4-13-5790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-5790 (2317,13,006027) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 24 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Oleg Klok Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: L.R, ik: XXX, XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta L.R kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Kairi Hansoni 16.08.2013 otsusele nr 2317,13,006027 L.

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 24 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Kairi Hansoni 16.08.2013 otsus nr 2317,13,006027 L.

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 24 eurot muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 18.10.

1. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 7 päevase teatamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral võib kassatsioonkaebust esitada 30 päeva jooksul otsuse kohtus tutvumise kättesaadavuse päevast. Kui kassatsioonkaebust otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast 30 päeva jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 30 päevase tähtaja möödumisele järgnevast päevast. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Kairi Hansoni 16.08.2013 otsusega nr 2317,13,006027 karistati L.R KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, so 24 eurot selles, et L.R 19.07.2013 kell 17.56 Endla 45, Tallinnas möödus kaupluses Prisma asuvatest kassaliinidest ja jättis tahtlikult tasumata kauba, so I klassi tomati kogusega 0,186 kg, eest 0,20 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, rikkudes KarS § 199 lg 1 sätteid ja pannes toime KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et teos puuduvad väärteo tunnused. Tunnistab, et 03.08.2013 tegi toidukaupluses Prisma sisseoste. Maitses kaupluses ühte tomatit, et teada saada, kas tomateid rohkem osta. Kassa juures oli piinlik seda näidata. Puudus tahtlus varastada. Toidukaupluses Prisma on sageli kampaaniad, mille käigus pakutakse kaupluse klientidele erinevaid kaupu maitsmiseks. Karistus on ebaproportsionaalne võrreldes väidetava kahjuga, mille suurus on samuti vaieldav. Tomati olemasolu, kaal ja hind jäid politsei poolt tuvastamata. Politsei saabudes oli vaid ühe turvatöötaja kirjalik seletus, politsei turvatöötajaid üle ei kuulanud. Tomati hinnaks võis olla kõige rohkem 15 senti ja kui isegi oleks 20 senti, võinuks asja lahendada kokkuleppel kauplusega, politsei kaasamine oli ebaproportsionaalne. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et teos puuduvad väärteo tunnused ja tegemist on eksimusega. Äärmisel juhul võinuks lõpetada V™S § 30 lg 1 p 2 alusel otstarbekuse kaalutlusel või § 30 lg 1 p 2 alusel, andes võimaluse toidukaupluse Prisma ees vabandada ning neile tekitatud kahju hüvitada. Sellist võimalust turvatöötajad talle ei pakkunud, vaid väitsid, et nad ei tohigi iseseisvalt otsuseid teha, vaid iga kahtlase juhtumi korral tuleb kaasata politsei. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde tunnistades, et pani 19.07 Prisma kaupluses endale kotti tomati. Nimelt avastas ta, et sel ei ole hinnasilti ja samuti ta maitses tomatit. See polnud küll õige käitumine, kuid tal puudus tahtlus tomati varastamiseks. Kaebaja jäi ka selle juurde, et tomati maksumus ei saanud olla 20 senti, kuna tegemist polnud esimese klassi tomatiga. Tomatit ei kaalunud üle ka politsei. Kui hind oli 20 senti, siis oleks võinud selle asja lahendada kaupluses kassa juures. Kohtuistungil märkis kaebaja, et käis ka laupäeval kaupluses ja nägi, kuidas turvatöötaja peatas kassa juures kinni naise ja mehe, kelledel paluti kott avada ja selles oli palju maksmata kaupa. Temale