Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste määramine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu 21. mai 2013 Tartu Maakohtu Viljandi k

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustus

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne nr 53501 ja Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse täitmiseks määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel N.I-le täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Täiendavad otsustused
3. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia N.I-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused
4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud N.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. novembri 2012 otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud N.I kohta. Ettekandest nähtuvalt on 09.04.2013 pöördutud politseisse seoses sellega, et N.I oli oma kodus alkoholijoobes ning vägivaldne oma elukaaslase suhtes. Hooldusaluse sõnul oli ta 09.04.2013 tarvitanud koos tuttavaga alkoholi. Kaaslase lahkudes jäid lauale alkoholipitsid, tema aga heitis diivanile pikali ja uinus. Elukaaslase töölt tulles, üritas ta N.I äratada ja asja kohta selgitust nõuda. Tekkinud sõneluse ja rüseluse käigus tekitas N.I elukaaslasele füüsilist valu. Elukaaslane helistas politseisse, kuid patrulli saabumise ajaks oli N.I kodust lahkunud. N.I on 02.05.2013 esitanud kirjaliku taotluse, millega taotleb alkoholikeelu kehtestamist kuna on alkoholijoobes ohtlik iseendale ja teistele. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et hooldusalune on alkoholijoobes ettearvamatu käitumisega ja on teinud ettepaneku määrata N.I-le täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
7. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 427lg 3). Kr

HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Vastavalt KarS § 75 lg-le 2 arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9) KarS §-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud rahuldavalt, korduvalt on aga esinenud alkoholi liigtarvitamist. Arvestades rikkumise asjaolusid, isikule määratud katseaja pikkust, hooldusaluse poolt esitatud alkoholikeelu kehtestamise taotlust ja kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel N.I-le täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik