1-08-8420/60

1-08-8420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 08-8420 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Kriminaalasi S.V süüdistuses KarS § 209 lg.2 p.1, 2, 3 järgi ning G.I ja A.M-i ( A.M ) süüdistustes KarS § 209 lg.2 p. 2, 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 16.aprilli 2009.a. otsus Apellatsiooni esitaja vandeadvokaadid Moonika Mägi, Andres Past ja advokaat Raul Palmaru Prokurör Küllike Kask Süüdistatav S.V, ik. XXX, töökoht S. OÜ XXXXXXXXXXXXX, eluk. XXXXX-XXXXX XX. XXX-XX, XXXXX, varem 6 korral kohtulikult karistatud, neist viimati 22.novembril 2006.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p.1 järgi 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega,
2. sept. 2007.a. vabastatud vangistusest tingmisi enne tähtaega, kandmata karistus 3 kuud ja 13 päeva, tõkendiks elukohast lahkumise keeld. G.I, ik.XXX, töök. E. B. OÜ, eluk. XXXXXXX XX X-X XXXXX, varem kohtulikult karistatud
3. juunil 2004.a. Lääne Maakohtu poolt KarS § 188 järgi 20 000 kr. suuruse rahalise karistusega, tõkendiks elukohast lahkumise keeld. A.M, ik. XXX, töök. S. OÜ XXXXXXXX XXXXX, eluk. XXXXX XX XX-XX XXXXX, (XXXXXXXXXXXXXX XXX, XXXXXXXX XXXXX XXXXXXXX ), varem kolmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 30 mail 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 142 lg.2 p.1,3 järgi 3 a. vangistusega tingimisi 2 a. pikkuse katseajaga, tõkendiks elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad vandeadvokaadid Moonika Mägi, Andres Past ja advokaat Raul Palmaru. RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 16.aprilli 2009.a. otsus osas, millega E. L. ( L. ) ja V. L. ( L. ) kasuks mõisteti välja solidaarselt S.V-lt, G.I-lt, A.M-ilt 1 150 000 ( üks miljon ükssada viiskümmend tuhat ) krooni ning selle summa ulatuses tsiviilhagi tagamiseks jäeti aresti alla Pärnu Maakohtu Kinnistuameti Pärnu linna kinnistusjaoskonna kinnistu nr.XXXXXX ( uus registriosa number, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) asukohaga Pärnu linn, XXXXX XX XX. Teha tsiviilhagi lahendamise osas uus otsus, millega E. L.le ( isikukood XXXXXXXXXXX ) tagastada omand - Pärnu Maakohtu Kinnistuameti Pärnu Linna kinnistujaoskonna kinnistu nr.XXXXXX ( uus registriosa number, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) asukohaga Pärnu linn, XXXXX XX XX koos oluliste osade ja päraldistega ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Registriosa nr.XXXXXX ( uus registriosa number, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) jao kanne seniste kaasomanike S.V, G.I, A.M-i ( A.M ) kohta kustutada. Pärnu Maakohtu 14.novembri 2007.a. määrus Pärnu linnas, XXXXX XX XX asuva hoonestatud kinnistu arestimise kohta tühistada pärast kinnistusraamatu kande seniste kaasomanike S.V, G.I, A.M-i ( A.M ) kohta kustutamist. E. L. ja V. L. tsiviilhagi, 1 150 000 kr. suuruse summa väljamõistmise osas S.V, G.I-lt , A.M-ilt, jätta rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja kaitsjate esitatud apellatsiooni jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. oktoobril 2009.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2009.a. otsusega tunnistati süüdi: S.V KarS § 209 lg.2 p. 1, 2, 3 järgi ja karistati 2 a. pikkuse vangistusega, millega KarS § 65 lg.1 alusel loeti kaetuks Tartu Maakohtu
6. novembri 2006.a. otsuse järgi mõistetud karistus ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 a. 5 kuu ja 15 päeva pikkune vangistus. Kars § 74 lg.1,3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata 3 a. pikkuse katseajaga ning kohustusega järgida KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid; G.I KarS § 209 lg.2 p.2,3 järgi ja karistati 1 a. 6 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg.1,3 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 2 a. pikkuse katseajaga ning kohustusega järgida KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid; A.M KarS § 209 lg. 2 p.2,3 järgi ja karistati 1 a. 6 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 74 lg.1,3 alusel jäeti kohaldamata 3 a. pikkuse katseajaga ning kohustusega järgida KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt S.V-lt, G.I-lt ja A.M-ilt kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks solidaarselt välja 1 150 000 kr. V. L. ja E. L. kasuks. Pärnu Maakohtu 14.novembri 2007.a. määrusega arestitud Pärnus, XXXXX XX XX, asuv kinnistu nr.XXXXXX, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX, jäeti 1 150 000 kr. ulatuses tsiviilhagi tagamiseks aresti alla. Süüdistatavad S.V, G.I, A.M tunnistati süüdi selles, et nad, olles teadlikud Pärnu Linnavalituse 28.detsembri 2005.a. otsusega XXXXX XX XX kinnistule detailplaneeringu algatamise lähteülesande seadmisest, grupis ja suures ulatuses varalise kasu saamise eesmärgil, tegid 2005.a. detsembri kuul, Pärnus, XXXXX XX XX kinnistu omanik E. L.le, tema abikaasale V. L.le ning K. L. ettepaneku 2400 m-2 suuruse, hoonestatud XXXXX XX XX kinnistu müümiseks 700 000 kr. -se hinnaga, luues kannatanutele E. L., V. L. ja K. L. ebaõige ettekujutuse neil tehinguks 700 000 kr. summa olemasolu ja tehingu lisatingimuste osas - lubades ehitada XXXXX XX kinnistule 6 korteriga ridaelamu ning anda kannatanule K. L. rajatavas ridaelamus 900 000 kr. väärtusega korteri ja 250 000 kr. suuruse rahasumma . Süüdistatav A.M broneeris kinnistu ostu - müügi lepingu tegemise aja Viljandi notari V. A. juures.
