1-12-1682/26

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-1682 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Toming Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.K, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.10.2011 ja lõpp 26.09.2013 RESOLUTSIOON: Jätta L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista L.K-lt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu L.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 25.09.2012 saabus Viru Maakohtule taotlus L.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetavat karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteod ei ole muutunud raskemaks, varasemalt on kinnipeetavat karistatud varguste toimepanemise ja kelmuse eest. Soodustavaks teguriks on alkohol. Kinnipeetav kannab karistust Harju Maakohtu 29.03.2012 otsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti 10.10.

1. Kinnipeetav asuks vabanemisel elama koos vanemate ning õdede-vendadega. Elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning samas elukohas elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku L.K elama asumiseks nimetatud elukohta. Samas on majas kehvad elamistingimused. Eriala, mis lihtsustaks kinnipeetaval töö leidmist, puudub. Kinnipeetav on xxxx, tema suhtes on rahalisi nõudeid summas 333,47 eurot. Kindlat töökohta isikul vabanedes ei ole. Suhetest tuleneva riski moodustavad isiku tutvused kriminaalse taustaga ringkondades. Isikul on diagnoositud alkoholism. Kõik kuriteod on isik toime pannud alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatuna. Isik tunnistab probleemi ning soovib ravi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole isik eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Isik ei ole teadvustanud kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid ega saanud aru tegude põhjus-tagajärje vahelistest seosest. Isiku elustiil on riskiv, hoolimatu ning ühiskonnas kehtestatud norme eirav. Allutamine käitumiskontrolli alla ei ole tema puhul täitnud oma eesmärki. Isik on mõjutatav ja ärakasutatav ning võtab endale mõtlematult grupi hoiakud. Alkoholijoobes olles on isik kergesti ärrituv ja agressiivne. Maakohtu istung 17.10.2012 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et on teinud omad järeldused. Kinnipeetav lubas hoiduda alkoholist ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Tööle kinnipeetav ei asu, talle piisab xxxx. Prokurör märkis, et tegemist on isikuga, keda on varem tingimisi karistusest vabastatud, kuid see tulemusi andnud ei ole, isik jätkas kuritegude toimepanemist. Tõenäosus, et isik jätkab kuritegude toimepanemist on kõrge – 70%. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja leidis, et taotlus kaitsealuse vabastamiseks on põhjendatud. Kaitsja märkis, et arvestades isiku tervislikku seisundit, ei ole usutav, et isik jätkab kuritegude toimepanemist. Isik on esimest korda vanglas ja enda jaoks järeldused teinud. Isik on lubanud, et ei tarvita enam alkoholi. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Tallinna Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabanedes olemas küll elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ja sissetulek, kuid kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Kohus märgib, et vastavalt vangla iseloomustusele, ei ole L.K varasematel kordadel suutnud katseajal seaduskuulekalt käituda ning pannud mõlemal katseajal toime uue kuriteo. Sellest nähtub, et isik ei ole võimeline alluma kehtestatud reeglitele ning tema lubadusi sel korral nõudeid järgida peab kohus paljasõnaliseks. Tingimisi mõistetud karistused ei ole L.K puhul oma eesmärke täitnud. Vastavalt kriminaalhooldaja arvamusele on risk, et isik hakkab vabanedes uuesti alkoholi tarbima, kõrge. Tal on diagnoositud alkoholism. See omakorda suurendab aga uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Joobes olles muutub isik kergesti ärrituvaks ja agressiivseks. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.K suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule L.K-le Harju Maakohtu 29.03.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.K kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt L.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.K-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse. 3
6. L.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.K 1-121682 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 06.02.2013 RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta L.K kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus
8. veebruaril
9. a Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 4