Obsah (8)

§ 122§ 65§ 199§ 56§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-13-7609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 17.oktoobril 2013.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokuröri abi Marika K

§ 122

, § 199 lg 2 p 4,5 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 4 kuud, karistus kantud ja vabanes 20.09.2010.a. väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.R süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna, 11.08.2011.a. ajavahemikul kella 21.00 – 22.15 tungis aknaraami lõhkumise teel Loksa linnas, Lille 3 – 2 asuvasse korterisse, kust varastas XXXkuuluvad ehted: hõbesõrmuse rohelist värvi kiviga väärtusega 30 eurot, hõberipatsi väärtusega 25 eurot, hõbedast kaelaketi ristiga väärtusega 20 eurot, hõbedast kaelaketi väärtusega 25 eurot, kullast abielusõrmuse väärtusega 225 eurot, sularaha summas 220 eurot ja telefonilaadija väärtusega 5.90 eurot, kokku XXXkuuluvaid esemeid väärtusega 550.90 eurot. Samuti tema 15.08.2011 ajavahemikul kella 22.00 – 23.30 tungis varguse eesmärgil Loksa linnas, Lille 3 – 2 asuvasse korterisse, kust varastas XXXkuuluva sularaha summas 20 eurot, näokreemi väärtusega 8.99 eurot, jalakreemi väärtusega 6 eurot, lõhnaõli väärtusega 9.98 eurot, deodorandi väärtusega 3 eurot, tüllkardina väärtusega 10 eurot, kardinapuu väärtusega 30 eurot, kokku XXXkuuluvaid esemeid väärtusega 87.97 eurot. Samuti tema ajavahemikul 10. – 11.02.2012 tungis aknaraami lõhkumise teel XXX asuvasse korterisse, kust varastas XXX kuuluva jope Pierre Cardin väärtusega 300 eurot, mille taskutes oli sularaha 700 eurot ja 6000 rubla s.o 150 eurot, jope Redskins väärtusega 30 eurot, kingad Paul Michael väärtusega 150 eurot, spordijalatsid Reebok väärtusega 150 eurot, spordijalatsid Ecco väärtusega 10 eurot, maniküürikomplekti väärtusega 10 eurot, kokkupandava noa väärtusega 10 eurot, tolmuimeja Electrolux väärtusega 60 eurot, veekeetja Phillips väärtusega 19 eurot, kohvimasina väärtusega 20 eurot, lõhnaõli Baldessarini Ambre väärtusega 25 eurot, pakendis teki väärtusega 60 eurot, kokku XXX kuuluvaid esemeid väärtusega 1694 eurot ning XXX kuuluvad 2 taburetti koguväärtusega 20 eurot, naiste kingad väärtusega 25 eurot, voodipesukomplekti väärtusega 60 eurot, teki väärtusega 25 eurot, 2 patja koguväärtusega 28 eurot, pagasikoti väärtusega 150 eurot, kokku XXX kuuluvaid esemeid väärtusega 308 eurot ning XXXkuuluva kassettmaki Sony väärtusega 10 eurot. Sel moel F.R, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud F.R seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tsiviilhagide hüvitamisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 11.08.2011.a. episood Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXXkorter. Tegemist on kahekorruselise majaga. Krunti piirab aed, mille vasakul pool on värav, mis on vaatluse hetkel suletud asendis. Uksel ja lukul vigastused puuduvad. Magamistoa riiulikapilt võeti kaasa ümbrik. Magamistoa tagumises seinas on aken, mis on vaatluse hetkel avatud olekus. Akent ja aknalauda töödeldes tahmaga, mille tulemusel jälgi nähtavale ei ilmunud. /tl 85 – 93/; Kannatanu XXXülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 11.08.2011.a. aastal ajavahemikus kella 21:00 kuni 22:15 ajal varastati korterist aadressil XXXjärgmised asjad: sularaha umbes 220 – 230 eurot; abielusõrmus (kullast, naiste); hõbekett ristikesega ; hõbesõrmus lameda rohelise kiviga. Kõik asjad olid vanas kotikeses, mis asus magamistoa sektsioonikapis. Ta läks 21:00 ajal koeraga jalutama ja pani ukse kinni ja ukse võtme peitis külmkappi, mis asub verandal. Tagasi tulles oli võti omal kohal ja uksel vigastusi ei olnud. Magamistoas olid lahti sektsioonikapi ukse ja magamistoa aken oli lahti. Kui koer majast välja jooksis kuulis ta inimeste jooksmist erinevatesse suundadesse. Korterisse on tungitud kahel korral. Esimesel korral tungiti sisse akna kaudu ja lõhuti aknaraam. Esimesel korral tekitati talle vargusega kahju 550,90 eurot ja sissemurdmisega 200 eurot. Teisel korral ta ei tea kuidas korterisse sisse tungiti. Teisel korral varastati talt jalakreem, lõhnaõli, metallist kardinapuu köögiaknalt, köögiakna kardin, tütre korteri võtmekomplekt. Teise vargusega tekitati kahju 67,97 eurot. Samuti varastati korteri omandiga seotud dokumendid ja välismaalase pass tütre XXX nimele, millel oli kehtivus lõppenud. /tl 95 – 97, 100 - 104/; F.R kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab ennast süüdi ja andis ütlusi, et