7. jaanuaril 2006.a. Viljandis kinnitasid süüdistatavad S.V, G. Luhaäär ja A.M kannatanutele E. L. ja V. L. lubadust ehitada tehinguesemeks olevale kinnistule 2006.a lõpuks ridaelamu, milles kannatanu K. L. saab elamuboksi ja lisaks 250 000 kr. suuruses summas rahalise hüvitise. Süüdistatavate poolt K. L. antud lubadustest eksitatuna, tegid kannatanud E. L. ja V. L. XXXXX XX XX kinnistu võõrandamistehingu, millega XXXXX XX kinnistu läks 700 000 kr. eest süüdistatavate S.V, G.I ja A.M-i kaasomandisse. Kinnistu müügihinnast kanti kannatanu V. L. kontole 350 000 kr., 150 000 kr. anti müüjale üle lepingu sõlmimisel ja 200 000 kr. maksti kolme kuu möödudes. Pettusega omandasid süüdistatavad S.V, G.I ja A.M 2 600 000 kr. turuväärtusega kinnistu ja tekitasid kannatanutele E. L. ja V. L. varalise kahju 1 150 000 kr. ning kannatanul K. L. jäi saamata lubatud elupaik ridaelamus ja 250 000 kr. suurune rahasumma. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Kaitsjate M. Mägi, A. Pasti ja R. Palmaru apellatsioonide ühetaoliste väidete kohaselt on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ning see on viinud kohtu ebaõigele järeldusteni, toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise. Kohus on süüdimõistva otsuse tegemisel aluseks võtnud kannatanute E. L., V. L. ja K. L. ütlused ja lugenud nende pinnalt tõenduseseme asjaolud tuvastatuks. Tõendid, mis need ütlused kahtluse alla seavad on jäänud tähelepanuta. Hindamata on jäänud
8. jaanuaril 2006.a. Viljandis, notariaalne kinnisasja ostu - müügi - ja asjaõiguslepingu sõlmimise juures olnud notari selgitus, et lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud asjaolud ning see, et notar on lepinguosaliste teo- ja otsustusvõimet kontrollinud. Kohus on notar V. A. poolt tunnistajana antud ütluste juures jätnud tähelepanuta, et notar selgitas pooltele lepingu sisu ja tal puudus kahtlust, et mõni osapool lepingust aru ei saanud. Tõestatud leping väljendas poolte tegelikku tahet nii nagu on lepingus kirjas. E. L. ja V. L. ei olnud lepingu sõlmimise juures eksimuses, nad said aru kõigist tingimustest, s.h. kinnistu müügihinnast. Tõendite vastuolu on selles, kas õiged on kannatanute ütlused või notariaalne müügileping ja notari ütlused. Apellandid leiavad, et notari ütlusi ja notariaalset müügilepingut ei ole võimalik ignoreerida. Kohus pole seda tõendite vastuolu kõrvaldanud ega põhjendatud, miks neid tõendeid pole otsuse tegemisel arvestatud. Pole selge, miks kannatanud pöördusid kuriteoavaldusega politseisse alles 11 kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kannatanute ütluste hindamisel on tähelepanuta jäänud nende käitumine pärast notariaalse lepingu sõlmimist. Nimelt on kannatanud pöördunud relva kandnud isiku poole, et see veenaks süüdistatavaid kinnitust tagasi müüma. Kannatanud on pöördunud tsiviilasjaga maakohtusse, kuid seejärel asja menetlusest loobunud. Apellantide hinnangul seavad need kannatanute poolt kasutatud vahendeid kahtluse alla nende ütluste usaldusvääruse. Maakohtus puhkenud vaidlus selles, kas kannatanu E. L. oli lepingu sõlmimise ajal joobes või kaine, tõendab samuti, et kannatanute ütlused ei kajasta tegelikke asjaolusid, vaid lähtuvad nende enda huvidest. Kohtueelsel menetlusel kinnitas E. L., et oli kaine, kohtus aga väitis, et oli joonud ühe liitri õlut. K. L. kinnitas kohtus , et isa oli purjus. Asjaolu, et E. L. polnud lepingu sõlmimise ajal kaine, võimaldaks tehingu tühistamist. Kannatanute väide E. L.a joobes oleku kohta on ümber lükatud notar V. A. ütlustega. Kannatanute ütlused selles, kellele, millal ja kus kohal lepingu lisatingimusi ( ridaelamu boksi ja 250 000 kr. suurust rahasummat ) lubati on ebaselged ja vastuolulised. Ütluste vastuolude kõrvaldamiseks avaldati kaitsja taotlusel V. L. kohtueelsel menetlusel antud ütlused, misjärel V. L. keeldus kaitsja küsimustele vastamast. Kannatanu V. L. ütluste kohaselt lubati lepingu sõlmimiseks lisatingimusi K. L.. Samuti kinnitas V. L. eeluurimisel antud ütlustes, et enne notaribüroosse minekut süüdistatavad S.V, G.I, A.M 250 000 kr. suurusest rahasummast ei rääkinud. Kannatanu E. L. ütluste kohaselt temale lisatingimusi ei lubatud, kuna asja ajas tema abikaasa V. L.. Lepingu lisatingimusi arutati enne notari juurde minekut, kuid K. L. selle juures ei viibinud. Apellantide hinnangul pole kannatanute lahknevat ütluste põhjal võimalik kindlaks teha tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumist. