lg 5 nõuet, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd, selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Kohtuväline menetleja arvestab vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja I.U-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses s.o. 800,00 eurot ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel
KAEBUSE SISU I.U esitas 16.07.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab temale PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2012.a. väärteoasjas 2316,12,006447 tehtud otsusega mõistetud karistust ning taotleb lisakaristuse täielikku tühistamist. I.U põhjendab esitatud kaebust sellega, et
tundmine, seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui ka karistustest nende nõuete rikkumise eest. Kaebaja seisund mootorsõiduki juhtimisel, aga viitab sellele, et kaebaja on end ise teadlikult ja tahtlikult viinud sellisesse seisundisse ning teadlikult ja tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et süüteo toimepanijal puudub seadusest tulenev õigus valida enda karistamiseks temale sobiv liik ja määr. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes põhikaristusena rahalise karistuse 200 trahviühiku s.o. 800 euro kohaldamine mõjutada I.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on üks raskemaid ja ohtlikumaid liikluseeskirja rikkumisi, millega seatakse reaalsesse ohtu nii juhi enda kui ka teiste seaduskuulekate liiklejate elu ja tervis. Sellest lähtuvalt ja arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et I.U-le on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning lisakaristuse kohaldamine on I.U suhtes põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Lähtudes eelpool toodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et I.U-le on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus tühistamata ning muutmata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida.
Joobeseisund käesoleva
tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lõige 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on I.U poolt toimepandud tegu tõendamist leidnud: 4 Menetlusaluse isiku poolt 04.06.2012.a. esitatud vastulausega, milles I.U tunnistab asjaolu, et 02.06.2012.a. võis tema tervislik seisund olla selline, mis ei võimaldanud mootorsõiduki juhtimist; Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 02.06.2012.a. kell 15:45 – 15:50 I.U poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Acotest 7110 seerianumbriga ARAF – 0036 (taatlustunnistus TTRC – 12/00030), mille lõplik lugem oli 0,49 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,44 mg/l; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Taivo V otsustas 02.06.2012.a. kõrvaldada I.U mootorsõiduki Volvo V70, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. I.U kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimist takistavate asjaolude äralangemiseni. I.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Kohus on seisukohal, et I.U poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud I.U poolt süü tunnistamist varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Samuti ka menetlusaluse isiku kahetsust.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 annab nii kohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale õiguse kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et I.U on võimalik karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Lisakaristuse kohaldamisel algab lisakaristuse kohaldamise tähtaeg antud juhul kolmest kuust. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. I.U on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et oli eelneval ööl tarvitanud alkoholi ning uneaeg oli jäänud lühikeseks ja ta ei olnud päris kindel, kas ta võib istuda rooli, kuna kahtlustas, et tal võivad olla jääknähud. I.U oli teadlik, et ta oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi. Samuti oli I.U teadlik asjaolust, et alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asumine on keelatud. Kohtu hinnangul on I.U pannud süüteo toime kaudse tahtlusega, kuna ta pidas võimalikuks asjaolu, et ta võib olla juhile keelatud seisundis. Sisuliselt oli I.U veendunud, et ta ei tohi oma tervisliku seisundi tõttu mootorsõidukit juhtima asuda, kuid otsustas siiski riskeerida, kuna vahemaa oli lühike. Antud juhul ei ole võimalik rääkida ettevaatamatusest. Kohtus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatud seisukohaga, et juhul, kui menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. I.U teadis, et tööülesannete täitmiseks on tal vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus. Nimetatud asjaolud, et motiveerinud teda mingil moel loobuma mootorsõiduki juhtimisele asumisest. Selle asemel otsustas I.U hoopis käituda vastupidiselt ja asuda mootorsõiduki juhtimisele, kuna läbitav vahemaa oli väike. Kohtu hinnangul ei ole alust tühistada otsust ka lisakaristuse osas, kuna kohtuväline menetleja on arvestanud I.U isikut kui ka tema poolt väljendatud kahetsust ning kohaldanud lisakaristust minimaalses määras. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud ning kohus ei pea vajalikuks korrata esitatud põhjendusi. 5 Kohus peab vajalikuks ka osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-26-03, milles riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mõistetud karistus ja lisakaristus on proportsionaalsed toimepandud rikkumisega ning nende suurus muutmisele ei kuulu. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. I.U on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et ta soetas endale korteri, mistõttu ei ole ta suuteline tasuma 800,00 euro suurust rahatrahvi koheselt, seoses muude rahaliste kohustustega.. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimaalse tähtaja s.o. 12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes jätab kohus I.U kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 21.06.2012.a. väärteoasjas 2316,12,006447 tehtud otsuse sisuliselt muutmata, kuid KarS § 66 sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134; KarS § 66 lg 1,2,3 Leili Raedla Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.