1-09-17106/22

1-09-17106 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-17106 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu G.B (G.B) ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
3. jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu G.B ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6,39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole tema poolt G.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.B-lt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 31,96 eurot, millele lisandub käibemaks 6,39 eurot, kokku 38,35 eurot riigituludesse.
7. G.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi SEB arveldusarvele nr 10220034796011 või Swedbank arveldusarvele nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „G.B, 1-09-17106, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 29.03.2011 määrusega jäeti G.B temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Harju Maakohtu 21.01.2010 otsusega tunnistati G.B süüdi KarS § 320 lg 1, § 266 lg 1, § 280 lg 1, § 344 lg 1, § 121, § 209 lg 2 p 1, § 349 ning § 345 lg 1 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.10.2009 ja lõpp 04.10.
9. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Iseloomustuse kohaselt on G.B vanglas distsiplinaarkorras karistatud neljal korral, viimati 16.12.2010 noomitusega. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanemate juurde Põltsamaale. Kindel töökoht puudub. Vanglas on ta läbinud 2011.a sotsiaalprogrammi „XXXX“ ja jätkab õpinguid T T G XX. klassis. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid 12 000 eurot. Vabaduses tarvitas alkoholi. Kriminaalhooldaja ei toetanud G.B tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav soovib vabaduses elama asuda vanemate juurde Põltsamaale, korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Väidetavalt on võimalus asuda tööle OÜ-s C. Süüdimõistetu taotles enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja toetas samuti G.B vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör leidis, et G.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, kuna tal on vanglas tõsised probleemid distsipliinist kinnipidamisega. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu G.B tulenevalt tema eelnevast elukäigust ja käitumisest karistuse kandmise ajal tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele. G.B on varem 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vähem kui ühe aasta jooksul on ta vanglas saanud 4 distsiplinaarkaristust, mis kõik on veel kehtivad ning välistavad G.B ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. G.B käitumine näitab käesoleva aja seisuga tõsist probleemi distsipliinile allumises. Võttes arvesse veel G.B poolt toime pandud kuriteo raskust ja iseloomu ning kandmata karistuse osa, on tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla enneaegne ja põhjendamatu. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu -2 - G.B kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse kohaselt leiab kaitsja, et G.B on olemas kindel elukoht vanemate juures Põltsamaal. Samuti on G.B võimalus vabanedes asuda tööle. G.B seletas, et distsiplinaarkaristused vanglas on talle määratud suitsetamiskeelu rikkumise eest, kuid tänaseks on ta läbinud suitsetamisest võõrutamise ja rohkem probleeme ei ole olnud. G.B on pere ja kaks alaealist last, kes vajavad isa moraalset ja materiaalset toetust. G.B abikaasa on XXXX. G.B oli nõus enda allutamisega käitumiskontrollile, mille üheks tingimuseks on mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldus oleks andnud ühiskonnale võimaluse suunata ja juhendada G.B. G.B esitas ka iseseisva määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse kohaselt leiab G.B, et ebaõige on väide selle kohta, et kriminaalhooldaja ei toeta ennetähtaegset vabastamist, sest üheski kaebuse esitajale saadetud dokumendist sellist seisukohta ei nähtu. Veel leiab kaebuse esitaja, et maakohus on eksinud ka töökoha suhtes. Vabanedes hakkab kaebuse esitaja tööle OÜ-s R, mis asub XXX. Samuti leiab kaebuse esitaja, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja elukaaslasel on raske puue ning ta vajab abi ja toetust. Prokurör on üle paisutanud probleemi distsipliini pidamisega vanglas, sest rikkumised on olnud seotud sigarettide tarvitamisega selleks mitteettenähtud kohas. G.B märgib, et ta on läbinud rehabilitatsiooniprogrammi ja saanud konsultatsiooni ning talle on määratud ka abivahendid suitsetamisest loobumiseks ning nüüdseks on ta sellest pahest prii. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuriteo toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõik need asjaolud on leidnud maakohtu määruses käsitlemist ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. G.B on kriminaalkorras viiel korral karistatud isik. Distsiplinaarkorras on G.B karistatud neljal korral. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus G.B käitumine vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguspärane, puudub ringkonnakohtu arvates alus eeldada, et tema käitumine vabaduses oleks õiguspärane. -3 - Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Seda ei toeta ka kriminaalhooldaja oma 03.01.2011 antud arvamuses. Kuigi R OÜ on esitanud 14.03.2011 tõendi, mille kohaselt ollakse nõus G.B tööle võtma, ei anna see veel alust G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Selle välistavad vangla ja kriminaalhooldaja poolt antud iseloomustustes toodud oht uuteks seaduserikkumisteks, kuna G.B ei arvesta ühiselu norme ja reegleid. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebustes osundatud väide, mille kohaselt maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et G.B elukaaslasel on raske puue ning ta vajab kaebuse esitaja abi ja toetust, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna nimetatud asjaolud ei ole teda eelnevalt mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu tähendab seda, et KarS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib (aga ei pea) isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Mida seejuures arvestatakse, see on sätestatud KarS § 76 lõikes
10. Ringkonnakohus tunnustab G.B positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (sotsiaalprogrammi XXXX läbimine ning XXXX jätkamine), kuid leiab, et need ei ole sedavõrd kaalukad, et annaksid aluse teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab G.B positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada ja tema karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata edaspidigi. G.B tuleb hoiduda distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks ning lisaks sellele jätkata XXXX, et omandada XXXX. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebusi rahuldada. G.B peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38.35 eurot määruskaebuse koostamise eest. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -4 - Mati Kartau