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks tuleb lugeda K. L. käsitlemist kannatanuna, kuna talle pole tekitatud mingit kahju ja ta ei vasta KrMS § 37 lg.1 sätestatud kannatanu legaaldefinitsioonile. KrMS § 68 lg. 5 järgi ei ole tunnistajatena ülekuulatud A. ja A. L. ütlused tõendiks, kuna need isikud said toimunust teada oma perekonnaliikmete vahendusel. Samas on maakohus otsuse tegemisele neid ütlusi tõendina arvestanud. XXXXX XX XX kinnistu hindamisel on kohus on ebaõigesti tuginenud süüdistatava A.M-i poolt tellitud eksperthinnangule ( tl. 99-113 ), mis oli vajalik pangalaenu saamiseks. Riigikohus on otsuses nr.3-1-1-63-08 punktis 14.1 märkinud, et süüküsimuse lahendamisel võib tugineda vaid KrMS § 63 lg.1 loetletud tõendiliikidele. Eelnimetatud eksperthinnangu puhul ei ole tegemist menetleja poolt korraldatud ekspertiisi ega eksperdiarvamusega kuna see dokument ei vasta KrMS § 107 nõuetele. Ekspertiisi korraldamata ei ole aga võimalik kindlaks teha, milline oli XXXXX XX XX kinnitu turuhind 2006.a. jaanuari kuul. Advokaat R. Palmaru apellatsioonis väidetakse, et kuigi kohus tugineb kinnistu väärtuse kindlakstegemisel tunnistajate P. O. ja A. S. ütlustele, mis nagu tõendavad kannatanute soovi müüa kinnistut hinnaga 500 kr. ruutmeetri eest, on kohtuistungi protokolli järgi tunnistaja A. S. kinnitanud, et ta soovis osta kinnistust vaid 1200 m-2 ja hinnaga 300 kr. ruutmeeter. Millist hinda soovisid krundi eest kanntanud saada, seda tunnistaja ei nimeta. Tunnistaja P. O. ütlustest nähtub, et kannatanute huvi oli müüa kinnistu hinnaga 500 kr. ruutmeetri eest, kuid tema poleks olnud nõus sellist hinda maksma. Tema pidas kinnistu ostmisel reaalseks hinnaks 300 - 400 kr. ruutmeetri eest. Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale tunnistaja E. O. ütlused, kes pidas kinnistu 700 000 kr. suurust hinda kalliks. Tunnistajatel P. O.l ja E. O.l oli tööalane kokkupuude kinnisvaraga ja kumbki neist ei pidanud kannatanute poolt soovitud ruutmeetrihinda reaalseks. Apellandid on seisukohal, et tõendamisreeglite kohaselt pole süüdistatavatel võimalik negatiivset asjaolu - et nad ei lubanud kannatanutega sõlmitava lepingu juurde lisatingimusitõendada. Samas on kohus jätnud arvestamata notariaalse lepingu, notari ütlused, vastuolud kannatanutu E. L., V. L., K. L. ütlustes, mis tekitab kahtluse nende usaldusvääruses. Kõrvaldamata kahtlus tuleb KrMS § § 7 lg.3 kohaselt tõlgendada süüdistatavate kasuks. Apellandid taotlevad ringkonnakohtus kõigi maakohtus uuritud tõendite uuesti hindamist ja apellantide poolt märgitud vastuolude kõrvaldamist. Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-124-00 viidates on maakohus konstateerinud, et kelmuse piiritlemiseks tsiviilõiguslikust pettusest tuleb kindlaks teha, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kohtu seisukoht, et süüdistatavad S.V, G.I ja A.M ei kavatsenud
9. jaanuaril 2006.a. sõlmitud lepingut täita on arusaamatu, sest leping on täies ulatuse täidetud ja selle üle pole vaidlust. Edasi on kohus asunud notari asemel välja selgitama poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimise ajal. Tuvastanud ühe lepingupoole ütluste põhjal kinnistu ostu- müügi lepingu suulised lisatingimused on kohus järeldanud, et süüdistatavad on suulist lepingut rikkunud. Kinnistu ostu-müügi leping suulises vormis ei ole õiguslikult võimalik. Süüdistatavad polnud nõus kannatanute poolt väidetud tingimustel kinnistut ostma. Ebaõige on kohtu seisukoht, et notar ei vastuta lepingu sisu eest, vaid selgitab välja poolte tahte ja tõestab lepingu sellisena, nagu pooled soovivad tehingut teha. №tari vastutus tehingu eest tuleneb Riigivastutuse seadusest ja №tariaadiseadusest. №tar on kohustatud vältima eksimused, hajutama kahtlused ja hoolitsema selle eest, et tehinguga ei kahjustata kogenematu ja asjatundmatu isiku huve. №tar sõnastab ja tõestab tehingu osapoolte tahteavaldusi. Neid notari funktsioone ei ole võimalik kohtuotsuses antud tõlgendusega sisustada. Mõistmatu on kohtu seisukoht, nagu varjanuks seaduslikult vormistatud tehing pettust. Kinnisasja ostu-müügi leping hõlmas hulga mitmepoolseid tehinguid, mille juures pettuse või õigusnäivuse tekitamine on TsÜS § 89 lg. 1 kohaselt võimalik vaid mõlema osapoole kokkuleppel. Süüdistatavatele ega kannatanutele pole notari petmist ette heidetud. Apellantidele pole