kassa juures tasumise ettepanekut ei tehtud ning alternatiive ei pakutud. Ta selgitab ka, et poleks kaebust kohtule esitanud ja oleks tasunud ka ebaproportsionaalselt suure trahvi, kui turvatöötaja poleks väitnud, et tema on väitnud, et turvatöötaja pani tomati talle kotti. See solvab au ja väärikust. Vastuses kohtuvälisele menetlejale kaebaja möönis, et on tõepoolest eelnevalt tahtlikult varastanud näopiima. Ta tunnistab selle toimepanemist ja seda ta ka ei vaidlustanud. Samuti tunnistas ta kohtuvälisele menetlejale, et võttis kaupluses tomati, maitses seda, sellel hinnasilti ei olnud ja oli piinlik selle eest maksma hakata. Vastates kohtu küsimusele märkis kaebaja, et ta ei mäleta, kas ta tomatit kaalus. Samal päeval võttis ta ka sidrunit, mille pani tagasi, tomatiga aga otsustas, et enne ostmist maitseb. Tekitatud kahju ta hüvitanud ei ole, kuna ei tulnud selle peale, et ise seda teha. Kokkuvõttes märkis kaebuse esitaja, et taotleb väärteootsuse tühistamist, väites, et 19.07 puudus tal tahtlus varasta ja leides, et ka rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur. Asja oleks võinud lahendada kohapeal. Samuti märgib ta, et ta ei ole väitnud, et turvatöötaja pani talle tomati kotti. On valmis hüvitama tekkinud kahju, kahetsedes tehtut. Kohtuistungil selgitas tunnistaja XXX, et töötas juulis 2013 ettevõttes G4S. Ta töötas kaamerate taga ja töökohaks oli Prisma Peremarket aadressiga Endla tn
2. Saalisviibijatest tunneb ta ära naisisiku kui kinnipeetud isiku, kelle kinnipidamine toimus seoses sellega, et kõnealune naisterahvas pani kassas endale kotti tomati. Naisterahva isikus on ta kindel seetõttu, et kõnealune naisterahvas on Prisma Peremarketist ka eelnevalt varastanud. Esimene 2 kord oli varastatuks küpsised, teine kord kreem ja viimane kord tomat. Tunnistaja ei mäleta, kas kreemi varguse korral pöörduti politsei poole või mitte. Tema mäletamist mööda tehti isiku poolt väljamakse ehk anti võimalus kauba eest tasumiseks. Küpsistega oli nii, et vahetuse vanem ei tuvastanud, et sellised küpsised neil olid. Tema kinnipeetavat ei küsitlenud, kuid kaamerast oli näha, kuidas kinnipeetav käis riiulite vahel, võttis kaupa ja pani kotti. Teisel korral anti isikule võimalus tasuda kauba eest kassasse, viimasel korral anti ta aga üle politseile ja seda põhjusel, et isik pani toime kauba, mis kuulub kauplusele, varguse. Mis puudutab esimest varguse episoodi, siis selle osas tunnistaja ei mäleta, kas isikule anti võimalus kauba eest tasumiseks või mitte. Selle võimaluse olemasolu või puudumise üle otsustab vahetuse vanem. Vastuseks kaebaja küsimustele märkis tunnistaja, et esimese korra kohta mäletab ta seda, et leti pealt olid võetud küpsised. Vahetuse vanem aga tuvastas šokolaadi, mille kohta kinnipeetu ütles, et oli võtnud selle riiulist. Kui tema aga kaamera salvestusest vaatas, tuvastas ta, et sellist šokolaadi üldse müügis pole. Mis puudutab protokollis sisalduvat väidet nagu oleks turvatöötaja tomati kinnipeetud isikule kotti pannud, siis sellele vastuseks märkis tunnistaja, et protokolli koostas ilmselt see, kes isiku kinni pidas. Tema oli kaamera taga ja kirjutas teisele turvatöötajale, mida tema kaamerast nägi. Tomati kaalumist tunnistaja ei mäleta, kuid selgitab, et tomati pani naisterahvas kotti kassas enne maksmist, st ta hakkas lindile panema asju, mida soovis osta ja sel hetkel pani tomati kotti. Pärast seda, kui isik kinni peeti, kaaluti tomat eraldi ära, kaalujaks oli XXX. Seda fakti teab ta kaamera vahendusel ja samuti pole kedagi teist, kes seda teha võis. Tunnistaja Stanislav Kudrjašovi seletuste kohaselt töötab ta Kristiine Prisma turvateenistuses ja seal töötas ta ka 19.07.
