4-12-4255/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4255 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi R.L-i (R.L) väärteoasi § 218 lg 1 ja § 262 järgi Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Pirita-Viimsi konstaablijaoskonna 17.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2315,12,008032 Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2012.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja R.L karistusseadustiku Kohtuvälise menetleja esindaja Steven Rehelem RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Pirita-Viimsi konstaablijaoskonna 17.08.2012.a otsus väärteoasjas nr 2315,12,008032 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna PiritaViimsi konstaablijaoskonna 17.08.2012.a otsusega väärteoasjas nr 2315,12,008032 karistati kaebuse esitajat KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o 28 eurot ja KarS § 262 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 eurot selle eest, et tema 01.07.2012 kell 08.10-08.15 Tallinnas, Xxx loopis kividega naabri aia suunas, millega tekkisid naabri maja aknale kriimud, katki läks õuekraadiaken ja osaliselt õuekaunistus, millega tekitati naabrile varaline kahju kogusummas 25 eurot. Oma sellise teoga pani menetlusalune isik toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise õiguse vastu. Kividega loopimise tagajärjel sai naaber kividega pihta ning menetlusalune isik pani antud teoga toime avaliku korra rikkumise eksides üldtunnustatud tavade ja normide vastu. Kaebuse esitaja vaidlustas viidatud otsuse ja palus see tühistada, kuna politseisse avalduse viimise päevale eelnenud päeval
3. juulil oli kaebuse esitajal sõnavahetus naabri meespoolega kaebuse esitaja aeda kaevatud augu pärast. Kaebuse esitaja ei nõustu, et
4. juulil oleks midagi puruks läinud või keegi pihta saanud. Kaebuse esitaja tunnistas kaebuses, et on kive visanud, aga see ei muuda teda automaatselt süüdlaseks. Üks selline seik, kus midagi võis katki minna oli pärast
5. märtsi avaldust, mil ühel hilisõhtul järjestikustest häiringutest marru aetuna viskas kaebuse esitaja ühe külmunud lumekamaka ning heli oli nagu oleks see tabanud naabri taaraladu. Kaebuse esitaja leiab, et viskas kive enesekaitseks oma õiguste kaitsel ja on valmis kahju korvama, kui varakevadel midagi tõesti lõhkus. Keegi naabritest ei ole käinud küsimas, ega kaebuse esitajat ei häiri nende koera haukumine. Kaebuse esitaja leiab, et tema inimõigused on jämedalt rikutud, politsei pole tema avaldusi arvestanud. Kaebusega koos esitas kaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus jättis 25.09.2012 määrusega rahuldamata. Kohus arutas asja 05.12.2012 kohtuistungil ning jättis kaebuse rahuldamata. 10.12.2012 teatas kaebuse esitaja, et soovib otsuse edasi kaevata, kuna tõde jäi välja selgitamata. Kohus lubas otsuse tervikteksti kättesaadavaks teha 18.12.
6. Kohtu põhjendused KarS § 218 lg 1 järgi „varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.“ Sama paragrahvi
7. lõike kohaselt „käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.“ KarS § 262 kohaselt avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 „Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 järgi keelatud on lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kaebuse esitajale inkrimineeritakse seda, et tema loopis 01.07.2012 kell 08.10-08.15 kividega naabri aia suunas ning lõhkus õuekaunistuse, õuekraadiklaas ja kriimustas maja akent, samuti sai kiviga pihta naaber Viktoria Tilk. Kohus kuulas kohtule üle kaebuse esitaja, kes ei eitanud kivide viskamist. Kaebuse esitaja ei mäletanud küll täpselt, mis toimus 01.07.2012, kuid tema viimane kivi viskamise kord jäi ajavahemikku 27.06.2012-01.07.
