1-13-3575/14

(122300475)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi A.B süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Katrin Tron A.B, isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel: vene keel, kesk-eriharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, neist viimasel korral: 19.12.

1. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 925 lg 2 järgi - 236 tundi ÜKT-d tähtajaga 2 aastat. Tõkend: kinni peetud 11.01.2013-12.01.2013; 22.01.2013-24.01.2013 Vahistamine: alates 24.01.2013 Kaitsja Liis Toomsalu 1 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi A.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada A.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust- 6 kuud vangistust – Harju Maakohtu 19.12.2012 kohtuotsusega ärakandmata karistuse- 236 tundi üldkasulikku tööd, s.o. 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust- võrra ning mõista süüdistatavale A.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.01.201312.01.2013, so. 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda A.B viimane kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 22.01.2013.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel tühistada. Asitõendid: Jope Pierre Cardin, mis on tagastatud kauplusele Põldma Kaubanduse AS Kristiine Mustang, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Välja mõista A.B-lt riigituludesse menetluskulud:
2. II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot,
3. määratud kaitsjale makstud tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.B, 1-13-3575, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. 2 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 27.05.2013.a. SÜÜDISTUS A.B, olles varem toime pannud vargusi ning karistatud 28.10.2009, 14.
5. 2011, 28.08.2012, 19.12.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 11.01.2013 kella 20.20 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Mustang kaupluse müügisaalis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Põldma Kaubanduse AS- le kuuluvat jope Pierre Cardin maksumusega 284 eurot. Samuti tema 22.01.2013 kella 17.55 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tiimari Baltic AS- le kuuluvast kauplusest aadressil Tallinn Viru väljak 4 võõra vallasasja – 8 suurt küünalt kogumaksumusega 64 eurot, 4 väikest küünalt kogumaksumusega 22 eurot, kõik kokku maksumusega 86 eurot , millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt Seega A.B, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav A.B tunnistas ennast süüdi täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Prokurör Katrin Tron avaldas, et süüdistus on tõendatud, puuduvad süüd välistavad ja karistust raskendavad asjaolud, palub karistada süüdistatavat vangistusega 9 kuud, mida suurendada 19.12.2012 mõistetud karistuse kandmata osa võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Kaitsja Liis Toomsalu avaldas, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad, palus kergemat karistust ja taotles menetluskulude jätmist riigi kanda. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS 3 Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, kuulanud ära menetluspoolte seisukohad, leidis, et süüdistatava süü on täielikult tõendamist leidnud järgmiste kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega: Vargus kauplusest Kristiine Mustang 11.01.2013 Põldma Kaubanduse AS avaldusest ja õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt pidas 11.01.2013 kella 20:20 ajal Tallinnas, aadressil Endla 45 Kristiine Keskuses kaupluses Mustang turvatöötaja XXXkinni A.B, kes väljus kauplusest jopega Pierre Cardin väärtusega 284 eurot, selle eest tasumata jättes. Isik tuvastati kinnipidamisel ID kaardi alusel (tlk 2-3). Tunnistaja XXXütlustega on tõendatud, et tema kaupluse turvatöötajana sai 11.01.2013 telefonikõne ja seejärel peeti kinni kauplusest Mustang väljunud noormees, kellel oli kaasas kauplusele kuuluv jope Pierre Cardin ning selle eest oli tasumata (tlk 4-5). Süüdistatav A.B on end antud kuriteos süüdi tunnistanud ning selgitanud, et Kristiine keskuse kaupluses Mustang ringi jalutades märkas, et ühel jopel puudub turvaelement, rebis siis sellelt hinnalipiku, pani selga enda jope peale ja väljus kauplusest. Tahtis minna kõrvalkauplusse, kuid ta peeti turvatöötajate poolt kinni (tlk 11-15). Kannatanu esindaja XXXavaldas, et kauplus tsiviilhagi esitada ei soovi (tlk 20-21). Vargus kauplusest Tiimari 22.01.2013 Tiimari Baltic AS avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga on tõendatud, et 22.01.2013 kella 17:55 ajal peeti kaupluses Tiimari Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4 kinni isik, kes väljus poest, kaasas 8 suurt ja 4 väikest küünalt koguväärtuses 86 eurot, jättes nende eest tasumata. Kaup tagastatud poele (tlk 29-30). Tunnistaja XXXmärkas kaupluse Tiimari poemüüjana, et poodi sisenenud isik võttis riiulitelt küünlaid ja pani oma kotti. XXXvajutas paanikanuppu, isik peeti kohalesaabunud turvatöötaja poolt kinni eskalaatorite juures. Turvatöötaja XXXütluste kohaselt pidas ta isiku kinni ja leidis tema käes olnud kilekotist 8 suurt ja 4 väikest küünalt (tlk 31-33). Süüdistatav A.B tunnistas end varguses süüdi, lisades, et soovis küünlad edasi müüa (tlk 42-44). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.B süü temale inkrimineeritud varguste toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.B tegutses kindla eesmärgiga saada varalist kasu teiste isikute arvelt. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ettekavatsetud tegevusele ning kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, teod on õigusvastased ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. A.B on varem korduvalt kohtu poolt karistatud süstemaatiliste varguste eest (tlk 47-49), käesolevas kriminaalasjas pani ta uuesti, olles viimati Harju Maakohtu poolt 19.12.2012 karistatud süstemaatilise varguse katse eest, toime 2 uut varguseepisoodi, mis on toime pandud 10 päevase vahega. Selline järjekindel ja sihipärane õigusvastane käitumine ning süüdistatava karistusandmed näitavad, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on 4 süüdistatava käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. A.B ei oma hetkel sissetulekuid, millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest isiklikku tulu. Seega leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ning lisanduvaid menetluskulusid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava A.B suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava süü raskusastet hinnates, arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kahes varavastase kuriteo episoodis, mis on toime pandud vaid 10 päeva jooksul. Kuriteoga ei ole samas A.B põhjustanud kannatanutele varalist kahju. Sellest kohus järeldab, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur, et mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kohtuistungil avaldas A.B puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust, on kohus sunnitud kaaluma, kas käesolevas kriminaalasjas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Siiras kahetsus tähendab kohtu arvates seda, et isik on oma tegude taunitavust ning tagajärgede olemust mõistnud. Karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse väljendamine iseenesest, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, mis viitab siirale kavatsusele oma käitumist muuta ja avaldub esmajoones isiku tegudes, viidates otsusele enam mitte analoogseid tegusid toime panna. Kohus ei ole veendunud, et A.B kahetsus antud kriminaalasjas on siiras vaid pigem kantud eesmärgist saada leebem karistus ning seetõttu ei ole arvestatav karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.B isikut arvestades, leiab kohus, et tema suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalset vangistust mõistes, arvestades eelkõige asjaolu, et A.B on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist ajal, mil tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et A.B-le viimase kohtuotsusega mõistetud 236 tunnist üldkasulikust tööst ei ole ta teinud ära ühtegi tundi tööd. Isiku karistuse asendamisel üldkasuliku tööga antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalse täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et A.B ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on A.B jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et A.B ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. 5 Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lähtub kohus A.B süü suurusest, asjaolust, et kannatanutele vargustega kahju ei tekitatud ning peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, alammäära lähedasena. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Samas leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava karistusaeg lõppeb enne rahaliste kohustuste täitmiseks sätestatud maksimaalset üheaastast tähtaega, võib määrata väljamõistetava menetluskulu tasumise tähtaja maksimaalses pikkuses, andes sellega süüdistatavale võimaluse iseseisvalt ja vabatahtlikult väljamõistetavad menetluskulud tasuda. Samas kohus leiab, et kuna tegemist on täisealise ja töövõimelise isikuga, kes on omandanud keskerihariduse, siis ainuüksi asjaolu, et ta ei leia endale sobivat töökohta, ei anna alust menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Seega ei nõustu kohus kaitsja vastava taotlusega. Julia Vernikova Kohtunik 6