KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08.10.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-11694 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Lembit NIRGI Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks H.I sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 30.01.2013 ja lõpp 30.01.2014 Jätta H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit NIRGI taotlus, määrata tema poolt H.I-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot 40 senti (s.h. materjaliga tutvumine 20 €, osalemine kohtuistungil 20 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 12 €, sõidukulud 42 €, käibemaks 8,40 €). Välja mõista H.I-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Lembit NIRGI) kohtulikus menetluses makstud tasu 74 (seitsekümmend neli) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.01.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta alates 30.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vanglakaristust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on sama, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav töötas vanglas majandustöödel koristajana ja tal on toimunud regulaarsed vestlused kaplaniga. Kinnipeetaval on põhiharidus, enesetäiendamisse suhtub neutraalselt. Kinnipeetav on vabaduses töötanud mitteametlikult, ametlik töökogemus puudub. Vabaduses ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid 7900 € ulatuses. Kinnipeetava lähedasteks on vanemad ja kriminaalkorras karistatud vend, suhted on head. Korralikke sõpru kinnipeetaval vabaduses ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud xxx, samuti on ta proovinud kanepit, heroiini ja amfetamiini. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab kinnipeetava suhtumist ühiskonnas kehtivasse korda. Kinnipeetava puhul ei ole täheldatud kuritegelikke hoiakuid, ametiisikutesse suhtub lugupidavalt ning käitumisega ei ole vanglas probleeme olnud. Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav positiivselt, varasemalt probleeme pole olnud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema korterisse, tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega võlgadeta korteriga, kus elab kinnipeetava ema, kes on töövõimetuspensionär. Kinnipeetava ema on nõus poega vabanemisel toetama moraalselt ja materiaalselt. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, samuti puudub eriala ja töökogemused on vähesed. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta end arvele Töötukassas ja sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks soovitav läbida sotsiaalprogramm xxx. Maakohtu istung Kinnipeetav H.I taotles maakohtu istungil enda vabastamist, arvas, et saab kohe tööle ja leidis, et kuigi ta käitumiskontrolli nõuetest midagi ei tea, on need talle vist vajalikud. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi leidis maakohtu istungil, et kuna kinnipeetav kinnitas, et asub tööle ja alkoholi tarvitama ei hakka, on tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vanglakaristust kannab teist korda. Seejuures väärib tähelepanu, et kõik kriminaalkaristused on mõistetud KarS §424 järgi toimepandud kuritegude eest ning ühel korral on karistus täitmisele pööratud selle tõttu, et süüdimõistetu ei teinud üldkasulikku tööd ja ei ilmunud registreerimisele. Vaatamata sellele, et kinnipeetav kandis reaalset karistust, jätkas ta peale vabanemist samaliigiliste kuritegude toimepanemist ja on peale vangistuse kandmist karistatud kriminaalkorras veel kaks korda. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei ole oma tegude tagajärgedest mingeid järeldusi teinud ning talle ei ole mõjunud ka vangistuse reaalne kandmine. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav ei suutnud kontrollnõudeid täita ajal, mil tema suhtes oli vangistus asendatud üldkasuliku tööga, puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord hakkab käitumiskontrolli nõudeid täitma. Kinnipeetaval on diagnoositud xxx. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik oma sõltuvusega tegeleda ning kinnistada ilma alkoholita elu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval vabaduses korralikud sõbrad. seega on olemas reaalne oht, et asudes ennetähtaegsel vabanemisel taas elama endisesse elukohta, jätkab kinnipeetav endist eluviisi endiste sõpradega. Olles aga endiselt sellest keskkonnast isoleeritud, on olemas võimalus, et kinnipeetav ei pöördu vabanemisel tagasi alkoholi juurde. Samuti suurendab alkoholi tarvitamine käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riske. Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus. Ka antud asjaolu näitab seda, et tegelikult ei ole kinnipeetav oma tegudest aru saanud ja järeldusi teinud, seaduskuulekalt ei suuda ta käituda isegi vangistuses. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et asub vabanemise korral koheselt tööle, ei ole ta tõendeid töökoha garanteerituse kohta kohtule esitanud. Kindla alalise elukoha omamine on antud asjas positiivne, kuid see ei anna alust kinnipeetava vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kindel elukoht oli 3 kinnipeetaval olemas ka ajal, mil ta mitmeid kordi juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja ohustas nii enda kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistuse täielik ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mis oleks erandiks ja annaks alust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 122,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks. Kuna asja arutati Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas ja advokaadibüroo asub Rakveres, mõistab maakohus kinnipeetavalt välja 48 € ning ülejäänud summa 74,40 € jätab Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4