selge, millistes asjaoludes süüdistatavad kannatanuid eksitasid . XXXXX XX XX kinnistu hind ei saa olla pettuse objekt. Pettus puudub, sest kannatanutele E. L. ja V. L. ei ole mingeid lisatingimusi lubatud. Lisatingimuste jutt pärineb K. L.t ja selle õigsust ei kinnita ükski muu tõend. Isegi kui süüdistatavad K. L. korterit või lisaraha lubasid, ei moodusta see kelmuse objektiivset koosseisu, sest K. L. pole tehingu pooleks ega kannatanuks. Puudub eksimus ka seetõttu, et notariaalne müügitehing ja notari ütlused kohtus välistava kannatanute E. L. ja V. L. eksimuse. Teo- ja otsustusvõimeliste isikutena said nad aru, millistel tingimustel nad lepingu sõlmivad. Sooritatud tehingust ei saanud kannatanud kahju ega süüdistatavad kasu – seega puudub kelmuse objektiivse koosseisu tunnus. Apellandid on seisukohal, et faktiliste asjaolude ebaõige tuvastamise tagajärjel on vääralt kohaldatud materiaalõigust. Süüdistatavate teos puuduvad KarS § 209 järgi kelmusena kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kannatanute 1 150 000 kr. suuruse tsiviilhagi rahuldamisel on kohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse norme. Riigikohtu otsuse nr. 3-1-1-22-07 on selgitatud, et tsiviilhagi mistahes nõude rahuldamisel peab kohus otsuse näitama ära normi, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kohus on märkinud, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel, kuid nõude rahuldamine eeldab ka kahju tekitamise õigusvastasuse tuvastamist vähemalt ühel VÕS § 1045 lg.-s 1 loetletud alusel. Kohus on alusetult jätnud kohaldamata VÕS § 1044 lg.2, mis välistab kahju hüvitamise nõude õigusvastasuse alusel, olukorras kus poolte vahel on sõlmitud leping, millel tuginevalt on võimalik nõuda kahju hüvitamist. 12.jaanuaril 2006.a. notariaalselt tõestatud XXXXX XX XX kinnistu võõrandamise kohta sõlmitud ostu - müügi ja asjaõiguse leping on kehtiv ja seda pole vaidlustatud. Kannatanud pole esitanud selle tehingu tühiseks tunnistamise avaldust. Järelikult on VÕS 53 peatüki sätete kohaldamine välistatud ning VÕS § 101 lg.-s 1 nimetatud tsiviilõiguslikke nõudeid saab esitada lähtudes olemasolevast lepingust. Kannatanute tsiviilhagis sellised nõudeid esitatud ei ole. Tsiviilhagi ei ole samastatav kahju hüvitamise nõudega. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole erilist liiki hagi, mille põhjal saaks eraõiguslikke vaidlusi lahendada erilisel alusel. Seega ei ole lubatav olukord, kus sõltumata nõude eraõiguslikust kvalifikatsioonist , esitatakse tsiviilhagis kahju hüvitamise nõue. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused tsiviilhagi rahuldamise osas. Ei ole viidatud tõenditele, esitatud pole tsiviilhagi rahuldamise faktilisi asjaolusid ja õiguslikku alust. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise puhul tulnuks tuvastada kahju tekkimine, õigusvastane tegu ning selle põhjuslik seos kahjuga. Kohus on lugenud kahjuks rahasumma, millist kannatanud lootsid tehingust saada. Kohus on lugenud kahjuks hüpoteetilise rahasumma, mis on müügihinna ja hagejate poolt nimetatud loodetud müügihinna vahe. Apellantide hinnangul on tegu puhtmajandusliku kahjuga, mille väljamõistmine võib toimuda erakordsetel juhtumitel, milliseid käesolevas asjas ei esine. Tsiviilõiguslikult on tegu mitte kahju , vaid lepingu täitmise nõudega. Kuna seadus ei sätesta kindlat õiguskaitsevahendite kohaldamise järjekorda tuleb VÕS § 6 lg.1 alusel käituda head usus. Nõude esitaja peab valima rikkumisele vastava vahendi, mis on rikkujale kõige vähem koormav. Apellandide hinnangul saanuks aluse olemaolul hagejad lepingust taganeda ning seejärel oleks TsÜS § 90 lg.2 alusel toimunud tagasitäitmine. Tsiviilhagi pinnalt või järeldada, et hagejad on avaldanud madalama hinna lepingu sõlmimise saavutamiseks ning nüüd nõuavad lepinguhinna suurendamist. Sellise nõude lubatavaks tunnistamise korral, tekib olukord, kus iga lepingu puhul on võimalik läbi kriminaalmenetluse nõuda lepinguhinnast suurema summa tasumist. Kohus pole esitanud selgeid arvutusi kahju suuruse kindlakstegemise kohta ja piirdunud vaid hagi suuruse põhjendatuse konstateeringuga. Riigikohtu otsuse nr.3-2-2-14-00 järgi tuleb kahju suurus kindlaks määrata kohtuotsuse tegemise ajaga ning seetõttu on ebaõige võtta aluseks 2007.a. algusest pärinev XXXXX XX kinnistu hind. Apellandid taotleva KrMS § 338 p.1,3 ning § 339 lg.2 alusel Pärnu Maakohtu
