4-13-6044/4

4-13-6044 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-13-6044 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi I.L-i kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.08.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2316,13,006412 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja I.L (isikukood XXX; elukoht: XXX; õpilane) Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.08.2013.a otsus osaliselt, s.o I.L-ile mõistetud rahatrahvi suuruse osas ning karistada I.L-i rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot. 2.KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 120 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o 12 (kaksteist) eurot kuus. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 1 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 16.08.2013.a otsusega väärteoasjas nr 2316,13,006412 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist I.L-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Otsuse kohaselt juhtis I.L 27.07.2013.a kell 12.34 Tallinnas Paldiski mnt 66 maja juures mootorsõidukit (mopeedi) kiirusega 75+/-3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50, mopeedi suurim lubatud sõidukiirus on kuni 45km/h, millega ületas mopeedile lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sellise tegevusega eiras I.L vastavalt otsusele LS § 15 lg 1 p 9 nõudeid. I.L oma kaebuses kohtule palub vähendada trahvisummat ning määrata selle tasumine ositi. Kaebaja selgitas, et ületas sõidukiirust tahtmatult , tema sõiduki spidomeeter ei töötanud korralikult, mistõttu ta ei osanud hinnata rolleri kiirust õigesti. Enda sõnul on ta olnud senini korralik liikleja, ta tunnistab süüd täielikult ning kahetseb juhtunut. Lisaks mainib kaebaja, et on õpilane, kel ei ole sissetulekut. Kohtuväline menetleja esitas 23.09.2013 kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta, milles palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Tegemist on massiliselt toimepandava väärteoliigiga, mille puhul karmima karistuse kohaldamine on põhjendatud. I.L ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, mis on üle sätestatud rikkumise keskmise määra. Liikluses on teistele liiklejatele suurima ohu allikaks mootorsõidukid, kes ei täida liikleja ja juhi kohustusi. Kaebaja oli teadlik lubatud suurimast piirkiirusest kui ka sõiduki spidomeetri rikkest. Sellele vaatamata ei astunud ta samme õigusrikkumise ärahoidmiseks. Ta oli teadlik juhi kohustustest kui ka karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumise eest. I.L-ile karistuse määramisel on võetud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. Kaebajat ei ole varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Rahatrahv 160 euro ulatuses aitab isikul tunnetada oma vastutust liikluses ning omandada õiged ja ohutud liiklusvõtted. Üldohtlike süütegude kaitstavaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks võimaluseks on rikkujate mõjutamine karistustega, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumistest hoiduma. Nii kaebaja kui kohtuväline menetleja nõustusid asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,13,006412 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. I.L tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Küsimus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega, tema vastutust mõjutavate asjaoludega, samuti kas karistus on proportsionaalne hoidmaks teda edaspidi süütegude toimepanemisest ning aitab kaitsta õiguskorra huve. Kohus leiab, et mõistetud karistust tuleb vähendada ning anda süüdlasele võimalus tasuda trahvisumma osade kaupa. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, nagu oleks I.L ületanud lubatud sõidukiirust üle sätestatud rikkumise keskmise määra. 2 Liiklusseaduse § 227 lg 2 võimaldab mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Protokolli kohaselt ületas I.L mopeedile lubatud sõidukiirust 27 km/h. Seega on õige I.L-i karistamine enamohtliku süüteo eest, ent arvestama peab sellega, et rikkumine oli väärteo dispositsioonis sätestatud keskmisest määrast väiksem. Õige on kohtuvälise menetleja poolt märgitu, et tegemist on massiliselt toimepandava väärteoliigiga ning mootorsõidukid, kes ei täida liikleja ja juhi kohustusi, on teistele liiklejatele suurima ohu allikaks. Samas on kohtu hinnangul oluline, millise mootorsõidukiga kiirust ületatakse. Nii on LS § 227 lg-s 2 sätestatud ühesugused karistusraamid kõigile lubatud suurimat sõidukiirust ületavatele mootorsõidukijuhtidele. Mopeediga 27 km/h sõidukiiruse ületamine ei ohusta aga teiste isikute elu ja tervist sama oluliselt, kui mainitud kiirust ületaks näiteks haagisega sõiduk või buss. Kohtuväline menetleja on arvestanud süüdlase vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Kohtule esitatud kaebuses on I.L väitnud, et kahetseb juhtunut. Arvestades seda, et kaebaja on senini käitunud õiguskuulekalt, ei ole kohtul alust kahelda kaebaja sõnade siiruses. Mõistagi peab karistus õigusrikkumise eest olema selline, mis mõjutaks süüdlase elukorraldust ning suunaks teda edaspidi rikkumisest hoiduma. Käesoleval juhul aga kohus leiab, et nimetatud eesmärki on võimalik saavutada ka kergema karistusega. I.L õpib käesoleval ajal 12.klassis, ta ei tööta ning tal puudub iseseisev sissetulek. Rahatrahv 30 trahviühikut (s.o 120 euro suuruses summas) on piisav, et tuletada süüdlasele meelde liiklusreeglitest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Lisaks leiab kohus, et arvestades I.L-i varalist seisundit, on mõistlik kohalda KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda talle võimalus tasuda mõistetud rahatrahv summas 120 eurot 10 kuu jooksul, tasudes igas kuus vähemalt 12 eurot. Kohus mainib siinjuures, et rahatrahvi maksmine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega mõistetud tähtaega ära maksta. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Näiteks ei saa isik sel ajal taotleda auto juhtimisõigust (LS § 106 lg 1 p 3), samuti arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on võimalusel rahatrahvi kiirem tasumine kaebaja enda huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133,
2. Kohtunik 3