1. Aasta suvel istus ta oma maja juures pingi peal ja nägi, kuidas majast XXX vanem naisterahvas läks majast välja ja koeraga jalutama. Ta teadis, et naisterahvas jalutab koeraga kaua. Ta sõitis jalgrattaga Lille tänavale ja pani jalgratta põõsasse ja läks naisterahva korteri akna juurde, mis oli esimesel korrusel. Ta lõhkus aknaraami ja ronis akna kaudu korterisse. Magamistoa kapist võttis käekotist sularaha ning varastas mingeid asju veel aga ei mäleta mida. Tema poolt varastatud asjad müüs tundmatutele inimestele. Ta ei mäleta, kui palju raha ta sain asjade eest. Raha kulutas enda tarbeks. /tl 109 – 111/; 2 Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus, millest nähtuvalt on F.R varem varguse toimepannud isik /tl 143 – 146/; 16.08.2011.a. episood Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXXkorter. Tegemist kahekordse majaga, mis piiratud aiaga. Maja paremal küljel asub korterile 2 kuuluva köögi aken, mis on sissepoole avatud asendis. Akna all liivasel pinnal on näha kahte eri mustriga jalatsijälge. Köögiakna välisplekil avastati jalatsijälje fragment. Köögiaknal väliseid vigastusi ei avastatud. Korteri 2 välisuks asub maja esiküljel. Uksel ja lukul vigastusi ei ole. Köögiaknalt jälgi ei avastatud. Magamistoas asuva sektsioonikapi eest põrandalt avastati jalatsijälje fragment, millel sarnane muster köögiakna plekilt leituga. /tl 114 – 126/; Kannatanu XXXülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et ta ei mõista, kuidas teisel korral korterisse sisse tungiti. Välisukse lukud olid terved. Varastati näokreem 8,99 eurot, deodorant 3 eurot, jalakreem 6 eurot, lõhnaõli 9.98 eurot, metallist kardinapuu köögiaknalt 30 eurot, köögiakna kardin 10 eurot, võtmekomplekt 6 võtmega. Uute lukkude ja uute võtmete tellimine maksis 120 eurot. Vargusega tekitati kahju 67.97 eurot. /tl 100 – 104, 131 – 133/; F.R kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab end süüdi osaliselt ja andis ütlusi, et
2. aasta suvel läks ta maja juurde aadressile XXX. Teadis, et seal elab vanem naisterahvas, kes õhtuti ei ole korteris ja jalutab koeraga. Korterisse läks ta välisukse kaudu, mis oli lahti. Külmkapist võttis ta alkoholi. Samuti võttis erinevaid kreeme ja naiste lõhnaõli. Samuti leidis sularaha summas 20 eurot. Asjad pani endale tasku ja lahkus korterist, kuna nagi naisterahvast koju tulemas. Naistelõhna kinkis ta kellelegi aga muud asjad kasutas enda tarbeks. Mingeid võtmeid ja dokumente ta korterist võtnud ei ole. /tl 136 – 138/; 10.- 11.02.2012.a. episood Sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldavaks sündmuskohaks on XXXkorter. Tegemist on kahekorruselise viilkatusega silikaattellistest hoone. №oruse tänavapoolt maja vasaku otsafassaadi esimese korruse parempoolse akna aknaraam aknalengides eemaldunud asendis. Akna all lumes on näha jalatsi tallamustri elementidega jäljed. Korter 3 ukse suluste ja luku piirkonnas silmaga nähtavaid vigastusi ei ole. Ukseluku sisemisel liblikal on näha higirasu määrdumist. Korteri põrandalt tuvastati ladestunud olmetolmus jalatsi tallamustri elementide jälg. Parempoolse magamistoa akna vasakpoolne raam on sulustelt maas. Aknaraamis ja aknalengis on sulused koos raami ja lengimaterjalidega lahtirebimise tunnustega. Aknaraami vasakpoolsel püstise raamipuu ülemisest nurgast tuli nähtavale kõrvuti asetsevat piklikku jälge, mille otsad ovaalse kujuga. Aknaraami vasakpoolse raamipuu ülemise nurga lähedal on raamile ladestunud välistingimustest tekkinud tolmus näha ärastusjälg. Aknalaua avatud aknaosaga aknalaua piirkonnas leiti jalatsi fragment. /tl 6 - 24/; DNA ekspertiisiakt nr 12E-GE0210, milles ekspert on andnud arvamuse, et ukseluku käepidemelt võetud proovilt saadud DNA täisprofiilis ei saa välistada F.R-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. /tl 27 – 32/; Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et aadressil XXX omab tema tuttav XXX korterit nr