10. aprilli 2009.a.otsuse tühistamist täies ulatuses ning uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista süüdistatavad S.V KarS § 209 lg.2 p.1,2,3 järgses ning G.I ja A.M KarS § 209 lg.2 p.2, 3 järgses süüdistustes õigeks ning tsiviilhagi jätta rahuldamata. Süüdistatavad S.V, G.I, A.M ringkonnakohtu istungist osa võtta ei soovi ja kaitsjad on nad endale ise valinud. Ringkonnakohtu istungil kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses neis esitatud motiividel ning taotlesid maakohtus tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja ringkonnakohtus uue, õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega pole ringkonnakohtul kahtlust, et
11. jaanuaril 2006.a. Viljandi notari V. A. poolt tõestatud Pärnus, XXXXX XX XX asuva hoonestatud kinnistu ostu-müügi ja asjaõigusleping oli tehingus osalejate – kannatanute E. L., V. L. ning süüdistatavate A.M-i, S.V, G.I - poolt notari juures heaks kiidetud. Tõestamisseaduse § 11 lg.1 ja 2 kohaselt veendub notar tehingus osalejate teo ja otsustusvõimes ning kahtluse korral teeb notar asjakohase märke notariaalakti. Sama seaduse § 18 lg.1 ja 2 sätestatavad, et notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektse tehingu olulised asjaolud. Samuti selgitab ta osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Kahtluse korral osalejate tegelikus tahtes, arutab notar selle osalejatega läbi ning kui osalejad nõuavad tehingu tõestamist, märgib notar oma selgituse ja osalejate põhjendused notariaalakti. Pärnus, XXXXX XX XX kinnistu võõrandamistehingu tõestamise kohta
12. jaanuaril 2006.a. koostatud notariaalaktis pole notar teinud märkeid kahtluse kohta osalejate teo - ja otsustusvõimes või tehingu tähendusest ja tagajärgedest arusaamise kohta. Tunnistajana ülekuulatud notari V. A. kohtus antud ütlustes samuti selliseid asjaolusid ei selgu. Samas ei välista notari poolt tõestatud kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingu olemasolu iseenesest süüdistatavate süüd kelmusena kvalifitseeritud süüteo toimepanemises. Kelmuse objektiivse koosseis obligatoorseks elemendiks on pettus, millena käsitletakse isiku eksitusse viimist minevikku või olevikku puudutavas asjaolus, mille tõesust on võimalik kas kinnitada või ümber lükata. Pettuse asjaoluks võib olla nii nähtus kui isiku seisund, teadmised ja kavatsus. Viimase hulka kuulub süüdlase poolt tulevikus täidetava kohustuse võtmine, mida juba algselt täita ei kavatseta. Kannatanute E. L., V. L., K. L. kattuvate ütluste, kirjalike dokumentide - Pärnu Linnavalitsuse 28.detsembri 2005.a. korraldus, detailplaneeringu lähteülesanne - on usaldusväärselt tõendatud, et 2005.a. algatati Pärnu linnas perekond L. kasutuses olnud XXXXX XX XX kinnistu detailplaneering, kinnistu jagamiseks 1400 m-2 suuruse krundi müümise eesmärgil. Süüdistatavad S.V, G.I ja A.M soovisid osta terve XXXXX XX kinnistu. Süüdistatavad lubasid terve kinnistu müümisel 700 000 kr. hinnaga anda kannatanu E. L. volitusel kinnistu jagamise detailplaneeringuga tegelenud kannatanule K. L. 2006.a. lõpuks krundile rajatavas ridaelamus ühe elamuboksi ning maksta 250 000 krooni sularahas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse väljendatud hinnanguga, mille kohaselt puudub eluline loogika ja usutavus, et kannatanud nõustunuks tervet XXXXX XX XX hoonestatud kinnistut võõrandama pea sama hinnaga, mida esialgu loodeti saada kinnitu jaotamise järel 1400 m-2 suuruse krundi müümise eest. Samuti pole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et eakad kannatanud E. L. ja V. L. esitava väljamõeldise asjaolude kohta, mis eksitavalt kallutas neid tervet XXXXX XX kinnistust võõrandama 700 000 kr. suuruse hinnaga. Süüdistatava A.M-i kohtus antud ütluste kohaselt polnud neil XXXXX XX XX kinnistuga edasise toimimise osas mingeid konkreetseid plaane polnud. Süüdistatava G.I ütluste kohaselt loodeti kinnistut ostes saada kasu kinnisvara hindade kiire tõus pinnalt, kuna kinnistu ostuhinna tõttu ( madal ostuhind ) polnud neil pettumust karta. Süüdistatavate ütlustes puudub igasugune teave soorituste kohta, mida võiks käsitleda XXXXX XX XX kinnistule ridaelamu rajamise kavandamise või selle 2006.a. lõpuks valmisehitamise tegeliku realiseerimisena. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need asjaolud kogumis, et süüdistatavate lubadused ridaelamuboksi ja 250 000 kr. suuruse summa andmises kannatanule K. L. olid eksitavad, tühipaljad ja süüdistatavatel polnud neid juba algselt kavatsust täita. Ringkonnakohtu seisukohalt on tegemist kohtupraktikas tuntud nii nimetatud kolmnurkkelmuse skeemiga, mille puhul süüdistatavad eksitasid lubatustega - anda ridaelamu boks ja 250 000 kr. sularaha – kannatanut K. L.a, kes edastas eksitavad asjaolud oma vanematele, kannatanutele E. L. ja V. L. ning selle mõjul tegid kinnistu ainuomanik, kannatanu E. L. ja tema abikaasa, kannatanu V. L., notari juures tehingu, millega XXXXX XX XX kinnistu omandasid süüdistatavad. Pettusest eksitatutena soostusid kannatanud E. L. ja V. L. võõrandama terve XXXXX XX kinnistu süüdistatavate pakutud madala hinnaga. №tari tõestamisel tehtud kinnisasja võõrandamistehingut kasutati pettuseks ära, kuna see sai kannatanute poolt olla tõlgendatud süüdistatavate kaudse tahteavaldusena - järgida ka tulevikus täidetavat lubadust - anda kannatanule K. L. 2006.a. lõpul krundile rajatavast elamust üks ridaelamuboks ja sularaha raha 250 000 krooni. Asetleidnud pettuse tõttu tegid kannatanud E. L. ja V. L. 12.jaanuaril 2006.a. kannatanu E. L. omandis olnud kinnistu võõrandamistehingu, mille tulemusena sai süüdistatavad vaieldamatult varalist kasu ja XXXXX XX XX kinnistule omandiõiguse ( seejärel ka omandi ) kaotanud abikaasad kannatanu E. L. ja kannatanu V. L. said varalist kahju. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide väitega, nagu poleks K. L.a võimalik käesolevas kriminaalasjas kannatanuna käsitleda . KrMS § 37 lg.1 defineerib kannatanuna isikut, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest ( maakohtu istungi protokoll ) nähtub, et Pärnus, XXXXX XX XX varem vanematele ( kannatanud E. L. ja V. L. ) kuulunud kinnistul asuvat elamut kasutas elukohana K. L... Kinnistu võõrandamise järel nõuti elamu vabastamist olukorras, kus puudus reaalne võimalus elama asuda süüdistatavate poolt ehitada lubatud ridaelamusse. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatavate poolt pettuslike lubadustega eksitusse viidud ja kelmuse tagajärjel XXXXX XX XX kinnistul asunud hoones elupaiga kaotamisega kui 250 000 kr. suuruse summa saamata jäämisega põhjustatud K. L.ale vähemalt moraalne kahju. Seetõttu on kohtueelne menetleja ja maakohus K. L.a õigesti käsitlenud füüsilisest isikust kannatanuna. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonidega selles, et OÜ-s K. töötava E. K.. H. Ü. liikme, J. S., poolt
13. märtsil 2006.a. süüdistatava A.M-i taotlusel koostatud hinnang XXXXX XX XX hoonestatud kinnistu 2 600 000 krooni suuruse turuväärtuse kohta ei ole KrMS
14. peatüki
15. jaos sätestatud ekspertiisiks ega KrMS § 63 lg.1 tõendina nimetatud eksperdiarvamuseks. Ringkonnakohus käsitleb eelnimetatud XXXXX XX XX hoonestatud kinnistu turuväärtuse kohta tehtud uuringut KrMS § 63 lg.1 nimetatud muu dokumendina, mis on koostatud kutsealaselt kinnisvara hindamisega tegeleva pädeva isiku poolt. Ringkonnakohtul pole alust kahelda J. S. kasutatud hindamise metoodikas ja XXXXX XX XX kinnistu turuväärtuse kohta antud hinnangu õigsuses ja tõendina usaldusväärsuses. Üldtuntud asjaoluna ei vaja tõendamist, et kinnisvara turuhindade muutused - hinnatõusu või hinnalangus - toimuvad pikemate ajaperioodide jooksul, milleks pole päev, nädal ega kuu pikkune ajaühik, küll aga kvartal, poolaasta, aasta. Kuna XXXXX XX XX kinnistu turuväärtuse hinnang on spetsialisti poolt koostatud vaid 2 kuu ja 3 päeva möödumisel pärast kinnistu võõrandamistehingu tegemist Viljandi notar V. A. büroos, siis tuleb lugeda tõeseks, et hoonestatud kinnistu turuväärtuseks võõrandamistehingu ajal oli 2 600 000 kr., nagu selle oli määratlenud kinnisvarahindaja J. S.. Võrreldes 12.jaanuaril 2006.a. sõlmitud kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingu poolte vastastikuste nõudmiste hinda XXXXX XX XX kinnistule on ilmselge, et 700 000 kroonise hinnaga XXXXX XX XX kinnistut võõrandades, said kinnistu alla 2 600 000 kroonise turuhinna müünud kannatanud E. L. ja V. L. varalist kahju ning süüdistatavad suures ulatuses varalist kasu. Ringkonnakohtu seisukohalt ei sea apellatsioonide etteheide - kannatanute pöördumisest kuriteoteatega politseisse 11 kuu möödudes pärast varakäsutustehingu sooritamist - kahtluse alla kannatanute ütluste usaldusväärsust. Kannatanute ühetaoliste ütluste kohaselt olid süüdistatavad enne ostu-müügi ja asjaõiguslepingu sõlmimist lubanud XXXXX XX XX kinnistule ehitada 2006.a. lõpuks ridaelamu, milles pidi ühe elamuboksi saama kannatanu K. L.. Seega polnud kannatanutel
