1-12-525/39

Kriminaalasi nr.1-12-525 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. aprillil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-525 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.B isikukood xxx xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta R.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahuldada kaitsja Arvo Suubani taotlus R.B-le riigi õigusabi osutamise eest tasu Välja mõista R.B-lt kriminaalmenetluse kulud 21,60 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. R.B´il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „R.B 1-12525 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.B tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 08.02.2012 otsusega KarS § 121 järgi 30 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 25.08.2010 kohtuotsusega KarS § 121 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.10.2011 ja lõpp 01.10.
3. Kinnipidamisasutuses R.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Alates
4. eluaastast elas lastekodus. Enne seda elas koos oma vanematega ja õega. Mingil ajal hakkasid vanemad alkoholi tarvitama ning Martin tuli kodust ära, elas esialgu õe juures, hiljem lastekodus. Vabanemisel läheb elama õe juurde aadressil: xxx Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Õpi- ja käitumisprobleemide tõttu oli individuaalõppel. Enne vangistust õppis xxx, kuid kool jäi lõpetamata. Vanglas alustas septembris 2012 puidupingitöölise eriala omandamist, kuid puudumiste tõttu võeti nimekirjast maha. 9.08-19.09.2012 osales B-ja Tkategooria autojuhtimise kursusel ja on saanud autokooli tunnistused. Vabanemisel soovib sooritada eksamid ARK-s, et saada juhiload. Elas enne vangistust lastekodus ja oli riiklikul ülalpidamisel. Tasumata rahalisi nõudeid on 1419.63 eurot ning on huvitatud nende tasumisest. Vanglas on teda rahaliselt toetamas õde. Võimalikul vabanemisel õepere on nõus teda rahaliselt toetama. Arvestades isiku vanust, puudub tal töökogemus. Vanglas on töötanud osakonna koristajana ja lõpetanud elektriku kursused 80h. Isikul on garantiikiri firmalt xxx , et vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Samas firma asub xxx, kuid kriminaalhooldusametniku väitel, isik, kes vabaneb ennetähtaegselt vanglast peab 5 kuu jooksul iga nädal käima kriminaalhoolduses kontrollil, mis on xxx pärast. Juhul kui isikul on elamiskoht xxx, siis peab ta ennast ümber määrama xxxkriminaalhooldusele. Suhted vanematega on katkenud, kuna nad tarvitavad liigselt alkoholi. Positiivsed suhted on õega, kes on teda ka kogu aeg toetanud ning jätkab seda ka isiku vabanedes. Isiku suhtes on vanglas motivatsioonisüsteemi raames hea käitumise eest kohaldatud 2 korda soodustusi väljaviimisega õe juurde koju. Isiku enda sõnul alkoholi tarvitas mõõdukalt, samas on teda alkoholiseaduse alusel karistatud 5 korda. On motiveeritud hoiduma alkoholi tarvitamisest, kuna negatiivne kogemus vanemate näol on olemas. Kuriteod ei ole seotud alkoholi tarvitamisega. Riske on maandatud programmi Eluviisi treening läbimisega. Vastavalt Täitmiskavale on: 18.07.2012 - 29.08.2012 osales sotsiaalprogrammis Eluviisi treening; 15.06.2012 - 14.09.2012 oli hõivatud vangla majandustöödes osakonna koristajana; 09.08.2012 - 19.09.2012 osales B-ja T-kategooria autojuhtimise kursustel ning omab autokooli tunnistused; 01.09.2012 - 02.10.2012 alustas õppimist puidupingitöölise erialal, kuid nimekirjast maha võetud puudumiste tõttu; 16.11.2012 - 9.12.2012 läbis elektriku kursused (80 tundi); 8.01.2012, 25.01.2013 toimusid psühholoogi vestlused; 6.08.2012 ja 6.01.2013 toimusid kinnipeetava motivatsioonisüsteemi raames hea käitumise eest preemiana koju väljasõidud. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õe pere juurde xxx. Elamistingimused on head, korter on kolmetoaline ning kuulub kinnipeetava õe elukaaslasele. 2 Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht. R.B igakuiseks kindlaks sissetulekuks peale võimalikku vabanemist kuni tööle saamiseni oleks töötu abiraha. Lisaks on õe pere Martinit nõus rahaliselt abistama kuni Martin leiab töö. Kinnipeetava suhtlusringkond on olnud lai, lähedasemad sõbrad on olnud peamiselt lastekodust. Samas kuulus kinnipeetava tutvusringi hulgaliselt kriminaalkorras karistatud või muul viisil negatiivse käitumisviisiga noorukeid. Alates 2009.a on karistusregistris kinnipeetava kohta 17 sissekannet, nendest kahel korral on R.B karistatud tingimisi. 26.01.2009 Pärnu Maakohtus määratud katseajal pani R.B toime uue kuriteo ja 25.08.2010 Pärnu Maakohtu otsusega määrati liitkaristusena 2 aastat vangistust, mis KarS 69 alusel asendati 1440 tunni üldkasuliku tööga. R.B ei suutnud täita käitumiskontrollinõudeid ja jätkas kuritegelikku elu, mille eest kannab praegu vabaduskaotuslikku karistust. Eelpool nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks kinnipeetava võimekuse käituda kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Positiivseks asjaoluks on toetavate lähisuhete olemasolu, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja taotleb kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. R.B taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja selgitused, leiab, et R.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, kahel viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Väärteokorras on R.B karistatud 15 korda, sh 1 kord varavastase väärteo eest ja 5 korda alkoholiseaduse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt R.B oli määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei olnud tulemuslik kuna isik pani toime uue kuriteo ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. Püstitatud eesmärgid jäid täitmata. Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna R.B on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute süütegude ja õigusrikkumiste toimepanemise. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (ta on 5 korda karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava sõprusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. R.B elustiil on riskiv ja hoolimatu. Seega võib järeldada, et R.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem isikule mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest. 3 Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks R.B uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. R.B on vabanemise korral kindel elukoht oma õe juures, kuid garanteeritud töökoht puudub. Isikul on tasumata võlgnevusi üle 1000 euro. R.B sõnul on tal võimalus tööle asuda Pärnus, kuid kriminaalhooldusametniku arvamus seda seisukohta ei toeta elu- ja töökoha pika vahemaa tõttu ja seda ei saa pidada reaalseks. Arvestades, kuriteo iseloomu ning R.B käitumist eelneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.B vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4