3. Saalisolevat naisterahvast teab ta kui isikut, kes Kristiine Prismas kinni peeti. Naisterahva pidas kinni tema ja põhjuseks maksmata kaup. Nimelt nägi ta, kuidas naisterahvas võttis tomati, pani kotti, maksis kauba eest ja peale seda pidas ta naisterahva kinni ning koos mindi turvaruumi, kus selgus, et kaup tomat oli käekotis. Kauba väärtuse tuvastas ta seeläbi, et vaatas salvestust ja nägi, kust tomat võeti. Seejärel kaalus tema selle tomati ära. Avalduses on kirjas tomati täpne kaal, ent ta mäletab, et summa oli kusagil 20 sendi juures. Tunnistaja selgitab ka, et tomat oli rikutud ja selle rikkujaks oli kinnipeetud naisterahvas, kes viskas tomati vastu lauda või pressis seda käega, kui see turvaruumis laua peal oli. Tomatiga seoses selgitas naisterahvas esialgu, et tomat oli ostetud keskturult ja seda ta ei võtnudki nende poest. Samuti väitis ta, et on ainuke inimene, kes on poole aasta jooksul Kristiine Prismast politseile üle antud. Tunnistaja ei mäleta, kas isik oli nõus avaldama oma isikuandmeid, samuti ei mäleta ta, kas isik oli nõus kauba eest kohapeal tasuma. Talle oli ka juba politsei kutsunud. Tomati leidmise ajal oli see terve ja rikkumata, hammustamise jäljed sellel puudusid ning kinnipeetud naisterahvas rikkus tomati turvaruumis olles. Seejuures ei tunnistanud isik, et oli selle tomati varastanud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku ütlustega ei ole võimalik arvestada ja seetõttu taotletakse kohtult otsuse muutmata jätmist. Kohtuistungi käigus vaadati väärteo videosalvestust – isikul oli tahtlus varastada. Tomat on nähtav videosalvestuse pealt, antud vargus avastati. Üle on kuulatud tunnistajad ja on tuvastatud, et see pole esimene kord, kui kaebaja varastab. Esimene kord tuldi isikule vastu ja talle anti võimalus ära maksta. 19.07 varastas kaupa, tegemist oli kaalutud tomatiga. Tunnistaja selgitas täpselt, kuidas ta kaalu tuvastas. Tomat kaalus 186 grammi ja oli maksumusega 20 senti. Varguse toimepanemisest on 4 kuud möödas, st kui isik oleks tahtnud kahju ära maksta, oleks ta seda teinud. Tänaseni ta kahju hüvitanud pole. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteomenetleja otsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid. Karistuse määramisel oli aluseks ka karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et isikut on eelnevalt karistatud analoogse teo eest. Kohtupraktika ja menetluspraktika järgi peab järgmine karistus olema samasugune või suurem. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab väärteootsus sellele kehtestatud normidele ja on seaduslik, mistõttu taotletakse selle muutmata jätmist. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, vaadanud ära videosalvestuse ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 3 Käesoleval juhul inkrimineeritakse kaebuse esitajast menetlusalusele isikule varguse toimepanemist väheväärtusliku asja suhtes. Enne kaebuse sisulistele argumentidele vastamist peab kohus vajalikuks korrata, et vargus on vastavalt selle legaaldefinitsioonile võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. St et varguse inkrimineerimiseks on nõutav tuvastada vallasasja olemasolu; järgnevalt see, et tegemist on teo toimepanija jaoks võõra vallasasjaga, võõra vallasasja äravõtmine ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärk. Käesoleva väärteoasja lahendamisel ei ole küsimust selles, et kaebuse esitajast menetlusalune isik inkrimineeritava väärteo toimepanemise ajal Kristiine keskuse Prisma Peremarketis viibis ja sealt kaupa ostis. Seejuures on tõusetunud varguse kahtlus seoses tomatiga. Hinnates väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid ja uurinud kõnealuseid tõendeid ka vahetult kohtuistungil, leiab kohus, et tõendikogumist tuleneb ühene järeldus kaebuse esitajast menetlusaluse isiku poolt varguse objektiivse koosseisu realiseerimise kohta. Nagu öeldud, pole erinevaid seisukohti selles, et kaebuse esitajast menetlusalune isik inkrimineeritava süüteo toimepanemise ajal Prisma Peremarketis viibis. Samas tuleneb tunnistajate XXX ja XXX ütlustest, et menetlusalune isik puuviljaletist võetud tomati eest kassas ei tasunud ja peale seda, kui menetlusalune isik oli jõudnud kassasse ja asus kassalindile tema poolt ostetavaid kaupu panema, siis pani ta