kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.K isikukood: XXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud neljal korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 06.septembrist 2012. a Kaitsja Advokaat Eve Laine riigiõigusabi korras § 344 lg 1 järgi Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.K
juuli
alusel täitmisele, kui D.K ei pane 2-aastase katseaja jooksul kohtuotsuse kuulutamisest alates toime uut kuritegu ja täidab
elab määratud alalises elukohas –
Määrata, et D.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kolme kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 8 kuud vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 kuud vangistust osaliselt
juulini 2014. a toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks
Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 2 kuud vangistust ei pöörata
järgi täitmisele kui D.K ei pane alates kohtuotsuse kuulutamisest 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks
järgi pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil 20.12.2012 andis prokurör Ruti Kilg ülevaate kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde. Prokurör oli seisukohal, et sundraha antud juhul ei peaks D.K-lt välja mõistma, sest temale on moodustatud liitkaristus , liidetud ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. D.K tunnistas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde; kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. D.K taotles menetluskulude nõude ajatamist , tulenevalt tema praegusest sissetulekust, mis on sotsiaaltoetus. 3 Kaitsja Eve Laine jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust ja vastavust kaitsealuse tahtele. Kaitsja taotles sundraha jätta välja mõistmata ja menetluskulude nõuet ajatada. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav D.K väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.K tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.K menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ,kaitsjatasu 38,40 eurot, postikuu 2, 61 eurot. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on põhjendatud
1 alusel karistuste liitmisel sundraha jätta välja mõistmata. Välja mõista D.K-lt kaitsjatasu 38, 40 eurot ja postikulu 2 eurot ja 61 senti riigieelarvesse. KrMS § 180 lg. 3 alusel tasuda D.K menetluskulud kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.