lg1 tunnustel Asja läbivaatamise aeg ja 04.05.2017 koht Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu RESOLUTSIOON Juhindudes
, 218 lg 1 ja V™S § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada V.P
V.P asuda mõistetud aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1 hiljemalt 03.07.
lg 2 p 4 sätestatud nõudeid ning pani toime
Väärteoprotokoll AB1540244 on koostatud selles, et V.P 03.12.2016.a pakkus varalise kasu saamise eesmärgil internetiportaalis okidoki.ee müügiks käekella Michael Kors, mille eest A. Kuritsõn kandis 45 eurot V.P arveldusarvele nr EE981010010526576014, kuid V.P tahtlikult kaupa ei väljastanud ega tagastanud raha, saades varalist kasu summas 45 eurot ning tekitades A. Kuritsõnile varalist kahju. V.P luues A. Kuritsõnile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja saades sellest varalist kasu, pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Oma sellise käitumisega rikkus V.P
lg 2 p 1 sätestatud nõudeid ning pani toime
V.P kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kohtukutse on ta isiklikult 26.04.2017.a kätte saanud. Nimelt on V.P saatnud kohtule vastukinnituse e-kirja näol 26.04.2017.a kell 17:01, et on kohtukutse elektroonselt kätte saanud (lk 57). Seega oli V.P kohtuistungi ajast teadlik. Arstitõendit tervisliku seisundi kohta esitatud ei ole. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks esitatud ei ole. Kohus uuris järgmisi dokumente:
lg 1 (
lg 2 p 4 episood) - väärteoprotokoll AB1540242 (lk 2); - teatis väärteomenetluse alustamise kohta (lk 3); - avaldus menetluse alustamiseks (lk 4); - laojääki kajastav dokument (lk 5); - fototabel Kaubamaja AS poolt väljastatud videosalvestuselt (lk 7-10); - karistusregistri teatis (lk 11-13; 27-28, 30, 52-54); - menetlusaluse isiku V.P 20.03.2017.a antud ütlused (lk 24-25, kohus avaldab menetlusaluse isiku ütlused V™S § 98 lg 5 alusel); 2
lg 1 (
lg 2 p 1 episood) - väärteoprotokoll AB1540244 (lk 33); - Aleksei Kuritsõn pangakonto väljavõte (lk 37-38) - menetlusaluse isiku V.P 20.03.2017.a antud ütlused (lk 49-50, kohus avaldab menetlusaluse isiku ütlused V™S § 98 lg 5 alusel); - karistusregistri teatis (lk 52-54). Kohtuvälise menetleja esindaja palub V.P süüdi tunnistada
V.P on varem väärteokorras arestiga karistatud 2013 ja 2015, isik jätkab väärtegude toimepanemist.
V™S § 12 lg 1 kohaselt menetletakse kohtuvälises menetluses väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. V™S § 14 lg 1 kohaselt arutab väärteoasja see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Vastavalt V™S § 63 lg 1 ja lg 3 võib väärteoasjad ühendada maakohtu määrusega, kui isik on toime pannud mitu väärtegu. Asjade kiiremaks ja õigemaks läbivaatamiseks ühendas kohus erinevad väärteoasjad ühte menetlusse, kuna väärteoprotokollid on koostatud ühele isikule ning mitme kohtuotsuse tegemine menetlusalusele isikule raskendaks tema olukorda. V™S § 83 p 2 sätestab, et väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. V™S § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Kohus kuulanud ära kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale asub järgmistele seisukohtadele:
lg 1 (
lg 2 p 4) episood Väärteoprotokolli AB1540242 kohaselt arvatakse V.P-le süüks
lg 2 p 4 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.
lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Menetlusalune isik V.P on end 20.03.2017.a antud ütlustes Dior lõhna varguses süüdi tunnistanud. Detailselt 30.01.2017.a kell 17:22 kaubamajas toimepandud vargust ei mäleta, küll aga mäletab, et kinkis hiljuti ühe Diori lõhna tuttavale. Lõhna kinkis ära praktiliselt kohe peale selle võtmist. Teo aset leidmist ning menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab ka Kaubamaja AS avaldus, mille kohaselt palutakse alustada väärteomenetlust süüteo toime pannud isiku, s.o V.P (tuvastatud hiljem politsei poolt) vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud korras. Avalduse kohaselt 30.01.2017.a kella 17:40 ajal avastas teenindaja Kaubamaja Ilumaailmas aadressiga Viru 3 Väljak 4, Tallinn „Chanel“ piirkonnast tootekile turvakleepsuga. Kaubamaja turvateenistus tegi videosalvestuse põhjal kindlaks, et 30.01.2017.a kella 17:20:29 ajal sisenes meesterahvas kauplusesse, liikus boksi „Dior“ juurde, kus kell 17:20:39 võtab parfüümi „Dior J’ADORE EDP 30, tootekoodiga 3348900417892 maksumusega 70.99 eurot, liigub lõhnatoa piirkonda, kus eemaldas parfüümilt tootekile turvakleepsuga, kell 17:22:18 viskas tootekile turvakleepsuga „Chanelis“ laua peale ning väljub seejärel kauplusest parfüüm käes möödudes kassadest ja läbides turvaväravad. Samuti nähtub menetlusaluse isiku V.P tegevus Kaubamaja Ilumaailmas varguse toimepanemisel Kaubamaja AS poolt väljastatud videosalvestuse fototabelist. Lao inventuuri käigus on samuti tuvastamist leidnud, et üks pudel parfüümi „J’ADORE EDP 30“ on 16.02.2017.a seisuga laost puudu. Eeltoodust tulenevalt on menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega, Kaubamaja AS avaldusega ning fototabeliga, samuti lao jääki kajastava dokumendiga tõendamist leidnud V.P poolt võõra vallasasja (parfüümipudel) äravõtmine. Karistusregistri teatisest nähtub, et V.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh Harju Maakohtu 14.04.2016.a kohtuotsusega mh
Seega on V.P puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et oma tegevusega on V.P käesolevas episoodis rikkunud
lg 2 p 4 sätestatud nõudeid, seega vastab V.P tegu
Riigikohus on korduvalt märkinud, et
lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine, väljapressimine jt
lg 1 dispositsioonis nimetatud erandid) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 p 4 järgi.
lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt vähemalt teistkordselt, seda aga vaid juhul, kui asi on väheväärtuslik, st selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimelt sätestab
lg 4, et
lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Käesolevas V.P-le süüks arvatavas väärteoepisoodis on menetlusesemeks 70.99 eurot maksva parfüümi vargus. Seega ei ületa varastatu rahaline väärtus 200 eurot, mistõttu on V.P poolt toime pandud süüteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu
Arvestamata varastatu rahalist väärtust, on
lg 2 p 4 ja § 218 lg 1 nii objektiivselt kui ka subjektiivselt koosseisult identsed. Subjektiivsest küljest peab
lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul
Seega varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu on
lg 1 järgi karistatav üksnes tingimusel, et teo toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.
4 § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul annab V.P objektiivne käitumine – läks poodi, võttis parfüümipudeli, millelt eemaldas turvakleebise ning lahkus tootega kauplusest – aluse hinnata V.P õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud teona
Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud V.P poolt
lg 2 p 4 sätestatud nõuete rikkumine, kuid kuivõrd Kaubamaja Ilumaailmast varastatud parfüümipudeli väärtus (milleks oli 70.99 eurot) ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, on V.P poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning V.P tegevus tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi.
lg 1 (
lg 2 p 1) episood Väärteoprotokolli AB1540244 kohaselt arvatakse V.P-le süüks
lg 2 p 1 sätestatud nõuete rikkumist, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 2 p 1 sätestab vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.
lg 1 sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus. Nagu ka eelnevalt selgitatud, siis karistusseadustiku § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13. peatüki suhtes üldosalise sättena. See tähendab, et isiku käitumine subsumeerub
peatükis ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud
Seega, karistades isikut väärteo korras
lg-s 1 sätestatud süüteo eest
kaudu tuleb kindlaks teha see, kas isikule etteheidetav tegu vastab
lg 2 p 1 kirjeldatud kelmuse koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Menetlusalune isik V.P on end 20.03.2017.a antud ütlustes süüdi tunnistanud. Selgitas, et detsembris 2016 (enne jõule) pani okidoki.ee portaali müüki käekella Michael Kors. Kokku oli müügiks kuus käekella. Üks isik Pärnust kandis talle raha käekella eest tema SEB pangakontole. Jäi haigeks (kopsupõletikku), mida ravis kodus neli nädalat. Kella ostjale ei saatnud ning ei ole seda ka käesolevaks ajaks teinud. Samuti ei ole ostjale raha tagasi kandnud. Käekellad, mis müügis 5 olid, on teistele inimestele ära müüdud ning kodus neid enam ei ole. Menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi ning teo aset leidmist kinnitab ka Andrei Kuritsõni poja Aleksei Kuritsõni pangakonto väljavõte, millest nähtub, et Aleksei Kuritsõni pangakontolt on 03.12.2016.a tehtud pangaülekanne 45 euro suuruses summas V.P pangakontole nr EE981010010526576014, selgitusena märgitud „käekell“. Aleksei Kuritsõni pangakontoväljavõttest ajavahemikus 03.12.2016 – 17.02.2017.a ei nähtu ka, et Aleksei Kuritsõni pangakontole oleks käekella eest tasutud summa tagastatud. Ka menetlusalune isik ise kinnitas, et ei ole raha käekella eest tagasi kandnud. V.P pakkudes internetiportaalis „okidoki.ee“ müügiks käekella Michael Kors lõi Andrei Kuritsõnis teadlikult ebaõige ettekujutuse, et V.P tõepoolest soovib käekella müüa. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta (et V.P tegelikult ei soovigi käekella müüa ega ostjale saata), tegi Andrei Kuritsõn 03.12.2016.a varakäsutuse, s.o kandis V.P ettepanekul oma poja Aleksei Kuritsõni pangakontolt V.P SEB Pank pangakontole 45 eurot. Kuna V.P Andrei Kuritsõnile käekella vastu ei saatnud, sai Andrei Kuritsõn seeläbi varalist kahju summas 45 eurot ja V.P varalist kasu summas 45 eurot. V.P on ka ise tunnistanud, et käekella ostja kandis 45 eurot tema SEB pangakontole. Seega tegi Andrei Kuritsõn eksimusse viiduna varakäsutuse ja kannatas kahju ning V.P sai varalist kasu. Kohus loeb seega täidetuks objektiivse koosseisu. Karistusregistri teatisest nähtub, et V.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh Harju Maakohtu 14.04.2016.a kohtuotsusega mh
Seega on V.P puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et oma tegevusega on V.P käesolevas episoodis rikkunud
lg 2 p 1 sätestatud nõudeid, seega vastab V.P tegu käesolevas episoodis
Nagu kohus ka eelnevalt selgitanud on, siis loetakse
lg 4 alusel väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Käesolevas V.P-le süüks arvatava väärteoepisoodis on Andrei Kuritsõn saanud varalist kahju summas 45 eurot, seega on Andrei Kuritsõni suhtes toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu
Subjektiivsest küljest peab
lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul
Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus leiab, et süüdistatav on väärteo toime pannud otsese tahtlusega.
