetleja andmetel tänaseni tasumata. A. Kõlmokovil on varasemalt ära võetud ka juhtimisõigus - kaks korda kolmeks kuuks ja korra neljaks kuuks. Ükski eelnevalt nimetatud karistustest pole aga suutnud H.K suhtes täita vajalikku eesmärki ning isik on järjekordselt toime pannud õigusrikkumise.
4. Arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke ehk võimalusi mõjutada H.K edaspidistest süütegudest hoiduma, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt H.K mõistetud karistus – põhikaristusena arest 5 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – ei ole piisavad tema mõjutamiseks. H.K on varasemalt korduvalt karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest LS § 224 järgi.
5. Riigikohus on sedastanud, et positiivse üldpreventsiooni põhimõtted nõuavad mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul riigipoolset reaktsiooni, mis annaks õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5). Seega on ringkonnakohus seisukohal, et olukorras, kus H.K on juhtinud mootorsõidukit olekus, kus teema joobeseisund on üle LS § 224 lg s 2 sätestatud keskmise määra ning on korduvalt ka varasemalt juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes, ei ole karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt piisav mõista talle põhikaristuseks 5 päeva aresti ja lisakaristuseks juhitimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
6. Arvestades H.K süü suurust, samuti karistuselt oodatavaid eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on põhjendatud talle karistuseks aresti mõistmine.

§ 48kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Tegemist on H.K esimese vabadusekaotusliku karistusega ja arvestada tuleb karistust kergendavat asjaolu. Samas tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et H.K on ka varasemalt sama süüteo eest karistatud ning karistused ei ole suutnud isikut mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Samuti seda, et praeguse rikkumise puhul on süü siiski üle keskmise määra. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.K tuleb karistada keskmises sanktsioonimääras. Seega on kohus seisukohal, et H.K-le on põhjendatud mõista karistuseks 15 päeva aresti.

§ 68

lg 2 alusel tuleb varasemalt kantud 5 päeva aresti lugeda karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 päeva aresti.

1. Kohus peab vajalikuks kohaldada H.K-le lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. H.K on varasemalt kahel korral karistatud LS § 224 järgi, s.o samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega tuleb lisakaristuse mõistmisel kohaldada LS § 224 lg 3 p 2, mille kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Tulenevalt H.K poolt toime pandud väärteo ohtlikkusest on ringkonnakohus nõus kohtuvälise menetlejaga, kes taotleb H.K suhtes juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks. Varasemalt on A. Kõlmokovi suhtes kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist kokku kolmel korra – kahel korral 3 kuuks ja ühel korral 4 kuuks. Ka on talle määratud rahatrahve, mis on siiani tasumata. Sellest järeldab ringkonnakohus, et A. Kõlmokovi puhul on tegemist isikuga, kes suhtub hoolimatult õigusnormidesse ning kelle jaoks siiani määratud karistused ei ole enda eesmärki täitnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt lisakaristusena 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine ei ole piisav meede ja lisakaristus peab olema oluliselt karmim kui eelnevad karitused.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 151 lg 3 p-st 3 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o H.K-le mõistetud põhikaristuse ja lisakaristuse osas, ning määrab LS § 224 lg 2 alusel H.K-le karistuseks 15 päeva aresti ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 10 kuuks. Paavo Randma Mati Kartau Aarne Sarjas