Menetlusalune isik R.U, isikukood XXX; kodakondsus: EV kodanik; elukoht: xxx; töökoht: AS TT Asja läbivaatamise kuupäev 18. jaanuar 2013.a. Istungil osalenud isikud PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja komissar Ivo Tamla KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.U LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks arest 15 /viisteist/ päeva. Kohustada R.U asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 28.02.2013.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakitsebüroo arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. R.U-na poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada R.U-na suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kaja Ranna (Rand) poolt on 18.10.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1335528 selle kohta, et R.U juhtis 18.10.2012.a. kella 00:40 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Raadiku 8A/2 juures, liikudes Raadiku 8A/3 poole, mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud; juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,50 mg/l (0,55±0,05 mg/l). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0018, (taatlustunnistus TTRC – 12/00040. Kirjeldatud tegevusega rikkus R.U LS § 90 lg 1 p 3 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi. R.U kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 17.12.2012.a. vahetult menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik R.U kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et R.U-na süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Antud väärtegu on toime pandud isiku poolt tahtlikult. Menetlusalune isik oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid ta istus sellegipoolest autorooli. Samuti tuvastati tal alkoholijoove. Tegemist on enamohtliku teoga. Tegemist on ka isikuga, keda on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud. Isikul on 13 kehtivat väärteokaristust. Rahatrahvid on tasumata, teda on varasemalt karistatud ka arestiga. Rahatrahviga karistamine ei täida oma otstarvet. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada R.U väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 21 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et R.U-na süü LS §
on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 18.10.2012.a. kell 00:44 R.U-na väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant AL03481, (kalibreeritud kuni 14.11.2012.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,56 mg/l) - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Kaja Rand otsustas 18.10.2012.a. kõrvaldada R.U-na mootorsõiduki Mitsubishi Galant, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 ja § 90 lg 2 p 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on joobeseisundis ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni asjaolude äralangemiseni. R.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 18.10.2012.a. kell 01:40 – 01:08 R.U-na poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0018, (taatlustunnistus TTRC – 12/00040) mille lõplik lugem oli 0,55 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,50 mg/l. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 19.10.2012.a. R.U kehtivaid juhilubasid ei olnud. 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr Rõmaš otsustas 07.02.2012.a. kõrvaldada R.U-na mootorsõiduki Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni . R.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestiga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – R.U-le inkrimineeritud väärteod LS §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 18.10.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas oli 0,50 mg/l ning samuti juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – R.U teadis s.t. pidi teadma, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning tema seisund võib mitte võimaldada juhtida mootorsõidukit, kuid vaatamata sellele asus R.U mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud R.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et R.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et R.U on karistatud 13 korral rahatrahvidega, millistest on vaid üks tasutud, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on R.U varasemalt karistatud korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole R.U hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades asjaolu, et R.U on varem karistatud 6 väärteoepisoodi toimepanemise 3 eest arestiga kokku 20 päeva, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule arest pikkusega 15 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 28.02.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48; § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Leili Raedla kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.