3. Tema käib korterit kontrollimas ja on ka korteri võtmed olemas. 08.02.2012.a. lõuna ajal oli ta korteris viimati. 10.02.2012.a. sõites korterist mööda. Olid korteri nr 3 aknad terved. 11.02.2012.a. enne kella 12:00 võttis Skype kaudu ühendust korteri omanik, kes teatas, et korterisse on sisse murtud akna kaudu ja palus seda kontrollima minna. Korteri oli lõhutud Posti tänava poolne aknaraam. Lõhutud akna oli avastanud koristaja, kes teatas korteriühistu esimehele. Korteri välisuks oli lukustamata. Korteris põlesid ka vannitoa ja 3 koridori valgustus. Korterist oli varastatud kohvimasin, veekeetja. Temale kuulud raadiomakk Sony. Veel on varastatud nahksest materjalist jope, jalatseid, tualettvett, tolmuimeja, kilematerjalist suur kott. Temale tekitati kahju 10 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /tl 39 – 43/; Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et XXX kuulub talle ja ta sõbrale XXX. 11.02.2012.a. teatati talle, et tema korterisse on sisse murtud akna kaudu. Ta helistas sõbrale, kellel on tema korteri võtmed. Korterist oli varastatud järgmised esemed: meeste jope Pierre Cardin 300 eurot, milles oli raha summas 700 eurot ja 6000 rubla (150 eurot); pööratud nahast meeste jope Redskins 30 eurot, mustad meesterahva kingad suurusega 41 150 eurot; meeste talve spordijalatsid Reebok 150 eurot; vanad meeste spordijalatsid Ecco 10 eurot; pruuni värvi maniküürikomplekt 10 eurot; tolmuimeja Electrolux 60 eurot; musta värvi veekeetja Philips 19 eurot; musta värvi kohvimasin 20 eurot; lõhnaõli Baldessarini Ambre 25 eurot; tekk pakendis 60 eurot. Kahju kokku 1694 eurot ja akna vahetamisega seotud kulud on 293,75 eurot. Esitab tsiviilhagi summas 1987,75 eurot. /tl 46 – 50/ Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et XXX kuulub talle ja ta sõbrale XXX. 11.02.2012.a. viibis ta Venemaal, kui helistas X ja teatas, et korteril on murtud aken. Nad palusid XXX korterit kontrollima minna, kellel on nende korteri võtmed. Kadunud olid järgmised esemed: kakas heledat värvi taburetti 20 eurot; pruuni värvi naiste rihmikud 25 eurot; satiinvoodipesu komplekt suuruses 2x2 m 60 eurot; tekk 25 eurot; kaks patja 28 eurot; pagasikott tõmblukuga ja kahe rattaga 150 eurot. Kahju kokku 308 eurot, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /tl 56 – 59/; F.R kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et
4. aasta veebruari alguses oli X maja juures Loksal, kus otsustas siseneda esimesel korrusel asuvasse korterisse. Ta teadis, et selle korteri omanikud on tihti välismaal. Ta lõhkus aknaraami kangiga ja ronis akna kaudu korterisse. Ta ei tea täpselt milliseid riideesemeid ja jalanõusid ta varastas. Mäletab, et korterist varastas pesukomplekti, kaks patja ja kaks tekki. Köögist varastas taburetid, veekeetja, kohvimasina ja tolmuimeja. Ühest toast leidis pagasikoti kahe rattaga, kuhu pani osa asju ning ülejäänud asjad pani kilekottidesse. Korterist väljus korteriukse kaudu. Osad asjad viskas kohe tee peal maha, ülejäänud asjad viis enda keldrisse. Asjad müüs Tallinnas erinevatel turgudel maha. Varastatud asjade eest sai 80 eurot, mis kulutas enda tarbeks ära. sularaha oli tõenäoliselt selles jopes, mis ta viskas prügikasti. Enne jope viskamist ta jope taskuid ei kontrollinud. /tl 71 – 74/; Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on F.R süü kõikides kuriteoepisoodides tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 8,9 järgi.

