1-12-3214/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3214 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.K (L.K) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.K määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu
4. L.K tunnistati Viru Maakohtu 04.04.2012 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.04.2012 ja lõpeb 01.04.
5. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tekkis 03.12.
7. Viru Maakohtu 11.12.2012 määrusega jäeti L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul oleks L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. 2.1 Maakohus tegi kindlaks, et L.K on kolm korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt on L.K karistatud varavastase kuriteo (kelmus) ja isikuvastase kuriteo (kehaline väärkohtlemine) eest. L.K on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, esimesel katseajal hoidus kõrvale kontrollnõuete täitmisest (rikkus registreerimiskohustust), mistõttu karistus pöörati täitmisele, teisel katseajal pani toime uue varavastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab L.K karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (varguse) eest. Eeltoodust järeldas maakohus, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole L.K puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Veel tegi kohus kindlaks, et L.K on vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on mõistetud keelatud esemete omamise ja ennast tätoveerida laskmise eest. Positiivseks luges maakohus, et L.K on osalenud sotsiaalprogrammides 12 sammu ehk Igapäevane valik ja Eluviisitreening. Perioodil 15.06.2012–08.08.2012 töötas L.K vangla majandustöödel ning alates 01.09.2012 õpib gümnaasiumi
8. klassis. Vabanedes asuks L.K elama vanemate juurde, kelle elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes on L.K garanteeritud töökoht OÜ XXX poolt ning tagatud vanematepoolne materiaalne toetus. 2.3 Arvestades L.K toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas kelmus), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused), asus maakohus seisukohale, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. L.K oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki. Esimesel katseajal hoidus ta tahtlikult kõrvale kontrollnõuete täitmisest, ei ilmunud registreerimisele ning karistus pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 21.06.2011 määrusest on näha, et L.K suhtes kohaldati Viru Maakohtu 14.03.2011 kohtuotsusega määratud katseajal elektroonilist valvet tähtajaga 2 kuud isiku elukohas. Viru Maakohtu 06.02.2012 määrusega pöörati L.K-le Viru Maakohtu 14.03.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud vangistust täitmisele. Samast määrusest on näha, et isik ei ilmunud erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse ja tema suhtes kohaldati sundtoomist. Viimasel katseajal pani ta toime uue varavastase kuriteo. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et L.K ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Samuti näitab tema käitumine vanglas, et L.K ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ega hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. 2.4 Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et L.K paneks vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli L.K perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Kohus märkis, et L.K karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 3 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohtu hinnangul suurendab L.K poolt alkoholi kuritarvitamine uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht ja lähedaste toetus ei kaalu üles tema varasemat kriminaalset tausta. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.K, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. L.K seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. L.K juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et viibib vangistuses esmakordselt. Vanglas viibitud aja jooksul on ta jõudnud järele mõelda ning asunud seisukohale, et peab edaspidi elama seaduskuulekalt. Samuti on ta mõelnud pere loomisele. Ta oskab varasemast enam väärtustada ema, kasuisa ning tüdruksõbra toetust. Vanglasse sattumine ja seal veedetud aeg on olnud tema jaoks täielik šokk ning pannud oma väärtushinnanguid ümber hindama. L.K soovib oma käitumisega vabaduses näidata, et on karistusest järeldused teinud. Ta märgib, et vabanedes on tal korralik eluase, töökoht ja lähedaste igakülgne toetus. 2
10. Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu L.K määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 14.01.
11. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
14. Ringkonnakohus, hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid nende kogumis, leiab, et L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. L.K on kokku kolmel korral kelmuse, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest kriminaalkorras karistatud. Esimesel kahel korral karistati L.K tingimisi vangistusega. Esimesel katseajal hoidus L.K kõrvale kriminaalhoolduse nõuete täitmisest, eirates registreerimiskohustust, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Teisel katseajal pani süüdimõistetu toime uue varavastase kuriteo. Seega on L.K-le antud korduvalt võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ning näidata, et ta on võimeline järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi ning elama seaduskuulekalt. L.K pole aga saadud võimalusi kasutanud ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Ehkki reaalses vangistuses viibib L.K esmakordselt, puudub ringkonnakohtul veendumus, et käesolev karistus oleks talle varasematest enam paranduslikku mõju avaldanud. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole L.K isegi vanglas range järelevalve tingimusest suutnud käituda seaduskuulekalt, mistõttu on kohtul põhjendatud kahtlus, et L.K ei suuda alluda kriminaalhooldaja järelevalvele ega hoiduda kuritegude toimepanemisest.
15. Kohus hindab L.K puhul positiivsena, et ta on vangistuse jooksul töötanud vangla majandustöödel ning osalenud sotsiaalprogrammides Igapäevane valik ja Eluviisitreening, samuti jätkanud gümnaasiumiõpinguid ning omab vabaduses garanteeritud töökohta. Nimetatud asjaolud ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul piisavad, õigustamaks L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle aasta. Samas on L.K viimasest distsiplinaarkaristusest möödunud vaid paar kuud. Seega on L.K veel piisavalt aega näidata, et ta on oma käitumist ja mõtlemist parandanud ning karistusest edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vajalikud järeldused teinud.
16. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu 3 hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Paavo Randma