4-13-6293 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 oktoober 2013 Tallinn Väärteoasja number 4-13-6293 (2302,13,009704) Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Tõlk Oksana Mametova Väärteoasi M.J-i (M.J) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa (Palits) 03.09.2013 otsusele nr 2302,13,009704 M.J-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor Kaebuse esitaja M.J, ik XXX, elukoht XXX RESOLUTSIOON
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 03.09.2013 otsus nr 2302,13,009704 M.J-i karistamise osas LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks.
- Teha uus otsus, s.o tunnistada M.J-i süüdi LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 170 trahviühikut, s.o 680 eurot ( kuussada kaheksakümmend eurot).
- KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv summas 680 eurot tuleb tasuda ositi kaheteist
(12)kuu jooksul, vähemalt 56.66 eurot ( viiskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kuus senti) kuus.
- M.J peab talle määratud rahatrahvi tasuma kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. 1
- Kohaldada M.J-i suhtes LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks
(3)kuuks.
- Määratud lisakaristuse, s.o. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kolme kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kolme kuulise tähtaja möödumisel.
- Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb M.J pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 15.10.
- Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 23.10.
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev 15.11.
- Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.11.
- Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 03.09.2013 otsusega nr 2302,13,009704 karistati M.J-i liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg. M.J rikkus LS § 69 lg 5 sätteid, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 24.09.2013, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada määratud karistuse osas, taotledes karistuse muutmist. Kaebaja põhjendused on järgmised: politsei otsusega on ära võetud juhtimisõigus, kaebaja selgitab, et tema sissetulek ja töö sõltub juhilubade olemasolust, seega palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsust juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tema jääb varem antud ütluste juurde, selgitas, et tunnistab alkoholi tarbimist. Nendib, et temal on pikaaegne juhtimiskogemus ja tegelikult tema ei sõida kunagi alkoholijoobes. Asjaolu, et tema istus joobesolekus rooli oli halb juhus, kuna tema paarimees, kes pidi tegelikult autot juhtima, jõi end purju ja ei saanud rooli istuda. Kavatses sõita üksnes sadamast kuni tanklani ja siis sõiduauto üle anda. Kohtuvaidlustes kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et M.J on toime pannud temale inkrimineeritava teo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja on lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast, arvestas süüd kergendavat asjaolu, s.o kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, seega on seisukohal, et rahatrahv ja lisakaristusena määratud juhilubade äravõtmine täidavad eripreventiivset eesmärki. Kohtuväline menetleja on nõus määratud trahvi ajatamisega maksimumajale ja lisakaristuse mõistmisega miinimummääras ehk 3 kuuks. 2 Kaebuse esitaja vaidles vastu, selgitas, et jääb esitatud kaebuse juurde, see, et tema ülalpidamisel on pere, tema töötab välismaal ja temast sõltub peresissetulek, palub kohtul kohaldada üksnes trahvi, kuna juhilubadeta ei ole temal ka tööd. Samuti palub trahvi vähendada. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2302,13,009704 andmetest nähtuvalt on M.J 17.08.2013 kell 01:07 juhtinud mootorsõidukit Peugeot Boxer riikliku registreerimisnumbriga XXX Tallinnas Tulika tänaval juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,69 mg/l. alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-004517 TTRC-13/00055, taadeldud 03.05.
- Vastavalt LS § 224 lg 2 mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimene punkt näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhi- ja lisakaristused määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mitte vähem kui 0,69 mg/l. Selline alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on sätestatud rikkumise keskmist määra oluliselt ületavas määras ning ainult 0,5 mg/l alla ülemmäära. Kaebuses ei ole vaidlust toimepandud rikkumise üle, Kaebaja palub vähendada mõistetud trahvi ja jätta talle alles juhiload. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul võib menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmist määra ületavas määras. See aga omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning kohus nõustub sellega. Raskendavad asjaolud puuduvad. Samas ei pea kohus põhjendatuks karistuse mõistmist ka sanktsiooni alammääras või alammäära lähedasena. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse 3 mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades kaebuse esitaja süü suurust, mis eelkõige tuleneb tuvastatud toimepandud õigusrikkumise määrast, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra oluliselt ületav. Kohus märgib lisaks eeltoodule, et sellises juhi olekus rooli istumine ja ka mootorsõiduki juhtimine on keelatud tegevus ning sellises seisundis sõitmine on suur oht nii ise endale kui ka teistele liiklejatele. Ka Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-4-1-2-05 on asunud seisukohale, et eelkõige väärivad kaitsmist liiklusohutus, teiste isikute elu, tervis ja vara. M.J oma sellise käitumisega seadis ohtu mitte üksnes oma elu, vaid ka teiste isikute elu, tervist ja vara Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o. käituma õiguskuulekalt. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt kaebuse esitaja kehtivad karistusi ei oma. Seega leiab kohus, et ei ole võimalik kasutada tema vastu asjaolu, et ta aastal 2007 on samuti karistatud joobes juhtimise eest. Materjalidest nähtuvalt on isik trahvid tasunud, tema karistatus on kustunud. Seega on tegemist õiguslikus mõttes karistamata isikuga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et joobeseisundis auto juhtimise puhul on tegemist ühe raskeima liiklusalase rikkumisega, kuid kohus leiab, et antud juhul lisakaristuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud kõiki asjaolusid. Arvesse tuleb võtta, et tegemist on varem karistamata isikuga, esinevad vastutust kergendavad asjaolud, s.o süü tunnistamine ja kahetsus. Kahetsust saab lugeda tegevaks, kuivõrd isik on varem karistamata. Sellest saab järeldada, et isik on seni käitunud õiguskuulekalt. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ning märkides ära, et joobemäär oli tõepoolest keskmist määra ületavas määras, leiab kohus, et isikule tuleb tõepoolest mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, kuid mitte sellises mahus nagu seda teha kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et proportsionaalne karistus, arvestades süü suurust ja isikut, on 170 trahviühikut ehk 680 eurot. Kuivõrd tegemist on suure trahvisummaga, siis peab kohus põhjendatuks selle maksmise ajatamise võimaluse andmist ning leiab, et trahv tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o vähemalt 56.66 eurot kuus. Samuti palus kaebaja, et kohus tühistaks temale määratud lisakaristuse. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse kohaldamisena oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Asjaolud nagu pere majanduslik toimetulek ja töötamine olid kaebuse esitajale ka varem teada ega takistanud teda õiguskorda rikkumast. Arvestades teo üldohtlikkust ja õiguskorra kaitsmise huvisid peab kohus põhjendatuks joobesjuhtimise eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus arvestab siinkohal eelkõige joobeastet, milles juht sõitmise ajal viibis, sellest tulenevat ohtu, kuid ka kaebaja isikut, s.o kehtivate rikkumiste puudumist. Seega leiab kohus, et preventiivsetel eesmärkidel tuleb lisakaristust kohaldada, kuid puudub vajadus seda teha keskmisest määrast kõrgemas määras. Kohus leiab, et isiku õiguskuulekale teele suunamine on võimalik ka tema juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummääras ehk kolmeks kuuks. Isikul tuleb juhiload kohtuotsus jõustumisest alates 5 päeva jooksul Maanteeametile loovutada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ning kohus teeb uue otsuse, millisega mõistab Andrey 4 M.J-i süüdi LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõistab karistuseks rahatrahvi 170 trahviühikut, s.o 680 eurot ja kohaldab LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kristina Väliste 5