endale tomati kotti. Seesama ehk tunnistajate poolt väljendatu nähtub üheselt ka kaupluse videosalvestuselt. Nii nähtub, kuidas kaebuse esitajast menetlusalune isik suundub peale kaupade ostukorvi panekut kassa juurde ning kassa juures olles ja alustades kaupade kassalindile panekut, võtab ta esimese liigutusena korvist kaalumata tomati ja paneb selle tema paremal õlal asuvasse musta käekotti. Peale seda jätkab ka kaupade kassalindile panekut, sisestab makseterminaali oma ID-kaardi Prisma Kontole andmete sisestamiseks ja seejärel tasub kassas pangakaardiga kassalindil olnud kaupade eest, paneb kaubad kotti ja suundub kaupluse väljapääsu poole, kuid ta peetakse kinni turvatöötaja poolt. Seega on tõendikogumi pinnalt üheselt sedastav varguse realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi ja võõra vallasasja äravõtmine, mis toimus senise valdaja, so kaupluse tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades seda, et peale kauba eest tasumist ja ostetud kaupade kottidesse panekut suundus kaebuse esitajast menetlusalune isik kaupluse väljapääsu poole ja seejuures ei ole isik avaldanud ei kohtuvälisele menetlejale ega ka kohtus, et soovis tomati kauplusele tagastada või selle eest tasuda, võib sellisest tegevusest järeldada üksnes seda, et kauba, so tomati omanik sooviti kaubast kestvalt ilma jätta. Kohus selgitab, et õiguslikus mõttes tähendab selline tegevus võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Arvestades videosalvestuselt nähtuvat ja seda, et mingi eseme kotti panemine kaupluses saab toimuda üksnes selle konkreetse isiku teadval tegevusel, leiab kohus, et kaebuse esitajast menetlusalune isik pani tomati varguse toime kavatsetult. Kohtule adresseeritud kaebuses ja ka kohtuistungil on kaebuse esitaja korduvalt osutanud, et tomati kaalu ja hinda pole kohaselt välja selgitatud ja tema hinnangul ei maksnud tomat 0,20 eurot. Vastuseks sellele märgib kohus, et tunnistaja XXX on selgitanud, et tomati kaal ja maksumus tulenevad sellest, et videosalvestuselt on täpselt nähtav koht, kust menetlusalune isik tomati võttis. Sellele järgnes tunnistaja poolt tomati kaalumine ja selle maksumuse kindlakstegemine. Kuna kohtul puudub igasugune alus seada kahtluse alla tunnistaja ütlusi ja ka videosalvestuselt nähtuvat, tuleb nentida, et tõepoolest on üheselt sedastatav, kust L.R tomati võttis, siis leiab kohus, et tõendatuks tuleb lugeda, et L.R poolt ära võetud ja kotti pandud tomat kaalus just 186 grammi ja maksis 0,20 eurot. Hinnates kaebuse esitajast menetlusaluse isiku ütlusi teo toimepanemise kohta, samuti kohtule adresseeritud kaebuse põhjendusi, leiab kohus, et nendega ei ole võimalik arvestada, kuna need ei sobitu tõendikogumisse ja seetõttu tuleb need tervikuna tõendikogumist välja jätta. Sellise seisukoha kujunemisel ostab kohus esmalt tunnistaja XXX ütlustele, milles viimane märkis, et esmalt oli menetlusalune isik talle väitnud, et oli tomati ostnud keskturult. Edasiselt on menetlusalune isik vastulauses märkinud, et tomat võis tal olla kaasa võetud kodust koos võileibadega. Samas vastulauses on ta pidanud võimalikuks ka seda, et tal võis olla ka tahtlus tomati maitsmiseks, saamaks teada, kas sama tomatit rohkem osta. Kohtuistungil jäi 4 menetlusalune isik selle juurde, et pani tomati endale kotti, kuna sel polnud hinnasilti ja ta oli tomatit maitsnud. Osutusega tunnistaja XXX ütlustele tuleb nentida, et tunnista ütluste kohaselt oli tomat peale menetlusaluse isiku kinnipidamist terve ja rikkumata. Rikkus selle ära menetlusalune isik ise, kuid tegi seda mitte maitsmise, vaid laua peale viskamise või sellele käega pressimisega. Märgitut kinnitab ka videosalvestis, millest nähtub, kuidas menetlusalune isik naaseb puu- ja juurvilja osakonda, kus suundub otse tomatite juurde, võtab sealt kätte ühe tomati, peale mida võtab korvist sidruni(d) ja paneb tagasi riiulile. Peale seda jalutab ta edasi müügisaalis. Videosalvestuselt ei nähtu, et kaebuse esitajast menetlusalune isik oleks tomatit kaalunud, mis võiks tähendada ostusoovi ja ei nähtu ka selle maitsmist. Ka kassade juures tomatit kotti pannes pole võimalik videosalvestiselt näha mistahes viiteid, mis toetaks menetlusaluse isiku versiooni tomati maitsmise kohta. Seega leiab kohus, et kaebuse esitajast menetlusaluse isiku selgitused on hinnatavad kui ennastõigustavad ja tõendikogumisse mittesobituvad. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et väärteomaterjalidest ja kohtuistungil vahetult uuritud tõenditest on sedastatav varguse koosseisuelementide olemasolu nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu mõttes ning seega on tõendamist leidnud L.R poolt varguse toimepanemine väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Kuna varastatu väärtus jäi alla kahekümne miinimumpäevamäära, siis on varguse objekti näol tegemist väheväärtusliku asjaga KarS § 218 lg 2 mõttes. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja L.R tegevuse õigesti kvalifitseerinud KarS § 218 lg 1 järgi. Esitatud kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja ei ole erinevalt otsusesse märgitust kunagi väitnud, et turvatöötaja pani temale tomati ise hiljem kotti, kuid turvatöötajad ja politsei ei tohi inimese kohta valeütlusi anda. Kohtule jääb taoline kaebuse etteheide arusaamatuks. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kahest turvatöötajast kumbki ei väitnud seda, et L.R oleks seda väitnud. Sellist asjaolu ei ilmne ka kohtuvälisel menetlusel koostatud ülekuulamisprotokollidest. Vaidlustatud otsuses on küll seda märgitud, kuid otsuses on märgitud L.R kohtuvälisele menetlejale edastatud vastulause sisu, mitte kohtuvälise menetleja järeldused. See asjaolu on ka vaidlustatud otsust lugedes üheselt arusaadav. Väärteotoimikus leiduvas vastulauses on L.R ise kohtuvälisele menetlejale 03.08.2013 kirjutanud „Mind otsiti läbi ja kotist leiti tomati tükke. Mingit hinnasilti seal ei olnud, selle pani turvatöötaja hiljem ise ja politsei ei kontrollinud mitte midagi üle.“ Taolisest vastulause tekstist on võimalik teha kahesugust järeldust: turvatöötaja pani kas tomati või siis tomatile hinnasildi hiljem ise. Üheselt saab aga järeldada otsusest, et menetlusalust isikut ei ole süüdistatud selles, et ta oleks teo toimepanemise järgselt kellelegi väitnud, et tomati pani talle kotti turvatöötaja. Mis puudutab kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et kaupluses tehakse tihti kampaaniaid toodete maitsmiseks, siis ei ole kaebuse esitaja esitanud tõendeid selle kohta, et 19.07.2013 oleks ajal, mil kaebuse esitaja viibis Kristiine Prismas, toimunud kampaaniat tomatite maitsmiseks. Seda ei nähtu ka videosalvestuselt, mis hõlmab nii juurviljaosakonda kui ka teisi osakondi kus kaebuse esitaja liikus. Kaubad olid tavapäraselt omal kohal ja keegi ei pakkunud kaupa, sh tomatit maitsta. Üheselt on sedastatav, et tomati võttis kaebuse esitaja ise teiste müügiks välja pandud tomatite juurest. Küll peab kohus oluliseks videosalvestuselt nähtuvat kaebuse esitaja objektiivset käitumist. Nimelt on näha seda, et kaebuse esitaja tuleb tagasi köögiviljaosakonda, kus suundub tomatite juurde ja võtab tomati ning seejärel läheb kahest kaalust mööda ja paneb kilekotis oleva sidruni tagasi. Kassas makstes aga sisestab ta terminaali oma ID kaardi Prisma Konto jaoks ja alles seejärel tasub muu kauba eest pangakaardiga. Sellest saab teha järelduse, et kaebuse esitaja teeb tihti sisseostusid just Prismas ja ta on püsiklient, mistõttu on ta teadlik sellest, et puu-, köögi- ja juurviljad tuleb ise kaaluda ja kaalutud kaubale kleepida hinnalipik. Tomatit võttes ja sidrunit tagasi pannes kaebuse esitaja tomati kaalumist vajalikuks ei pidanud. Sellest saab üheselt järeldada, et kaebuse esitajal puudus soov kaalumata jäetud kauba eest tasuda. 5 Puutuvalt kaebuse esitaja taotlustesse lõpetada väärteomenetlus kooseisu puudumise tõttu või alternatiivselt oportuniteedega või V™S § 30 lg 1 p 2 alusel ehk kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt puuduvad alused esitatud taotluste rahuldamiseks. Eelnevalt leidis kohus, et KarS § 218 lg 1 realiseerimiseks vajalikud koosseisutunnused on L.R käitumises sedastatavad. Märgitu tähendab, et puudub igasugune seaduslik alus lõpetada väärteomenetlus koosseisutunnuste puudumise tõttu, so V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti on kohtuistungil selgunud, et L.R ei ole tasunud temal poolt kauplusele tekitatud kahju 0,20 euro ulatuses. Kahju tasumata jätmist on kinnitanud nii L.R ise kui tunnistaja XXX, kes andis ütlusi selle kohta, et