16. jaanuaril 2006.a. võõrandamistehingu tegemise ajal objektiivselt vajalik ega võimalik tehingule eelneval ajal, s.o minevikus antud ja tulevikus täidetava kohustuse eksitavas olemuses selgusele jõuda. Pettusest arusaamiseks pidi ajaliselt lähenema süüdistatavate võetud kohustuse täitmise tähtaega. 2006.a. novembri kuul võisid kõik kannatanud tegelikkuses veenduda, et ridaelamu ehitamist XXXXX XX XX kinnistul ei toimu, samuti pole kannatanule K. L. makstud 250 000 kr. suurust rahasummat. Seega oli pettus ilmne ning olemas alus politseile kuriteoteate esitamiseks ja selle ajendil kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et kinnisasja ostu-müügi tehingu puhul, on pettus võimalik mõlema osapoole kokkuleppe korral. Kannatanu K. L. ütlustega on tõendatud, et süüdistatavatega kokkulepitu järgi notari juures süüdistatavate poolt tulevikus täidetavast kohustuses, ehk tehingu lisatingimustest ei räägitud. Süüdistatavad selgitasid seda vajadusega hoiduda suurematest maksumääradest. Seega pole kahtlust, et vorminõudeid järginud ostu-müügi ja asjaõiguslepingus ei kajastunud pettuse ja kinnisasja võõrandaja eksituse tõttu täies ulatuses ühe poole, s.o. XXXXX XX XX kinnistu müüja tegelik tahe. Ebaõige on apellatsioonide väide kannatanute ja tunnistajast notari V. A. ütluste vastuolulisusest osas, mis puudutab süüdistatavate poolt kannatanu eksitamiseks antud lubatusi 2006.a. lõpus XXXXX XX XX kinnistule ridaelamu püstitamise kohta ning selles ühe elamuboksi ja 250 000 kr. suuruse rahasumma andmisest kannatanule K. L.. Kannatanute ütlused selles, et nad süüdistatavate võetud kohustusi notarite teatavaks ei teinud on täielikus vastavuses notarist tunnistaja V. A. ütlustega selles, et
17. jaanuaril 2006.a. tõestatud XXXXX XX XX kinnistu võõrandamistehingu juures pooled lepingusse lisatingimusi panna ei soovinud. Seega on kannatanute ja tunnistaja V. A. ütlused kattuvad selles, et notar süüdistatavate poolt kannatanutele antud eksitavaid lubadusi ei teadnud. Asjaolu kohta, mis menetlusse kaasatud isikule ( notar V. A. ) teada polnud , ei saa ta ka tunnistajana ütlusi anda. Kinnisasja üleandmine on tehinguosaliste jaoks suure varalise tähtsusega ning omandi õigusmuudatuse toimumiseks on võlaõigusliku kokkuleppe kõrvale vajalik ka asjaõigusleping. Võlaõiguslik leping, mis on sõlmitud eksimuse või pettuse tõttu on tühine. Võlaõigusliku tehingu tühise korral muutub tühiseks ka asjaõigusleping ning võõrandamistehingu esemeks olnud omand võõrandajalt omandajale üle ei lähe ja kinnistusraamatu kanne osutub ebaõigeks. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis hinnates on esimese astme kohus täielikult tuvastanud süüdistatavate S.V, G.I, A.M-i süü kelmusena kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning andnud vastavalt süüdlase poolt toimepandule KarS § 209 lg.2 p.1,2,3 järgi või § 209 lg.2 p.2,3 järgi õiged juriidilised hinnangud. Nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhiosas esitatud tõendite analüüsi ja järeldusega, ei pea ringkonnakohtus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonide väidetega, mille kohaselt notar V. A. poolt tõestatud ostu-müügi ja asjaõiguslepingu olemasolu iseenesest välistab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise, kuna tsiviilõiguslikke nõudeid saab esitada üksnes lähtudes lepingust. Ringkonnakohtu hinnangul pole süüdistatavatel etteheidetud mitte notariaalselt tõestatud lepingu rikkumist ja selle tõttu kannatanutele kahju tekitamist, vaid kelmusena kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, mille objektiivse koosseisu tunnusena on tõendatud süüdistatavate poolt kannatanute petmine, mille ühe elemendina kasutati ära ka võla - ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Maakohus on otsuse õigesti märkinud, et toimepandud kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju hüvitamine asetub VÕS § 1043 alusel süüdistatavatele. Kriminaalasja arutamisel on tõendatud süüdistatavate S.V, G.I, A.M-i süü kuriteokoosseisule vastava teo toimepanemises, mis KarS § 27 järgi on õigusvastane tegu. KarS
18. peatüki
19. jao § 209 lõigetes 1-3 kirjeldatakse vara kui omandi vastu suunatud karistatavat tegu. VÕS § 1045 lg.1 p. 5 kohaselt on õigusvastane kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine. KrMS § 38 lg.1 p.2 järgi on kannatanul õigus kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitada tsiviilhagi. Selle kriminaalmenetlusliku õigusega korrespondeerub VÕS § 1044 lg.1 , mille järgi VÕS
