KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1558 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Ku

§ 15järgi arestiga 6 (kuus) päeva.

1. K.D tuleb aresti kandmisele asuda hiljemalt
2. mail
3. a Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Kristiine linnaosa, Tallinn.
4. Kui K.D ei ole selleks ajaks aresti kandma asunud, kohaldada K.D suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.
5. K.D tasuda menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise tasu 35 (kolmkümmend viis) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on
6. Selgitusse tuleb märkida väärteoasja number, makse nimetus ja oma nimi. 1 Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
7. päeval apellatsiooniteate esitamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetlusse saabusid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurist 1 väärteoasja nr 2316,13,001508 materjalid K.D rikkumise kohta NPALS § 15 järgi, kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et K.D tuleks karistada arestiga – isik on varasemaid rahatrahve jätnud tasumata ning olenemata varasematest karistustest jätkab ta õigusrikkumistega. Kohtu põhjendused ja seisukoht V™S § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. K.D on oma allkirjaga kinnitanud, et ei soovi kohtuistungi protokolli koostamist. Vastavalt NPALS § 3 lõikele 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. K.D poolt 27.02.2013 kell 13.35 ajal Filtri teel, Kesklinna linnaosas, Tallinnas ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine on tõendatud: väärteoprotokolliga, millest nähtub, et K.D on 27.02.2013 kell 13.35 Harjumaal, Tallinnas, Filtri teel oli ilma arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet; tunnistaja Janno Mõisaääre ütlustega, mille kohaselt sai ta 27.02.2013 tööl olles politseinikuna Filtri teele väljakutse, kuna Vangla töötajad olid kinni pidanud kaks kahtlast isikut, kellel olid ahenenud pupillid ja ebakindel kõnnak; kell 13.35 tuvastas politsei üheks isikuks K.D; 2 tunnistaja MT ütlustega, mille kohaselt 27.02.2013, olles tööl Vanglas, nägi ta kell 13.20 ajal Filtri tee kõrval asuval kalmistul vangla müüri taga kolme isikut, ning pani tähele, et meesterahvas torkas end süstlataolise esemega; kaamerapildist tundis MT ära ka kambas olnud K.D, kuna viimane oli varasemalt vangistust kandnud; vangla ametnikud pidasid kinni K.D ja end torganud mehe; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 27.02.2013 on Filtri teel kontrollile allutatud isikuks K.D, kellel tuvastati muuhulgas süstimise jäljed, silmade punetus, suured silma pupillid ja häiritud reaktsioon; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et K.D uriinist tuvastati 27.02.2013 fentanüüli ja metadooni. Sotsiaalministri
8. mai
9. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt kuuluvad metadoon ja fentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Seega on täidetud NPALS § 151 objektiivne teokoosseis. Subjektiivsest küljest on KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. On tõendatud, et K.D oli tarvitanud metadooni ja fentanüüli. Tunnistaja MTütluste kohaselt nägi ta, kuidas K.D-ga ühes kambas olev meesterahvas end süstis; indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et K.D tuvastati süstimise jäljed. On eluliselt loogiline, et K.D pidi teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab K.

§ 3lg 1 rikkumise eest NPALS § 151 järgi.

NPALS § 151 järgi karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.D võib iseloomustada kui isikut, kellele on omaseks saanud kriminaalne subkultuur. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on rohkelt kriminaal- ja väärteokorras 1 karistatud. Varasemalt on K.

§ 15järgi karistatud seitsmel korral. Seega tuleb kohaldada rangemat karistust – aresti. Kar

S § 48 kohaselt võib kohus mõista aresti kuni 30 päeva. Kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. K.D tarvitas keelatud aineid, mille tagajärjel tekkisid häired aja-, isiku ja kohataju osas, esines unisust ning kergeid koordinatsioonihäireid – tõsisemaid tagajärgi ei tekkinud. Viimati karistati teda samal alusel 29.09.2009 – seega mitu aastat tagasi. Kohus leiab, et 3 eripreventiivsest aspektist lähtudes ei hoia järjest pikema aresti määramine ära K.D keelatud ainete tarvitamise probleemi, vaid tal tuleks otsida professionaalset abi. Kohus, arvestades kõike eeltoodut, leiab, et K.D tuleb karistada NPALS § 15 arestiga 6 päeva. Anne Rebane Kohtunik 4 1 järgi