Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoobril 2012. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9642 (12257000208) Kohtukoosseis Kohtunik P

) § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav Kaitsja S.F – IK xxx, elukoht *, telefon *, * kodanik, emakeel * keel, *haridusega, töötab * , karistatud: 1) 14.09.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel 2 kuud 20 päeva vangistust, millest

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 10 päeva ja ülejäänud 2 kuust 10 päevast vangistusest vabastati

§ 74

alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks; 2) 20.03.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel 4 kuud vangistust, millest vabastati

§ 74

alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, väärteokorras karistatud: 1) 22.07.2010 Põhja Prefektuuri poolt LS § 74

§ 424järgi ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses S.F kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.-09.10.2012, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud 7-kuu 28-päevast vangistust Harju Maakohtu 20.03.2012 kohtuotsusega nr 1-12-2595 mõistetud ärakandmata 3-kuu 28 päevase vangistusega, mõista S.F-ile liitkaristuseks vangistus 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata 11-kuu 26-päevane vangistus üldkasuliku tööga 712 (seitsesada kaksteist) tundi. S.F-ile määratud 712 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Määrata, et S.F teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2 tulenevat kohustust: 5.1.

elama oma alalises elukohas *, 5.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
6. Kui S.F hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui S.F paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 7.Välja mõista S.F-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-9642 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 203 (kakssada kolm) eurot 28 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 420 (nelisada kakskümmend) eurot 78 senti tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt – esimene osamakse 35,01 eurot tasuda 15.novembriks 2012, järgnevad 11 osamakset summas 35,07 eurot järgnevate kuude 15.kuupäevaks. Ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki
8. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu 2 Ärakiri kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. S.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 15.08.2012 otsusega LS § 224 lg 1 alusel kohaldatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks, juhtis 08.10.2012 kella 07.20 ajal Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee
9. kilomeetril Rohuküla suunas Vaiper Veod OÜ -le kuuluvat ja enda kasutuses olevat mootorsõidukit - külmikautot Scania registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,03 mg/l ± 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem, juhtis S.F mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, samuti Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodu alusel S.F-i süüdistatakse

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises. Prokuröri poolt kohtus S.F-ile nõutud karistus :

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08-09.10.2012.a s.o 2 päev vangistust ja ärakandmisele kuulub 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud 7 kuud 28 päeva vangistust 20.03.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks on 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada ärakandmata karistus 11 kuud 26 päeva (356 päeva) vangistust 712 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks on 2 aastat. ÜKT tegemise ajal kohustub S.F järgima

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75lõike 2 alusel määratud kohustust: 1.

Mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.F süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – S.F suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. S.F on kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.10.2012 /tl 15-16/ s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 3 Ärakiri Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. S.F-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x290):2= 217 eurot 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale U.Simon S.F kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 145.68 eurot /tl 33/ ja kohtumenetluses 57.60 eurot, kokku 203,28 eurot. Kaitsja taotle jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kuna S.Peek`il on tasumata eelmine rahatrahv ja kaotab töökoha. Samuti pole S.F selles süüdi, et kaitsja on tulnud teisest piirkonnast. Kohus leiab, et menetluskulude riigi kanda jätmise alused on sätestatud KrMS § 180 lg 3 – kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lubaks kohtul KrMS § 180 lg 3 alusel kasvõi osaliseltki menetluskulud riigi kanda jätta. S.F kinnitas kohtuistungil, et loodab endises töökohas tööd jätkata, kuid seda mitte autojuhina kuni juhtimisõigus puudub. Eelnevalt mõistetud rahatrahvi mittetasumine ei ole menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kaitsja taotles kohtus, et menetluskulude tasumine määrataks ositi, sest korraga ei ole võimalik neid kulusid tasuda, kuna hetkel ei ole teada, kas ja millal tööd saab. Kohus rahuldab selle taotluse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4