1-09-19833/6

(09231500403)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi I.U süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi Marina Kalistratova Süüdistatav Kaitsja I.U elu- või asukoht ja aadressxxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 11-korral, viimati: 10.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi 2 kuulise vangistusega. Vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 09.11.2009 Kahtlustatavana kinnipidamine alates 29.11.2009.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.U KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks ) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista I.U ´le 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.11.2009.a. Tõkendina kohaldada I.U suhtes vahistamine. Vahistada I.U kohtusaalis. 5 Välja mõista I.U ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „I.U, 1-09-19833 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa I.U süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 199 ja § 218 lg 1 ettenähtud süüteo, viimased otsused olid 09.01.2009 ja 10.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, 29.11.2009 kella 14.10 paiku viibides Tallinnas, Tartu mnt.87 asuvas №valux kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada AS-le Novalux kuuluvad majapidamislapid koguses 42 tk kogusummas 1621,80 krooni, mille järel läbis kassa ASle №valux kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni kauplusetöötaja poolt. Seega I.U pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid. I.U süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. AS №valux avaldus, millest nähtub, et 29.11.2009 kella 14.10 paiku Tallinnas, Tartu mnt.87 asuvas №valux kaupluses tabati I.U kauba varguselt. Kaup summas 1 621.80 krooni on korras ja tagastatud kauplusele / tl 2 /; õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 29.11.2009 kella 14.10 paiku Tallinnas, Tartu mnt.87 asuvas №valux kaupluses varastati majapidamislappe summas 1 621.80 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele/ tl 3 /, tunnistaja DPütlused, et olles tööl 29.11.2009.a. kaupluses Sikupilli Keskuses turvamehena, pidas kaupluse Novalux töötaja palvel kinni meesterahva ning toimetas turvaruumi kontrolli läbiviimiseks. Kontrolli käigus leiti kassapidaja poolt nimetatud kaup, kauba eest oli tasumata ja isik peeti kinni väravate läbimisel / tl 5-7/; tunnistaja ÜM ütlused, et kaupluse 2 №valux aadressil Tartu mnt 87 teenindas kassas ostjaid kui kuulis turvaväravate vahelt piiksatust. Nägi meesterahvast, kes suurte kottidega poest väljus. Tema järgnes koridori ja palus uuesti turvaväravate vahelt läbi minna, mille tagajärjel hakkasid väravad tööle. Meesterahvas hakkas oma kottides otsima ja võttis välja suure koguse erinevaid köögilappe. Kutsuti välja turvamees. Meesterahval avastati erinevaid köögilappe kogusummas 1 621.80 krooni. Tagastatud kaup on rikkumata / tl 8-9 /; väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, millest nähtub, et I.U on varem karistatud 11 korral kriminaalkorras ja ka väärteokorras, s.h. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel / tl 10-19; 28-30 /; 10.09.2009 Harju Maakohtu otsus / tl 20-22 /; 09.01.2009 Harju Maakohtu otsus / tl 2327 /; kahtlustatava ütlused, milles ta tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 29.11.2009.a. kella 14.10 paiku läks №valuxi kauplusesse. Oli üksi ja kaine. Raha ei olnud, ka pangakaardil ei olnud raha. Müügisaalis olles otsustas panna toime varguse, sest vajas raha toiduainete ostmiseks. Koristuslapid võttis, kuna need olid esimesed mis silme ette juhtusid. Pani kauba kilekotti, keegi midagi ei näinud ja suundus kohe väljapääsu juurde. Läbis kaupluse turvaväravad ja signalisatsioon hakkas tööle. Tema juurde tuli müüja ja pidas teda kinni, siis astus ligi ka turvamees. Lapid kavatses suvalises kohas müüa. Kaupa ära ei rikkunud ja kaup on täielikult ja kahjustusteta kauplusele tagastatud. Kahetseb toimepandut / tl 37-40 /; teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2008 I.U tulu oli 0 krooni / tl 45 / ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav I.U on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). I.U on varem üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. I.U ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada I.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et I.U ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna I.U ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud I.U suhtes ka põhjusel, kuna I.U ´l on tasumata varasemad trahvid ( t lk.28-29), ei oma sissetulekut ( t lk.45) ning lisaks kuuluvad I.U ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine I.U suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole I.U isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna I.U on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kohus leiab, et I.U suhtes ei esine eeldused üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise 3 asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole I.U suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest I.U tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub I.U suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et I.U karistust tuleb kergendada ja arvestada karistuse mõistmisel kahju puudumist. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud I.U tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. I.U pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et I.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, seega tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedalt ning uue kuriteo pani toime vähem kui kuu möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kuna varasemad karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat I.U uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, siis tuleb karistus mõista temale sanktsiooni keskmise määra lähedalt. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav I.U on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Prokurör palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka I.U ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. I.U ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni Arvestades I.U varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 4