KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.3.2013 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-12-6026 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 26.02.2013 Väärteoasi Z.S väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Z.S sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Kaebuse esitaja Kaitsja Jüri TESLENKO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Kohtuväline menetleja OTSUSTAS: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksandr MÜÜRI 12.11.2012 kiirmenetluse otsus nr.10220912245684 Z.S karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot – jätta muutmata. Z.S kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 03.04.
- on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Aleksandr Müüri 12.11.2012 kiirmenetluse otsusega nr.10220912245684 määrati Z.S-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 72 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Z.S 12.11.2012 kell 18.22 IdaVirumaal Vaivara vallas Tallinn – Narva maantee 182,6-ndal kilomeetril mootorsõidukit liiklusmärgi nr.351 (50 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 85 +- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h võrra. Mõõdeti kiirusemõõtjaga Ultralyte 20-20 LTI 100 LR UX
- Juht oli kiirusemõõtja näiduga tutvustatud. Sellega rikkus Z.S Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätteid. Z.S esitas 23.11.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ületanud selle esitaja kiirust 50 km/h piirkiiruse liiklusmärgi kehtivusalas. Politsei patrullauto ei seisnud mitte sõiduraja ääres, millel liikus kaebuse esitaja, vaid vastassuunas külavaheteel. Seega ei mõõdetud kiirust mitte sirgjooneliselt, vaid diagonaalselt kaebuse esitaja liikumise suunale vastu. Kiirusemõõtjal Ultralyte on olemas lubatud nurk kiiruse mõõtmiseks diagonaalselt, mille korral võib mõõtmise tulemusi lugeda tõeseks. Vastasel juhul tekib koosinuse efekt. Reegel on, et diagonaali mööda kiirust mõõtev patrullauto peab asuma mõõdetava sõiduki liikumissuunast eemal arvestusega 1 meeter kõrvale iga 10 meetri kohta mõõdetava sõiduki ja patrullauto vahel. Kui lähtuda politseinike väidetest, et nende patrullauto asus kiiruse fikseerimise hetkel 192 meetri kaugusel minu autost, oleks patrullauto pidanud asuma külavahelisel teel teisel pool maanteed maksimaalselt 19,2 meetri kaugusel. Kui arvestada, et tee laius on umbes 12 meetrit, siis oleks patrullauto pidanud kiiruse mõõtmise hetkel seisma külavaheteel mitte enam kui 7 – 10 meetri kaugusel maanteest. Samas ei näinud kaebuse esitaja politseiautost mööda sõites tuledega valgustatud patrullautot. Politsei ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millisel kaugusel ning millise nurga all asusid mõlemad sõidukid kiiruse fikseerimise hetkel ning samuti selle kohta, et see vahemaa ning mõõtmisnurk olid vastavad, arvestades kiirusemõõdiku tehnilistes andmetes toodud kasutusjuhist kiiruse mõõtmiseks. Kaebuse kohaselt võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt. Seda reeglit oli rikutud. Kiirmenetluse otsusest on näha, et ütlused on kirjutatud otsuse koostanud politseiniku poolt. Ainult kaks viimast lauset on kirjutatud kaebuse esitaja poolt. Maakohtu istung 2 Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja Z.S oma kaebuses esitatud taotluse juurde ja kordas oma kaebuse neid väiteid, mis puudutasid kiiruse mõõtmise metoodikat ja omakäeliste ütluste lisamist kiirmenetluse otsusesse. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et politsei kasutas seadet, mille puhul ei ole arvestatud häiretega – kaugus politseiautost kaebuse esitaja autoni ja kaugus politseiautost trassile. Samuti on arusaamatu, kas politsei teadis koosinuse efektist. Kaebuse esitaja kahtleb politseiauto kauguses, kuna politseiautot ta ei näinud. Kohtuvälise menetleja esindaja Jüri Teslenko leidis maakohtu istungil, et kaebuses toodud faktid on moonutatud, esialgselt olid need tuvastatud teisiti. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et rikkumine oli tuvastatud õigesti ja seadusekohaselt ning palus jätta kaebus rahuldamata. Tunnistaja Xxxi ütluste kohaselt oli tema üks patrullpolitseinikest, kes oli patrullautos Z.S auto kiiruse mõõtmise hetkel. Patrullauto seisis Jõhvist tulles paremal pool kõrvalteel 5 – 10 meetri kaugusel maanteest, kiirust mõõdeti Sillamäe suunas. Politseiautost ristmikuni oli 218 meetrit, politseiautost 80 meetrit Sillamäe poole algab 50 km/h ala. Sillamäelt Jõhvi poole tulles algab 100 meetrit peale ristmikku 90 km/h ala. Kui politsei kiirust mõõtis, oli Z.S auto ristmiku piirkonnas, liikus politseiauto poole. Kiiruse mõõtmise hetkel oli politseiautost Z.S autoni 192,5 meetrit. Politseiautot ei saanud parkida maanteest kaugemale, kui 5 – 10 meetrit, kuna edasi tulevad takistused kiiruse mõõtmiseks. Kiiruse näitamisel nõustus juht sellega, tunnistas oma süüd ja oli nõus kiirmenetlusega. Juhile näidati ühte näitu, selle näitamisega probleeme ei olnud. Juht ei nõudnud omakäeliselt seletuse kirjutamist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Z.S kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas ülalnimetatud Liiklusseaduse nõudeid. tuvastada, kas Z.S rikkus 3 Nagu nähtub 12.11.2012 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220912245684, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 nõudeid. Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini Kaebuse esitaja poolt 12.11.2012 antud ütlustes (lk 11) on ta kiiruse ületamist kinnitanud. Maakohus leiab, et väärtegu oli Z.S poolt toime pandud. Lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele kohapeal on väärteo toimepanemine tõendatud ka asja materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise 12.11.2012 protokollist (lk 12) nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet UltraLyte 20-20 LTI 100LR UX018489, seadme töökorras olekut testiti 12.11.2012 kell 18.10, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, pimedal ajal, sademeteta, märja kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel patrullauto seisis kõrvalteel. Mõõdeti paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel vastassuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda ja kiirendas intensiivselt. Mõõtmiskaugus oli 192,5 meetrit, segavaid faktoreid ei olnud. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 85 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 32 km/h. Juhile näidati allkirja vastu seadme tabloole fikseeritud näitu. Kaebuse esitaja on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile alla kirjutanud mingeid märkuseid lisamata. Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitaja on oma kaebuses kiiruse mõõtmisel viidanud nn. koosinuse efektile ja leidnud, et seoses politseiauto seismisega maanteest kaugel on tekkinud kiiruse mõõtmisel viga. Maakohus selle väitega ei nõustu. Tunnistaja Xxxi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nemad patrullpolitseinikena olid teadlikud sellest, et politseiauto ei tohi kiiruse mõõtmisel olla teest kaugel. Seetõttu seisis politseiauto kõrvalteel maanteest 5 – 10 meetri kaugusel. Sellisel juhul ei teki mõõtmisel viga. Kaugemal maanteest ei saanud seista ka seepärast, et tekkisid takistused mõõtmiseks. Maakohus peab antud patrullpolitseiniku ütlusi asjas usaldusväärseteks. Tegemist on isikuga, kes teostas vahetult oma igapäevaseid tööülesandeid, kellele on teada kiiruse mõõtmise metoodika ja kes seda järgib. Mingit alust antud tunnistaja ütlusi mitte usaldada ei ole. Tunnistaja on hoiatatud valetunnistuse andmise eest kriminaalvastutusega. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et antud kiirusmõõteseadme kasutamise juhendi kohaselt (selle võõrkeelsele variandile on oma kaebuses viidanud ka kaebuse esitaja) saab kõige täpsema kiiruse mõõtmise tulemuse, kui sõiduk läheneb otse mõõtja suunas või eemaldub sellest. Kui mõõta liikumissuunast eemal, 4 siis mida suurem on nurk liikumissuuna ja mõõtmissihi vahel, seda väiksemat kiirust mõõdetakse tegelikkusega võrreldes. Seda nimetatakse koosinuse efektiks ja see on alati juhi kasuks. Seega, kui lähtuda kaebuse väidetest, et politseiauto seisis maateest kaugel ja seda suurem oli mõõtenurk, siis saab teha järelduse, et kaebuse esitaja tegelik kiirus oli mõõdetust suurem. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Z.S on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.
- Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas asulavälisel teel kiirust mitte vähem, kui 32 km/h, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on menetleja poolt kiirmenetluse korras määratud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 18 trahviühiku ulatuses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas nähtub, et menetleja on Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi määranud menetlusalusele isikule karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on menetleja karistuse suuruse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja süüdlase isikut, samuti on arvestatud kiirmenetluse iseloomu ja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisega vahetult peale väärteo toimepanemist. Maakohus nõustub menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistustega. 5 Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole ja kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas tuleb jätta muutmata. Vastuseks kaebuse väitele selles osas, et prefektuur on rikkunud menetlusõiguse norme ja patrullpolitseinik on ise täitnud kiirmenetluse otsuse menetlusaluse isiku ütluste osas, märgib maakohus järgmist. Kaebuse esitaja on oma kaebuses õigesti märkinud, et vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §56 lg.1 võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta ka omakäeliselt. Seega on tegemist alternatiivse võimalusega ja juhul, kui ütlused on kirjutatud rikkumise vormistaja poolt, ei ole tegemist menetlusõiguse normide rikkumisega. Antud asjaolu ei anna alust kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Maakohus peab siinkohal vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu ka asjaolule, et tegelikult anti talle võimalus oma ütlusi anda ka omakäeliselt. Kiirmenetluse otsusest, maakohtule esitatud kaebusest ja kaebuse esitaja seletusest maakohtu istungil nähtub, et kaks viimast lauset kiirmenetluse otsuses on kirjutanud omakäeliselt kaebuse esitaja. Seega – kui kaebuse esitaja ei nõustunud nende ütlustega, mis olid kirjutatud kiirmenetluse otsuse vormistaja poolt, oli tal selge võimalus need ümber lükata ja lisada ütlused, mida ta tegelikult õigeteks pidas. Seda kaebuse esitaja teinud ei ole, vastupidi, nagu nähtub tema omakäeliselt kirjutatud viimasest lausest, on kõik kirjutatud õigesti ja tema poolt läbi loetud. Ülaltoodu alusel rahuldamata. jätab maakohus kiirmenetluse otsuse muutmata ja kaebuse (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6