4-17-1484/4

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1484 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi N.D (isikukood: xxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.2017.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,000410 RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus N.D-le. Määruse koopia edastada kaebuse esitajale N.D-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Määruse motiivid: Harju Maakohtule 14.03.2017.a. esitatud kaebuses vaidlustab N.D Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.2017.a. otsust väärteoasjas nr 2317,17,000410. Antud kaebus on esitatud kohtule N.D kaitsja, vandeadvokaat Urmas Kiik’i poolt. Harju Maakohtu 20.03.2017.a. määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg (kuni 04.04.2017.a.) puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse käiguta jätmine oli tingitud mitmete V™S § 115 järgi kohtule esitatavale kaebusele kehtivate nõuete mittetäitmisest. Kaebusele ei olnud lisatud kohtuvälise menetleja otsuse koopiat ja selles olid märkimata kaebuse esitaja kontaktivahendid ning kohtuvälise menetleja aadress. Kohtumääruse koopia saadeti kaitsja elektronposti aadressile, millelt kaebus kohtule saadeti (tl 6) ning kaitsja on kinnitanud selle kättesaamist 21.03.2017.a. (tl 7). Kaitsja nõudis 24.03.2017.a. e-kirjas kohtunikult selgitusi antud määruse sisu kohta (tl 8), seega oli ta teadlik kohtumääruse sisust. Kohtumääruse edastamine kaebuse esitajale ei olnud võimalik, kuivõrd kaebusest ei nähtunud ühtki kaebuse esitaja kontaktivahendi. Kohus püüdis määrust edastada kohtu infosüsteemis varasemalt sisaldunud kaebuse esitaja elektronpostiaadressile (tl 6), kuid vastust sellelt ei saabunud, mistõttu võib arvata, et isik antud elektronposti aadressi ei kasuta. Samas tehti kohtumäärus eelnevalt kättesaadavaks nii kaebuse esitajale, kui tema kaitsjale ka avaliku etoimiku vahendusel ning seda samuti juba 20.03.2017.a. Arvestades, et kaebus esitati kaitsja vahendusel ning selles sisaldusid üksnes kaitsja kontaktid, (millelt kaitsja on kohtumääruse ka kätte saanud), tuleb lugeda Harju Maakohtu määruse kaebuse esitajale kättetoimetatuks kaitsja kaudu. Seda kinnitab ka kaitsja edasine tegevus, milleks oli kohtunikule järelepärimise saatmine, milles nõuti selgitust, miks kohtu taoline määrus üldse vajalik on, kui nõutavad andmed on leitavad e-toimikus olevast väärteootsusest. (tl 8). Eelneva põhjal saab järeldada, et kaebuse esitajal oli kaitsja kaudu piisavalt aega kaebuse täiendamiseks või vajadusel ka kaebuse parandamise tähtaja pikendamise taotlemiseks. Kohtumääruses nimetatud kuupäevaks ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks (s.o. 07.04.2017.a.) N.D kaebuses esinenud puudusi ei kõrvaldanud. Küll aga on kohtule saabunud kaitsja poolt saadetud e-kiri, milles kaitsja nõuab kohtunikult esmalt selgitusi kohtumääruse vajalikkuse kohta ning märgib, et kõik nõutavad andmed on leitavad e-toimikus olevast väärteootsusest (tl 8). Kohus esitas kaitsjale veelkordse selgituse antud andmete vajalikkusest e-kirjas (tl 9). Seejärel, 06.04.2017.a. (s.o pärast kohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamise tähtaega) esitas N.D kaitsja kohtule üleoleva tonaalsusega e-kirja, milles nimetab kohtu nõudeid formaalseteks (kohtupoolsed nõuded tulenevad V™S § 115 lg 1 p-dest 2, 5 ning § 115 lg 5 p-st 1) ning täitis ainsa nõudena kaebuse esitaja telefoninumbri lisamise ja seda pärast määratud puuduste kõrvaldamise tähtaega, jättes samas lisamata kaebuse esitaja elektronpostiaadressi, elukoha aadressi, kohtuvälise menetleja aadressi ning kaevatava otsuse koopia. Samuti kaitsja märkis, et väärteootsuse sisu pidi olema kohtule tuttav ning nõudis tungivalt selgitusi selle kohta, miks temalt nimetatud väärteootsust sellisel juhul nõutakse (tl 10). Eelpool kirjeldatuga seoses peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole ise või kaitsja vahendusel tähtaegselt kõrvaldanud ühtegi kohtu poolt 20.03.2017.a. määruses viidatud kaebuse puudust. Seevastu on kaebuse esitaja kaitsja pidanud vajalikuks nõuda kohtult selgitusi seaduspärase ja edasikaebamisele mittekuuluva määruse kohta ja seda olukorras, kus kaitsja oli teadlik vastava kohustuse olemasolust, kuid püüdis seda vältida. Kohus rõhutab siinkohal veelkordselt, et V™S § 117 lg 1 p 1 järgi tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida mh V™S § 115 nõuete järgimist. Sealhulgas, tulenevalt V™S § 115 lg 1 p-dest 2 ja 5 tuleb kaebusesse muuhulgas märkida kaebuse esitaja elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress ja otsuse teinud kohtuvälise menetleja aadress ning VTMS § 115 lg 5 p 1 kohustab kaebusele lisama kaevatava väärteootsuse koopia. Need nõuded on täitmiseks kõigile kaebuse esitajatele ja nende kaitsjatele. Seetõttu tuleb kummastavaks pidada kaebuse esitaja vandeadvokaadist kaitsja Urmas Kiik’i seisukohta, et antud kaebuse puhul võib sellisest menetluskorrast hälbida, sest kohtule on need andmed e-toimikust kättesaadavad. Kohus juhib tähelepanu sellele, et väärteokaebuste menetlemine toimub ennekõike menetlusaluste isikute huvides, mistõttu on ilmne, et kohus ei ole selles küsimuses isikutele nõuandev või neid teenindav asutus ning väärteokaebustele kehtestatud sisu- ja vorminõudeid tuleb täita nimelt kaebuse esitajal ja tema kaitsjal. See, et V™S § 115 järgi nõutavad andmed mujal olemas on, ei vabasta kaebuse esitajat või tema kaitsjat vajadusest järgida ka V™S § 115 lg 1 p 2 ja 5 ning § 115 lg 5 p 1 nõudeid. V™S § 115 nõuded kohustavad sõnaselgelt märkima vajaliku informatsiooni kaebusesse ja lisama kohtuvälise menetleja otsuse jt vajalikud materjalid. Antud juhul leidis kaitsja, et kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamine ei ole oluline, kuigi sellised nõuded tulenevad otsesõnu seadusest. Tõsiasja, et kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning selleks tuleb V™S §-de 117 ja 118 kohaselt kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus, on varasemalt rõhutanud ka Riigikohus (RKKKo 3-1-1-19-04, p 8). Praegusel juhul ei ole aga eelmenetluses antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldatud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada V™S § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada see kaebuse esitajale. Merle Parts Kohtunik