F.R on isikuks keda on varasemalt korduvalt karistatud varavastase kuritegude toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas süüdistati teda kokku 3 varguse episoodi toimepanemises, seega on ta vargused toimepannud süstemaatiliselt, samuti on vargused toimepandud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56sätestatut.

Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteod. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et F.R karistati viimati kriminaalkorras 30.09.2008.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 122

, § 199 lg 2 p 4,5 alusel 4 vangistusega 2 aastat 4 kuud, karistus on tal täielikult kantud, karistuse kandmiselt vabanes F.R 20.09.2010.a.. Käesoleva kriminaalasjas esimese kuriteo episoodi pani F.R toime 11.08.2011.a., s.o. 11 kuud pärast vanglast vabanemist eelmiste varavastaste kuritegude eest mõistetud karistuse kandmiselt. F.R on kriminaalkorras varem karistatud 6-l korral. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud. F.R poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmistest karistustest (s.h vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, ei ole varasemalt tasunud ka väiksemaid rahalisi kohutusi väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seega kohus leiab, et F.R ei saaks rahalist karistust täita. Isik on jätkanud ka varguste toimepanemist, hoolimata asjaolust, et teda on nende eest karistatud korduvalt ka reaalse vangistusega. Seega on kohtu hinnangul karistuse eesmärgid saavutatavad vangistuse kohaldamisega. Kuid arvestades asjaolu et kuritegude toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, süüdistatav käesoleval ajal omab elu- ja töökohta, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib jätta täitmisele pööramata allutades ta käitumiskontrollile. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et varastatu väärtused on küllaltki suured, toime on pandud 3 kuriteoepisoodi, on kohtu seisukoha kohaselt võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisele määrale lähedases määras. Kohus peab põhistatuks karistada F.R 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 6 kuud vangistust), seega on F.R-ile mõistetavaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

21.02 – 22.02.2013.a., kokku 2 päeva. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad F.R-ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõista välja ekspertiisitasu summas 171 eurot. Kohtu hinnangul ei esine F.R erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama, kuid menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on F.R süü kannatanutele kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagid ja selle suurused on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagisid. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid on põhjendatud täies ulatuses ning need kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. 5 Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.R

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ja karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta.

§ 68lg 1 alusel arvata F.R-ile karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

21.02 – 22.02.2013.a. kokku 2 päeva, kandmata karistus vangistus 11 kuud ja 28 päeva. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 mitte pöörata mõistetavat karistust täitmisele, kui F.R ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 täidetud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX ); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. lahkumiseks eelneva loa elu-, töö- või Eesti õppimiskoha Määrata F.R Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel arvestada F.R-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 17.10.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista F.R-ilt järgmised tsiviilhagid: - XXX (X) kasuks 1987,75 eurot (a/a XXXXXXXXXXX Swedbank); - XXX kasuks 308 eurot (a/a XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank); - XXX kasuks 10 eurot ( raha kanda XXX a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank); - XXX kasuks 838.87 eurot. Välja mõista F.R-ilt 480 eurot sundraha, ekspertiisitasu 171 eurot ja kaitsjatasu summas 115.20 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 16.10.2013.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõendid: 6 - Philips veekeetja kasutusjuhend, arve saateleht, kviitung, Electrolux tolmuimeja kasutusjuhend – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Ümbrik, mis võetud XXX korterist – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Jalatsijälg pappkarbis, DLK kile ümbrikus ja 2 kilet jalatsijälje fragmentidega, mis asuvad PP asitõendite hoidlas – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 7