lg 3 kohasel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik tunnistab süüd. V.P peale Andrei Kuritsõni käest oma poja Aleksei Kuritsõni pangakonto kaudu raha saamist tellitud käekella posti ei pannud ning ostjale ei saatnud. Raha saamiseks lõi V.P Andrei Kuritsõnis vale ettekujutuse ja tema plaan täitus – Andrei Kuritsõn tegi varakäsutuse. V.P teadis, et Andrei Kuritsõn talle käekella eest raha kandis ning teadis, et käekella ostjale mitte saatmisel või raha mitte tagastamisel teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahtis või vähemalt möönas seda. V.P on ka ise tunnistanud, et ei ole käesolevaks ajaks ostjale kella saatnud ega raha tagastanud. Eeltoodu alusel loeb kohus, et V.P on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. 6 Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud V.P poolt
lg 2 p 1 sätestatud nõuete rikkumine, mille rahaline/varaline väärtus (milleks oli 45 eurot) ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot on V.P poolt tahtlikult toime pandud väärteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu ning V.P tegevus käesolevas väärteoepisoodis tuleb kvalifitseerida
V.P tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistusseadustiku § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. V.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka toimepandud väärtegude raskust ja laadi ning asjaolu, et toime on pandud kaks väärteoepisoodi kahe kuu jooksul. Kohus hindab V.P süüd
V.P pani teod toime tahtlikult ning eesmärgipäraselt. Samas võtab kohus karistust määrates arvesse, et V.P poolt tekitatud varaline kahju ei ole suur. V.P iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda peamiselt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on V.P korduvalt väärteokorras karistatud, sh ka varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu
Väärteokorras mõistetud rahatrahvide osas puuduvad andmed nende täitmise kohta, millest saab järeldada, et need karistused on isikul tasumata. V.P puudub ka töökoht. V.P-le on eelnevalt väärteokorras karistuseks mõistetud ka arest (2015 ja 2013.a), kuid karistuseks mõistetud arest ning rahatrahvid ei ole mõjutanud V.P analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda tahtlikult. V.P käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates põhjendatud isikule karistuseks uuesti kergemaliigilise karistuse s.o rahatrahvi kohaldamine ning ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades, et toime on pandud 2 episoodi, V.P süü on keskmine, tekitatud kahju ei ole suur ning pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida V.P edaspidi süütegusid toime panemast), tuleb teda karistada arestiga keskmise määra lähedases määras ning kohus peab kohaseks karistuse määraks 12 päeva aresti. Arvestades V.P eelnevat karistatust, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata aresti kandmine ositi. Ka ei ole menetlusalune isik käesoleva väärteoasja menetluse raames Harju Maakohtus esitanud kohtule taotlust karistuse kandmiseks ositi. Nimelt on V.P kohtule e-posti teel 26.04.2017 vastanud, et on kohtukutse kätte saanud, samuti 04.05.2017.a kell 09:27 on e-posti teel kinnitanud kohtuotsuse lõpposa 7 kättesaamist. Samuti ei nähtunud kohtule väärteoasja materjalidest väärteoasja menetlemise käigus V.P
lõikes 1 sätestatud aresti ositi kandmise kohaldamiseks sätestatud alused/tingimused. Nimelt sätestab
lg 1 esimene lause, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kohtul ei olnud võimalik asendada V.P-le määratud aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd
lg 1 kohaselt võib aresti asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul, kuid V.P ei ole väärteomenetluse käigus avaldanud nõusolekut aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Liina Pohlak Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.