S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: B.I, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta B.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 21.03.2013 otsusele nr 2373,13,001153 B.I karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 21.03.2013 otsus nr 2373,13,001153 B.I karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 02.03.2013 kell 06.25 Saku vallas Harjumaal Tallinn-Saku-Laagri tee 12. kilomeetril juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et sõitis 02.03.2013 kodu poole. Eelmine õhtu käis sünnipäeval, kus jõi natuke alkoholi, kuid arvas, et hommikuks on joove läinud. Kuna kodu juurde ei sõida ühistransporti ja oli arvestanud sellega, et ei joo rohkem kui kaks kokteili. Palub karistust leevendada kuna otsus on kaebuse esitaja jaoks liiga raske. Teab, et on ka eelnevaid rikkumisi olnud, kuid ka siis on tema vastu oldud ülekohtune. On karistust kandnud ja sellest ka õppinud. Alkoholi joobes peaga ei ole iial autorooli istunud. Ka tookord arvas, et on täiesti kaine. Lubab osta autosse alkomeetri, et sellist asja enam ei juhtuks. Juhtimisõigus on vajalik, kuivõrd on väike laps, keda on vaja viia igal hommikul lasteaeda ja tagasi. On üksikema ja elab vanavanematega, kellel ei ole võimalik teda lapsega aidata. Maja juurest ei liigu ühistransporti, millega saaks lapse lasteaeda viia ja ise tööle minna. Kahetseb tehtut väga. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et õhtul läks kella 10ks sünnipäevale, sealt edasi mindi klubisse. Kella 2-3 ajal öösel tarvitas alkoholi, rohkem ei joonud ning kella 6 ajal hakkas koju minema. Sõitis taksoga Laagrisse ja isik, kelle käes auto oli, tõi auto Laagrisse ning ta sõitis koju. Taksoga otse koju minnes oleks arve läinud liiga suureks. Juhtimisõigus on vajalik, et laps viia Kadaka tee 89 asuvasse lasteaeda. Kodumaja juurest bussi ei tule, Sakust saab linna. On varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kahetseb neid rikkumisi. Tegemist on olnud tähelepanematusega. Nüüd on käitunud liikluses korralikult, kiirust ületanud ei ole. Kui veel kord rikuks, siis tuleks ilmselt liiklusest kõrvaldada. Väga palub, et juhtimisõigus alles jäetaks, kahetseb. Seda ei juhtu enam kordagi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tehtud on õige otsus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süü. Tegemist on ohtliku teoga. Karistuse määramisel on arvestatud kahetsusega kui kergendava asjaoluga, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KarS § 56 lg 1 viimane lause märgib ka seda, et tuleb arvestada võimalusega mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt võetakse sellise iseloomuga väärteo toimepanemise eest juhtimisõigus ära ja seda ei tehta vaid erandlikel asjaoludel. Süü kõrval arvestatakse ka üld- ja eripreventiivseid asjaolusid. Nelja tunniga on võimalik ühest Eesti otsast teise sõita ja igapäevaselt peetakse kinni ligi 20 juhti, kellel on tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamine. Riigikohus on leidnud, et kui mingi rikkumine muutub massiliseks, siis tuleb hakata kohaldama teiseliigilisi karistusi või 2 kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja ei ole asunud kohaldama isiku vabadust piirava karistusena aresti, kuid kohaldab lisakaristust. Eripreventiivsetesse asjaoludesse puutuvalt on kaebuse esitajat esmalt karistatud trahviga 12 eurot, sellele järgnevalt on kaebuse esitaja järjest toime pannud uusi väärtegusid ja trahvid on suurenenud. Viimane trahv oli 300 eurot, mis peaks olema juba küllalt range karistus, kuid ka see ei mõjutanud. Kaebuse esitajale süüks arvatud lubatud alkoholipiirmäära ületamine on tahtlik tegu ja kuna tegu on ka ohtlik, tuleb kaebuse esitaja liiklusest eemaldada. Lisakaristusena on sellise teo eest ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuust 9 kuuni. Kaebuse esitajat karistati lisakaristusega 5 kuud, mis on sanktsiooni keskmine määr. Karistus ei pea isiku jaoks olema meeldiv ning kaebuse esitaja peab leidma võimaluse oma elu ümberkorraldamiseks. Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitaja on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud seda, et vaidlustatud otsusega määratud karistus on liiga raske ning ka varasemate otsustega on tema vastu oldud ülekohtune. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetletavas väärteoasjas ei ole varasemad otsused menetlusesemeks ning kohus ei saa kaebuse esitaja suhtes varasemate otsustega määratud karistusi järelevalve korras revideerima asuda. Selleks oli kaebuse esitajal võimalus esitada kaebust kohtule edasikaebe tähtaegade jooksul, millised on käesolevaks ajaks möödunud ning varasemad otsused on edasikaebamata kujul jõustunud ning täidetud. Seetõttu piirdub kohus vaidlustatud otsusele seisukoha andmisega. Väärteoasjas leiduvast Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 02.03.2013 kell 06.27 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne, so 0,41 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Sellele järgnevalt on ajavahemikul kell 06.41 kuni 06.44 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit, milline oli taadeldud. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,41 mg ja 0,39 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,34 mg alkoholi. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on Mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu kaebuse esitaja käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on kaebuse esitaja käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud ülemmäära 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,34 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra. 3 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud neljal korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Neist kolm viimast on seotud ohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanemisega ning kaks viimast karistust on määratud 2012 sügisel toime pandud väärtegude toimepanemise eest. Seega on kaebuse esitaja ainuüksi viimase aasta jooksul näidanud, et määratud rahatrahvid ei ole oodatud mõju avaldanud, kuigi kaebuse esitanud isikul oli juba küllaldane ja suhteliselt rikkalik kogemus karistuste osas olemas. See aga ei sundinud teda uue ja sedakorda juba raskema liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas varahommikul vajalikuks sõidukit juhtida ega astunud samme selleks, et oma seisundit kindlaks teha, pidades kõige olulisemaks asuda sõidukit juhtima. Arvestades aga tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra peaks iga isik oma juhile keelatud seisundit tajuma. Seega pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist. Arvestades kaebuse esitaja kehtivaid karistusi, leiab kohus, et karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses on täiesti põhjendatud, kuivõrd varasemad väiksemad rahatrahvid ei ole kaebuse esitajale oodatud mõju avaldanud ega teda õiguskuulekaks muutnud. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis on juhile keelatud ja juhtis mootorsõidukit sellises seisundis või et ta pani vähem kui aasta jooksul toime kolmanda liiklusalase väärteo, ei ole kohtu arvates kaebuse esitaja karistusandmete taustal selliseks erandlikuks asjaoluks, mis võiks välistada lisakaristuse kohaldamise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa last viia lasteaeda ega sealt tuua, kuivõrd tema kodu juures ei peatu ükski ühistransport. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka karistustest 4 nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka varasema rikkaliku kogemuse põhjal sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli tema elukoht ja selleni jõudmise võimalused teada enne vaidlustatud otsuse tegemist ja väärteo toimepanemise ajal. Ometigi see teadmine ei takistanud teda menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisel. Samuti oli menetlusalune isik, keda on juba korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab täiendavaid rahalisi kohustusi trahvide tasumise näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine kaalus oma olulisuse tõttu üles kaebuses toodud põhjendused, mis viitasid juhtimisõiguse vajalikkusele. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on tahtlik ning arvestades kaebuse esitaja varasemaid kustumata karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest on kaebuse esitaja liikluses ka jätkuvalt ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik kas põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti sellest, et kaebuse esitanud isikut ei ole senini veel lisakaristusega karistatud. Samas ei ole varasemad rahalised mõjutusvahendid, so rahatrahvid sundinud kaebuse esitajat hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.