Obsah (8)

§ 424§ 74§ 50§ 121§ 64§ 68§ 69§ 75

Kriminaalasi nr. 1-13-933 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Aive Uueni Tõlk

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteotoimepanemise eest vangistusega 4 kuud ja 15 päeva; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga.

§ 50lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Katseaeg lõppes 23.09.2010.a. väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.09.2012.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 29.09.30.09.2012.a. süüdistuses

§ 424

, § 121 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.L

§ 424järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

Süüdi tunnistada R.L

§ 121

järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.09.-30.09.2012.a., s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 ja § 74 alusel asendada R.L-ile mõistetud 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada R.L täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75

lg 2 p 2 kohustada R.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata R.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 19.02.2013.a. R.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista R.L-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulud summas 19,12 eurot; - koopiakulud summas 0,45 eurot; - kaitsjatasu summas 57,60 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-933, R.L ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

1. ptk
2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 19.02.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (19.02.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS R.L süüdistatakse selles, et tema lõi 29.09.2012.a kella 17:30 ajal, viibides Maardus aadressil Xxx asuvas korteris, kannatanut OB’t vähemalt kaks korda käega näopiirkonda ning vähemalt kaks korda tooliga pea- ja kehapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas R.L kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. 29.09.2012.a isiku läbivaatuse protokolli ja selle lisatud fototabeli andmetel tuvastati OB’l alumise huule marrastus /tl 8-11/. Seega R.L pani käte ja tooliga teise inimese peksmisega toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise.

R.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.10.2012.a ajavahemikul 14:58 kuni 15:15 Maardus, liikudes Nurga tänavalt Keemikute teele ning sealt edasi Ringi tänavale, mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Eelnimetatud ajal ja kohas sõiduauto juhtimist joobeseisundis kinnitab joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 2889T, millest tulenevalt tuvastati R.L alkoholijoove 2,54 mg/g, laiendmääramatusega 0,06 mg/g /tl 54/. Sellise tegevusega rikkus R.L liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus R.L loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega süüdistatakse R.L

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. R.L-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.L-i karistuseks

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust,

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, millest tuleb

§ 68

lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2012 kuni 30.09.2012.a., s.o 2 päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 ja § 69 lg 1 alusel tuleb mõistetud ja ärakandmata vangistus (1 aasta 3 kuud ja 28 päeva) asendada üldkasuliku tööga 966 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel tuleb määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud, mille kestel peab R.L täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 3 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kohustub R.L kokkuleppe kohaselt

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.L-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et R.L tuleb süüdi tunnistada

§ 424ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 57,60 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 19,12 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kriminaalasja materjalide hulgas on salvestised 2-l CD-plaadil, need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kui dokumentaalsed tõendid. Kohus juhindub KrMS § § 126, 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik 4