§ -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus A.U süüdistatakse selles, et tema 01.12.2012 kella 18.00 ajal xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx-xxxxxx xx korteris nr xx lükkas oma ema M.P tugevalt, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Lükkamise ja kukkumise tagajärjel tundis M.P tugevat valu ja tal tekkis muhk otsaette ning verevalumid ja paistetus silmade ümber. Oma sellise teoga põhjustas A.U M.P.le valu ja tervisekahjustuse. Seega pani A.U toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise st kehalise väärkohtlemise. Kohtu põhjendus 2 Süüdistatava A.U, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10. jaanuaril 2013 sõlmitud kokkuleppe alusel on A.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja A.U-le määrata katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxxx . A.U-le on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav A.U väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et süüdistatav A.U tuleb tunnistada süüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt
lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava A.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 480 eurot ja õigusabi tasu 38,40 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt
lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.