20. peatükis sätestatu ei välista ega piira kannatanu õigust nõuda kahju hüvitamist muul alusel kui VÕS –se kõnealuses peatükis ettenähtud korras. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et kriminaalasjas peab tsiviilhagi täpne suurus olema tõendatud samal viisil kui tsiviilkohtumenetluses. Kuriteoga tekitatud kahju suuruse ja selle hüvitamiseks tsiviilhagis esitatud nõude täpse suuruse kindlakstegemiseks on ühe tõendina hinnatavad kannatanute ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt hindavad nad pettuse tõttu saamata jäänud vara väärtuseks 1 150 000 kr. Muid tõendeid tsiviilhagi täpse suuruse kindlakstegemiseks maa - ega ringkonnakohtule esitatud ei ole. Tsiviilhagi täitmise tagamiseks on Pärnu linnas XXXXX XX XX asuv hoonestatud kinnistu Pärnu Maakohtu 14.novembri 2007.a. määrusega kui ka Pärnu Maakohtu
21. aprilli 2009.a. kohtuotsusega jäetud aresti alla. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesolevas kriminaalasjas on selleks vaieldamatult olukord, mis eelnes kannatanute E. L. ja V. L. poolt süüdistatavate kasuks
22. jaanuaril 2006.a. sooritatud XXXXX XX XX kinnistu võõrandamistehingule. Enne süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo käigus tehtud võõrandamistehingut oli XXXXX XX XX kinnistu kannatanu E. L. ainuomandis. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et kannatanute asetamiseks olukorda, mis eelnes süüdistatavate poolt toimepandud kuriteole, tuleb omand - XXXXX XX XX hoonestatud kinnistu - kannatanule E. L. tagastada. Kuriteo läbi äravõetud omandi tagastamise tõttu jäetakse kannatanute tsiviilhagi - 1 150 000 suuruse summa väljamõistmiseks solidaarselt süüdistatavatelt S.V-lt, G.I-lt ja A.M-ilt - rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.1 p.5 ringkonnakohus tühistab osaliselt Pärnu Maakohtu
23. aprilli 2009.a. otsuse osas, millega mõisteti V. L. ja E. L. kasuks välja solidaarselt S.V-lt, G.I-lt, A.M-ilt 1 150 000 kr. ning jäeti selle summa ulatuses tsiviilhagi täitmise tagamiseks aresti alla Pärnu Maakohtu Kinnistuameti Pärnu linna kinnistujaoskonna kinnistu nr. XXXXXX (uus registriosa number, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) asukohaga Pärnu linn, XXXXX XX XX. Teha tsiviilhagi lahendamise osas uus otsus, millega tagastada E. L.le (isikukood XXXXXXXXXXX) omand - Pärnu Maakohtu Kinnistuameti Pärnu linna kinnistujaoskonna kinnistu nr.XXXXXX ( uus registriosa number, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) asukohaga Pärnu linnas, XXXXX XX XX asuv kinnisasi koos oluliste osade ja päraldistega. Registriosa nr.XXXXXX ( uus registriosa number, katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) kanne seniste kaasomanike S.V, G.I, A.M-i kohta kustutada. Pärnu Maakohtu 14.novembri 2007.a. määrus Pärnu linnas, XXXXX XX XX asuva hoonestatud kinnistu arestimise kohta tühistada pärast kinnistusraamatu kande kustutamist eelpool nimetatud seniste omanike kohta. E. L. ja V. L. tsiviilhagi 1 150 000 kr. suuruse summa S.V-lt, G.I-lt, A.M-ilt väljamõistmise osas jätta rahuldamata. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN J. PAAP M. PREIMER Osaliselt tühistatud Riigikohtu 14 04 2010 otsusega nr 3-1-1-3-10 RESOLUTSIOON
24. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
25. oktoobri
26. a ja Pärnu Maakohtu
27. aprilli
28. a otsused E. L.-i ja V. L.-i tsiviilhagi lahendamist ning XXXXX XX kinnistu arestimist puudutavas osas.
29. Saata kriminaalasi E. L.-i ja V. L.-i tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
30. Vabastada kinnistu XXXXX XX, Pärnu linn (registriosa nr XXXXXX) aresti alt.
31. Tsiviilhagi tagamiseks kanda Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna registriossa nr XXXXXX neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale E. L.-i ja V. L.-i kasuks 1 150 000 (ühe miljoni ühesaja viiekümne tuhande) krooni suurune kohtulik hüpoteek.
32. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsusest välja põhjenduse, mille kohaselt on süüdistatavate tegu käsitatav nn kolmnurkkelmusena.
33. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
34. Mõista Eesti Vabariigilt V. L.-i kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) krooni kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.