lg 2 alusel määrata, et F.B-le mõistetud rahatrahvi summas 80 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 20 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220151673431. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.03.2017 kiirmenetluse otsusega nr 10220151673431 karistati F.B LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. 120 eurot. Rikkumine seisnes selles, et 16.03.2017 kell 16:55 Tallinnas Merivälja teel liikudes Ranniku tee ja Mähe tee vahel Mähe tee suunas F.B juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr.xxxx kiirusega 86km/t+-6km/t, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/t, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30km/t, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 17.03.2017 esitas F.B kohtule kaebuse, milles palub talle määratud rahatrahvi vähendada. Kaebaja selgituse kohaselt 16.03.2017 liikus sõiduautoga Toyota Avensis (reg.märk xxxx) Võra- ja Väina tee vahelisel teelõigul ja märkas endast hinnanguliselt 200-300 meetri eespool sõitva auto katuselt maha kukkuvat rehvi. Rehv põrkas vastassuuna vööndisse ning häiris tugevalt sealt liiklevaid autosid. Nägi, kuidas mitu autot pidi järske manöövreid tehes objektist mööda põikama ning äkiliselt pidurdama. Otsustas autole järgi sõita, et proovida seda peatada, kuna kartis, et kukuvad ka teised rehvid ning see põhjustab liiklusohtlikke olukordi. Kuna jäi Ranniku tee valgusfooris keelava tule taha pidama, proovis lubava fooritule süttides ja lubatud sõidukiirust ületades autole järgi sõita. Teab, et kiirust ei tohi ületada ja tunneb end süüdi. Siiralt kahetseb enda ja kaasliiklejate ohtu seadmist. Kaebaja on 2 lapse ema, kellest üks on alles beebi, tööl ei käi ning abikaasa peab peret üleval. Trahvi maksmise kohustus käib perele üle jõu ja raskendab igapäevast toimetulekut. Lubab, et mitte kunagi enam seadust ei riku. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas asus seisukohale, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel kahetsusest arvestanud ning leiab, et sellega arvestamine ei saa mõjutada karistust sellisel määral, et süü suurus karistuse määra valikul kõrvale jääb. Taolise väärteo puhul, mil piirmäärade ületamised on vastavalt toime pandud rikkumise raskusele jagatud seadusandja poolt kvalifitseerimisel erinevateks lõigeteks tuleks alammääraks võtta madalama lõike ülemmäär ehk LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 227 lg 1 ülemmäär. Kuivõrd menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust määras, milline on keskmises määras LS § 227 lg 2 mõttes vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus isiku süüle. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, siis ei saa kaebuses avaldatud täiendava kahetsuse kui kergendava asjaolu olemasolu tingida karistuse määramist alla 30 trahviühiku. Mida suurem on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, seda suuremat ohtu kujutab selline juht endast liikluses. Kui juht eirab liiklusseadusega sätestatud lubatud suurimat sõidukiirust, karistuse määramisel ei saa lähtuda sellest, kas rikkumisele järgnes raske tagajärg või mitte. Kohusetundliku juhina menetlusalune isik pidi teavitama politseid. Süü suuruse tuvastamisse on menetleja kaasanud teo toimepanemise tehiolud ja arvestanud suurt tähtsust omava konkreetse teo toimepanemise viisiga. Seega kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud F.B-le mõistetud karistus on kooskõlas
lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puuduvad kaebuses esitatud põhjendustel alused kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud F.B kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, 2 leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. F.B teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on F.B poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusalune isik F.B 16.03.2017 andis ütlusi, et ületas autot juhtides sõidukiirust, kuna püüdis hoiatada teist autojuhti, kellel kukkus katuselt üle mitme sõidurea maha rehv. Kahetseb väga teguviisi ning lubab mitte ületada enam kiirust. - Mõõtevahendi taatlustunnistusega nr TTRS-16/00290, millest nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X nr DP009636 on taadeldud 14.12.2016 ning vastab Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr.57 lisa p 8.1 kehtestatud nõuetele. - Heli- ja videosalvestused CD-plaadil (2302,17,003859), mis vastavad V™S § 31 lõike 1 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: need on seotud väärteoasjaga nr 2302,17,003859, salvestistest nähtub millistel asjaoludel ja kelle poolt nad on loodud. Videosalvestiste metaandmetest on näha, millal nad on tehtud (salvestis 1D03878620170316165554001i100 muudetud 16.03.2017 kell 16:55 tuvastatud rikkumine, salvestis 1D03878620170316165554001i200 samuti muudetud 16.03.2017 kell 16:55 – nähtub politseisõiduki salong, politseiametnikud ja on kuulda nende vahel toimuvat vestlust). Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – Merivälja tee kaudu kiirusega 39 km/h liigub politseisõiduk ja sellele vastassuunavööndi kaudu tulevad kaks mootorsõidukit, vasakpoolsemas reas valgusfooriga reguleeritud ristmiku juures liigub tumedat värvi mootorsõiduk, politseiametnik ütleb „toyota“ ja patrullsõiduk keerab ristmikul ringi. Kiirusmõõturi tabloo paremas ülemises nurgas põleb fikseeritud sõidukiirus - 86 km/h. Peale tagaajamist sundpeatatakse mootorsõiduk Toyota reg.nr xxxx, mis suunatakse Merivälja tee juures asuvasse parklasse. On kuulda meeshäält, kes ütleb „võtmise kuupäev on 16. märts 2017 mõõdetud lugem on 86 km/t patrullauto lugem on 39 km/t sõiduki sõidukiiruse mõõtmisel kasutati mõõterežiimi „vastutuleva objekti sõidukiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist“ mõõtja liikluspolitseinik Tauno Valgmäe, kes mõõtis sõiduki Toyota Avensis reg.nr xxxx liiklusekiirust kasutades kiirusemõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP009636, mõõtmise koht on Harjumaa, Tallinn, Merivälja tee, Ranniku tee ja Mähe tee vahel, sõiduk liikus Mähe tee suunas. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt F.B ei ole registrisse kantud. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning F.B süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik F.B juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr xxxx kiirusega 86+/-6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h, ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. F.B käitumine sisaldab LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane.
F.B pani süüteo toime hooletusest - kaebaja tunnistas, et püüdis kätte saada autojuhti, kuid ei tahtnud kiirust ületada ja see juhtus justkui kogemata. Samas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidi F.B ette nägema seda, et ületades lubatud sõidukiirust ohustab ta sealhulgas kaasliiklejaid, keda ta tegelikult soovis päästa teele kukkuvatest rehvidest. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik F.B, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. F.B ei viibinud suurimat lubatud sõidukiirust ületades 3 kohustuste kollisiooni olukorras. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-42-09). LS 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati F.B LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse alla LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, isiku poolt süü tunnistamine, kehtivate karistuste puudumine, kaasaaitamine menetluse läbiviimisel ja ülalpeetavate olemasolu. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus
lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 227 lg 1 ülemmäär, ehk 30 trahviühikut.
lg 1 ls 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kuna eriosa sanktsioonis sätestatakse üksnes rahatrahvi ülemmäär, siis
sätestatud rahatrahvi alammäär on rahatrahvi alammääraks kõikide väärtegude jaoks. Samuti Riigikohtu lahendis nr 3-11-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et arvestades tuvastatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra - 30 km/h (vastab keskmisele süüle), menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes ei ole suur, karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus.
§-s 58 sätestatud raskendavaid asjaolusid ei ole ka kohus käesoleval juhul tuvastanud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki juhtimine ületades suurimat lubatud sõidukiirust on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuid leiab, et mõistetud põhikaristus ei vasta isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja on F.B-le LS § 224 lg 2 alusel karistust määrates keskendunud liialt karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele, kuid jättis tähelepanuta eripreventiivseid kaalutlusi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-11-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad F.B kehtivad liiklusalased väärteokaristused. Seetõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Arvestades F.B poolt kiiruse ületamise määra, karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, mõistab kohus F.B-le karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut (80 eurot), mida on võimalik
Kohus leiab, et 80 euro suuruse summa tasumine ühe korraga võib menetlusalusel isikul käia üle jõu ja selle ühekordne tasumine paneb isiku raskesse majanduslikku olukorda, kuna isikul puudub sissetulek ja tal on kaks alaealist last. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.