lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 155 (ühesaja viiekümne viie) trahviühiku suuruses, s.o. 620 (kuussada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata 620 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 51,67 eurot. Rahatrahv tuleb K. P. tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber on 10220125240036. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi 28.08.2012.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,12,005449 karistati K. P.
kell 04.04 juhtis Pärna tänaval Antsla linnas Võrumaal mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,50 mg, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks tulemiks 0,45 mg/l, mõõtmine toimus LION Intoxilyzer 8000 80-005395, millega Z.D rikkus
§-de 33 lg 11 p 2 ja 69 lg 5 nõudeid, 155 trahviühiku suuruse s.o. 620-eurose rahatrahviga ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks (tl 2). MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU K. P. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt on tal juhtimisõigus vajalik tool käimiseks AS Johnny Võrumaal Kose alevikus asuvas kaupluses, kus ta töötab klienditeenindajana. Iseseisvaks eluks ning majanduslikult raskes olukorras on vajalik tööl käia. Tal puuduvad varasemad seaduserikkumised ja ta kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. K. P. taotleb LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks tühistamist. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 6) nõustub kohtuväline menetleja, et kuna menetlusalune isik kahetseb tehtut ja ta on varasemalt karistamata, võib karistust kergendada lisakaristuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebust saab lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et K. P. süü
lg 11 p 2 nõuete rikkumises, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit ja LS § 69 lg 5, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem, on tõendatud K. P. poolt kohtuvälisele menetlejale 11.augustil 2012.a. antud ütlustega ja kahetsuskirjaga (tl 8,11), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 9), tunnistaja Anvar Vakki ütlustega (tl 10). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K. P. käitumine õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 224 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. K. P. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. K. P. on LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politsei- ja Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Seega on Lõuna prefektuur pädev menetlema K. P. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 18 kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja LS § 224 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni, kui isik ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. K. P. on kohtuväline menetleja karistanud 155 trahviühiku suuruses s.o sanktsiooni 155/300 määras. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K. P. vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud tal puuduvad. K. P. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole K. P. varasemalt väärteokorras karistatud (tl 13). Vastuses kaebusele on ka kohtuväline menetleja möönnud, et K. P. mõistetud karistust võiks kergendada lisakaristuse osas. Kohus peab piisavaks tagamaks K. P. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist mõnevõrra sanktsiooni keskmist ületava rahatrahviga 155 trahviühikut. Neil asjaoludel rahuldab kohus K. P. kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi 28.08.2012.a. otsuse väärteoasjas nr 2602,12,005449, millega karistati K. P. LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 155 trahviühikut (620 eurot) ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, osaliselt, s.o lisakaristuse osas. Võttes täiendavalt arvesse K. P. vastutust kergendavat asjaolu ja süüdlase isikut, tühistab kohus K. P. mõistetud lisakaristuse ja karistab teda LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 155 trahviühikut, s.o 620 eurot. Arvestades Z.D majanduslikku olukorda, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 620 euro suurune rahatrahv tuleb Z.D tasuda ositi maksimaalse 12 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 51,67 eurot. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.