← Eesti

1-12-10995/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-10995 Kohtunik Peet Teidearu Se

§ 215

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses I.I isikukood: XXX; elukoht: XXX varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: puudub kaitsja varasemas menetluses: vandeadvokaat Otto Preem (kokkuleppemenetluse kohtulikul arutamisel on süüdistatav kaitsjast loobunud) Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.I

§ 215lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.I ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakata I.I katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.I-lt kannatanule K.T.`le (IK: XXX, arveldusarve: XXX, Swedbank) kahju hüvituseks tsiviilhagi summas seitsesada

(700)eurot. Mootorsõiduk Audi 80 registreerimisnumbriga XXX, mis on antud kannatanu hoiule, vabastada asitõendi staatusest, vabastada vastutava hoiu alt. KrMS § 180 alusel välja mõista I.I-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis
(435)eurot ja kaitsjatasu kaheksakümmend kuud
(86)eurot 40 senti. Määrata, et I.I on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus I.I süüdistatakse selles, et tema
  3. aprillil
  4. a ajavahemikul kella 13.00-st kuni 17 30-ni kasutas Tartu maakonnas Meeksi vallas omavoliliselt U.T. kuuluvat sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga XXX väärtusega 2500 eurot, mille ta võttis Tartu maakonnas Meeksi vallas Mehikoorma alevikus XXX tänav XX hoovist, sõitis Mehikoorma alevikust Räpina linna ja tagasi ning toimetas sõiduauto U.T. Tartu maakonnas Meeksi vallas XXX alevikus XXX tänav XXX asuvasse garaaži tagasi. Sellega pani I.I toime

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. 2 Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Lähtudes

§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus I.I suhtes kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.I ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.I tuleb süüdi tunnistada

§ 215lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kannatanu K.T. (U.T. õigusjärglane) varalist kahju summas 700 eurot, mille osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. I.I on kokkuleppega avaldanud nõusolekut tsiviilhagi 700 eurot väljamõistmisega kannatanu K.T.`le kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks; seda kinnitas ta ka kohtuistungil. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu K.T. hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on mootorsõiduk Audi 80 registreerimisnumbriga XXX, mis on antud kannatanule vastutavale hoiule. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. I.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot , kaitsjatasu summas 86,40 eurot. Kohtunik leiab, et arvestades I.I-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust, tema majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuotsuse alusel tuleb tal hakata lisaks menetluskuludele tasuma ka kannatanu tsiviilhagi, on ilmne, et menetluskulude täies ulatuses ühekorraga tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine süüdistatavale KrMS § 180 lg. 3 alusel osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.