1-11-12016/25

Kriminaalasi nr.1-11-12016 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12016 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 28.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.U isikukood xxx viibib xxx Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Sadekov Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta O.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.03.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 17.04.2012 otsusega KarS § 121 järgi 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 23.11.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust. Viru Vangla teatest 07.05.2013 nr.7.-2/16052 nähtub, et 17.04.2013 Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumaja otsusega nr.1-13-2734 tunnistati O.U süüdi KarS § 121; § 65 lg 2 järgi- 1 otsus jõustus 03.05.
2. Uue kohtuotsuse järgi avanes kinnipeetava tingimisi ennetäheaegse vabanemise võimalus 17.04.
3. Karistuse kandmise algus 01.08.2011 ja lõpp 24.02.
4. Kinnipidamisasutuses O.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib ta elama asuda vanaema juurde aadressil xxx. Isikul on põhiharidus. Alates 01.09.2012 asus Viru vanglas omandama abikoka eriala. 15.08.2012 12.12.2012 läbis riigikeele A2 taseme kursuse. Enesetäiendamisse haridusalal suhtub positiivselt. Isikul on mitteametlik töökogemus arvutite ja mobiiltelefonide remontimise ning ehituse alal. Töötamise suhtes (ka vanglas) ei väljenda erilist huvi. Enne vangistust oli oma vanemate ülalpidamisel ja tegi juhutöid. Vangistuse ajal toetavad materiaalselt vanemad ja vanaema. Vanaema on nõus isikut materiaalselt toetama ka vabanemisel. K-raha andmetel tasumata võlanõudeid ca 1070 EUR. O.U on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Karistatud röövimise, kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod on seotud vägivallaga ning toimepandud alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel korduvalt väärteo korras karistatud Alkoholiseadus §70, §71 alusel. Olles alkoholi joobes kasutas vägivalda nii oma lähedaste, kui ka võõra inimese vastu. Amfetamiini tarvitamise episood 4 kuu vältel enne vahistamist. Sõltuvust diagnoositud ei ole juhutarvitaja. Vestlusel isik möönab, et on proovinud amfetamiini kunagi ammu. Narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel seost ei tuvastatud. Kuriteo mustrist selgub, et käitub impulsiivselt, teise isikute eest hoolitsemata, kaotab enesekontrolli, kalduv agressiivsusele. Osaliselt teadvustab, millistes eluvaldkondades tal on probleeme, kuid nende lahendamisoskus on halvasti arenenud. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Alates 25.01.2013 osaleb sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. See on ühetoaline korter, mis kuulub kinnipeetava vanaemale, kes elab seal üksi. Korteri omanik on kinnipeetava vanaema, kes elab suveperioodidel xxx, kus tal on oma maja. Kinnipeetava vanaema on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. Enne vangistust elas O.U omaette, üksinda, üüris korterit xxx, vanaema täpset aadressi ei mäleta. Vanaema selgitas vestluses, et enne vangistust O.U ei töötanud, kinnipeetaval ei ole eriala ja
5. klass jäi pooleli. Töötamise kogemus puudub. O.U on Rahvastikuregistri andmetel registreerimine aadressil xxx xxx. Nimetatud aadressil asuv korter on maha müüdud. O.U on kuni 12.04.2016 kehtiv välismaalase pass. Kinnipeetav on kasutanud füüsilist vägivalda oma lähikondlase suhtes ja nimelt olles alkoholijoobes, viibides vanaemale kuuluvas korteris, isiklike vaenulike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikatega vastu nägu ja jalgadega vastu keha oma vanaemat, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Kannatanul diagnoositi peapõrutus. O.U käitumist vabaduses iseloomustab agressiivsus, kuriteod on suunatud nii lähedaste kui ka võimuesindajate vastu. Kriminaalhooldusele on teda määratud ühel korral – kriminaalhooldusametniku hinnangul kulges O.U katseaeg ebarahuldavalt - hooldusalune pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. O.U taotleb ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et O.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.U on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. O.U on 3 korda kriminaalkorras karistatud (röövimise, kehalise väärkohtlemise eest). Väärteokorras karistatud 7 korda, sh 2 korda avaliku korra rikkumise eest ja 4 korda alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt O.U oli määratud kriminaalhooldusele, mis ei olnud tulemuslik kuna isik katseajal pani toime uue kuriteo. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Ka viimane kuritegu on toime pandud karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna O.U on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kohus arvestab seda, et kinnipeetav soovib vabanedes asuda elama vanaema juurde 1toalisse korterisse. Samas on kinnipeetavat karistatud vanaema suhtes vägivalla kasutamise eest. Seega ennetähtaegse vabanemise korral asuks kinnipeetav elama kannatanuga ühel aadressil, mis ei võib ohustada kannatanu turvalisust. Ülaltoodust võib järeldada, et O.U puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 3 Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu O.U vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4