8. Kaebuse esitaja on ka varem rohkem kui ühel korral kive visanud. Kive viskas ta seetõttu, et koerte haukumise tõttu ei saanud ta eelmisel õhtul magada, samuti seetõttu, et tema avaldustele ei ole vastatud. Tunnistajana üle kuulatud Viktoria Tilk on kaebuse esitaja naaber, kes kuulis 01.07.2012 katusel mürinat. Kuupäeva osas on tunnistaja kindel. Kui tunnistaja kummardus, et vaadata, mis on maas, sai ta katuselt veerenud kiviga vastu selga. Tunnistaja märkas, et kraadiklaas ja üks terrassikaunistus oli katki. Terrassi ukse klaasil olid täkked. 11.07.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et Xxx tagumise veranda ukse klaasil oli näha täkkeid ja kriime, veranda uksest vasakul pool maja küljes oleva õuekraadiklaasi klaasist toru on altpoolt katki, veranda uksest paremal pool veranda nurgas ämbri sees ja selle ümber on kivid ning õuekaunistus. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et kaebuse esitaja viskas 01.07.2012 kell 08.10-08.15 kive naabri aia suunas. Seda tõendavad kaebuse esitaja ütlused, kes nõustus, et tema viskas kive; kivide viskamise aeg on tuvastatud tunnistaja ütlustega, kes oli ajas kindel. Kaebuse esitaja ei olnud kindel kivide viskamise ajas, kuid ei välistanud seda antud ajal samuti. Seetõttu on kivide viskamise fakt ja selle toimepanemise aeg tuvastamist leidnud. Kaebuse esitaja väidab, et viskas kive katusele – esimene kivi tabas tema enda sara, teised kivid läksid naabri maja katusele. Samas väitis kaebuse esitaja, et ei näinud kivi viskamise kohast, kuhu kivi maandub. Kaebuse esitaja nägemine on samuti kehv. Kohus leiab, kuivõrd kaebuse esitaja ei näinud, kuhu kivi maandub, ei saa kaebuse esitaja tõsikindlalt väita, et keegi või miski kividega pihta ei saanud. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastamist leidnud õuekraadiklaasi, õuekaunistuse ja akna vigastamine, samuti on seda kinnitanud tunnistaja oma ütlustega. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et katuselt allakukkunud kiviga sai tema vastu selga. Tunnistaja ütlusi ja sündmuskoha vaatlusprotokolli ümberlükkavaid tõendeid ei ole. Samuti ei ole need tõendid iseenesest vastuolus menetlusaluse isiku ütlustega. Vigastused vastavad ka elulisele usutavusele visatud kiviga pihtasaamise tagajärjest. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja poolt kivide viskamise tagajärjel läksid katki õuekraadiklaas, õuekaunistus ja tekkisid kriimud ukse aknale, samuti sai kiviga selja pihta tunnistaja Viktoria Tilk. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Oma selliste tegudega on kaebuse esitaja toime pannud väheolulise võõra asja rikkumise (rikkudes õuekraadiklaasi, õuekaunistuse ja kriimustades ukse akent) ja eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu (visates kivi, millega sai pihta teine inimene). Õigustuse selliseks teoks ei anna lahkhelid naabritega, haukuvad koerad või kaebuse esitaja vastamata avaldused. Kohtul puudub alus kahelda, et kahju suurus on 25 eurot. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteod õigesti kvalifitseerinud vastavalt KarS § 218 lg 1 ja 262 järgi. Täidetud on väärtegude objektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja leiab, et teod on toime pandud tahtlikult. Kohus sellega nõustub. Kaebuse esitaja pidi möönma, et kivid võivad tekitada naabri varale kahjustusi ning keegi võis kiviga ka pihta saada, eriti olukorras, kus ta ei näinud, kuhu kivi kukkus. Samas ei olnud kaebuse esitaja soov tekitada naabri tervisele või varale kahju. Kohus leiab, et teod on toime pandud kaudse tahtlusega. Sellega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud ka KarS § 56 lg 1 järgi karistuse mõistmise põhimõtete vastu, mis annaksid aluse kohtul karistust muuta. Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Meelis Eerik Kohtunik