reedese seisuga (11.10.2013) ei ole L.R kaupluse poole kahju hüvitamise sooviga pöördunud. Arvestades, et väärteo toimepanemisest, so 19.07.2013 kuni kaebuse arutamiseni kohtus, so 14.10.2013 on möödunud ca 3 kuud, siis leiab kohus, et L.R on olnud piisav aeg likvideerida oma õigusvastase tegevusega tekitatud kahju kauplusele, kuid seda ta teinud ei ole. Seega puudub alus rääkida ka kahju vabatahtlikust hüvitamisest, mis annaks aluse kaaluda väärteomenetluse lõpetamist V™S § 30 lg 1 p 2 alusel. Seonduvalt taotlusega lõpetada väärteomenetlus oportuniteediga, selgitab kohus, et otstarbekaalutlustel menetluse lõpetamise näol on tegemist menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega ja seejuures on menetlejal üldjuhul süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et menetlejaks ei ole mitte Kristiine Prismas teenust pakkuv AS G4S Eesti, vaid Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond. Eelnev tähendab, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Kuna väärteomenetluse seadustik iseseisvaid oportuniteediga lõpetamise aluseid ei anna ja alused on tuletatavad KrMS §-st 202, siis tuleb märkida, et otstarbekuse tõttu menetluse lõpetamise eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Hinnates kitsalt teo tehiolusid ja varastatu väärtust, leiab kohus, et põhimõtteliselt esineb alus kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Samas ei saa jätta kõrvale ega eirata karistusregistri väljavõttel kajastuvat, mille kohaselt on L.R Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna Politseijaoskonna patrullteenistuse 01.06.2013 otsusega karistatud KarS § 218 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest 16 euro suuruse rahatrahviga. Seejuures pani L.R eelmise väärteo toime samast kauplusest. Käesoleval juhul inkrimineeritava süüteo on L.R toime pannud aga 19.07.2013 ehk vaid lühikese ajavahemiku möödumisel peale tema suhtes koostatud eelmise väärteootsuse tegemist. Selliste andmete esinemisel ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Vastavalt KarS § 218 lg 1 sätetele karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut 6 trahviühiku ulatuses, so 24 euroga. Seega nähtub, et karistus on määratud sanktsiooni alammääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule ühe väärteo toimepanemist. Arvestades teo tehiolusid ja seda, et varastatu väärtus oli väike, tuleb asuda seisukohale, et asjaolud kogumis annavad aluse rääkida sellest, et ka isiku süü on väike. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik kahetsust toimepandu suhtes, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus ei 6 tuvastanud. Kuna menetlusalune isik kohtuvälises menetluses kahetsust ei väljendanud ja kahetsust toimepandu suhtes väljendas menetlusalune isik alles kohtumenetluses, tõusetub küsimus selle kohta, kas karistust kergendava asjaolu sedastamisega kohtumenetluses peaks kaasnema määratud karistuse vähendamine. Kohtu hinnangul tuleb selle vastata eitavalt. Kohus selgitab, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades, et käesoleval juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 150 trahviühikut (600 eurot), siis kohtupraktikas kehtiva arusaama kohaselt pidanuks ka kohtuväline menetleja just selle karistuse määra karistuse määramisel nö aluseks võtma. Seega, võttes aluseks sanktsiooni keskmise määra, so 150 trahviühikut ning vähendades seda tulenevalt süü väiksusest ja karistust kergendava asjaoluna tuvastatud kahetsuse võrra, tulnuks menetlusalusele isikule määrata vaidlustatud otsusega määratust oluliselt suurem karistus. Karistus on aga määratud sisuliselt sanktsiooni alammääras. Kuna kohus vaatab käesolevat väärteoasja läbi kaebemenetluses, siis puudub kohtul seaduslik alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega mõistaks menetlusalusele isikule karistuse suuremas määras ehk raskendaks uue otsuse tegemisega menetlusaluse isiku olukorda. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 6 trahvühiku ulatuses ehk summas 24 eurot ei ole ebaproportsionaalne ega ka ülemäärane, nagu seda väidab kaebuse esitajast menetlusalune isik, vaid jääb oluliselt alla sellele, mida tulnuks talle vastavalt kohtupraktikale mõista. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming kohtunik 7