lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevast 15.04.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on R.B esitanud Harju Maakohtule 31.05.2017 .a kell 23.59, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 30.05.
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud niivõrd erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud korras ning ajal. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses on R.B selgitanud, et tema, olles kätte saanud otsuse, asus otsima õigusabi ning pöördus nõu saamiseks mitmete õigusteadmistega isikute poole, kuid teda nõustanud õigusbüroo liige eksis tähtaja arvestamisega ning seetõttu tekkis ka temal vale hinnang tähtaja kohta. Lisaks ilmnes, et õigusbürool ei ole piisavalt aega tema kaebusega tegeleda ning tagastas talle materjalid, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada kaebust tähtaegselt ning esitas selle hilinemisega. Ühtegi tõendit oma väite kinnituseks R.B aga kohtule esitanud ei ole. R.B on toonud oma kaebuses välja, et kohtuvälise menetleja otsuses seisis, et kaebuse võib otsusele esitada 15 päeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest, hiljemalt 30.05.2017. a ning ka kaebuse esitaja on möönnud, et kaebus on esitatud hilinemisega. Seega teadis R.B kaebuse esitamise viimast kuupäeva, mistõttu jääb kohtule arusaamatuks, kuidas juriidiliste teadmistega õigusbüroo juristil oli võimalik tähtaja arvestamisega eksida, kui otsuses on sõnaselgelt väljatoodud kaebuse esitamise viimane kuupäev. Samuti ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks asjaolu, et õigusbürool ei ole piisavalt aega kaebuse esitaja kaebusega tegelemiseks, kuna kaebaja teadis, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.05.2017. a, mistõttu oleks ta pidanud olema aktiivsem ning otsima sellisel juhul juba varakult õigusabi osutava isiku, kellel oleks aega olnud tema kaebusega tegelemiseks. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatav otsus ega väärteoasi ei ole oma sisult mahukas ega ka õiguslikult keeruline, seda näitab ka asjaolu, et kaebuse esitaja on hilinemisega esitanud piisavalt korrektse kaebuse, millise ta oleks võinud õigusbüroopoolsete takistuste ilmnemisel esitada iseseisvalt ja tähtaegselt. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et R.B ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Määruskaebus
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama sätte lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Samuti on kohtupraktikas (Riigikohus 3-1-1-5-07) loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid asjaolusid - loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, või isikuga vahetult seotud asjaolusid - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, seega sellised objektiivsed takistused, mis tegid isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Loetletud mõjuvaid põhjuseid kaebaja suhtes käesoleval juhul ringkonnakohtu arvates ei esine, seda vaatamata kaebaja sellekohastele väidetele. Nimelt on R.B väited sidehäiretele suhtluses õigusbürooga ja õigusbüroo poolt tähtaegselt kaebuse esitamata jätmise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kuigi R.B väidab esitatud määruskaebuses, et SPG Õigusbüroo kinnitab tema versiooni toimunust ja ta esitab kaebuse lisana nr 1 õigusbüroo vastavasisulise selgituse, siis tegelikult ei ole määruskaebusele mitte mingeid tõendeid ega selgitusi, mis kinnitaks R.B väiteid kaebuse tähtaegseks esitamiseks esinevaid objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada ja on mõjuvaks põhjuseks kaebuse tähtaegseks esitamata jätmiseks, lisatud. Seetõttu tuleb lugeda R.B väited selle kohta, miks tal ei olnud võimalust kaebust tähtaegselt esitada, paljasõnaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad andmed selle kohta, et R.B esinesid mõjuvad põhjused kaebetähtaja möödalaskmiseks. Seega jättis maakohus põhjendatud kaebetähtaja ennistamata ja R.B kaebuse läbi vaatamata. Märkimist väärib ka asjaolu, et R.B väited ja põhjendused kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste kohta on vastuolulised ja seetõttu ei ole need veenvad. Nii on ta väitnud maakohtule 31.05.2015. a esitatud kaebuses, et teda nõustanud õigusbüroo eksis tähtaja arvestamisega ning lisaks ilmnes, et õigusbürool ei ole piisavalt aega tema kaebusega tegeleda ja tagastas talle materjalid. 28.06.2017. a esitatud määruskaebuses väidab R.B hoopis, et õigusbürooga tekkisid kommunikatsioonihäired, samuti sidehäired, lisaks ta ei teadnud, et õigusbüroo ei esitanudki ise kaebust maakohtule tähtaegselt ja õigusbüroo jälle ei teadnud, kas ta soovis kliendisuhte jätkamist. Kõik määruskaebuses välja toodud põhjused kaebetähtaja möödalaskmiseks on seega pigem otsitud ja ei ole kooskõlas R.B enda poolt 31.05.2017.a kaebuses märgituga. Vaatamata määruskaebuses märgitule, mille kohaselt esitab R.B määruskaebuse lisana tõendid õigusbüroo selgitustega tekkinud olukorrale, ei ole selliseid tõendeid määruskaebusele tegelikkuses lisatud. Seega ei ole R.B esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja kohta ja annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata, leides, et kuivõrd kaebajal ei esinenud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks, jättis maakohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. Samuti märgib ringkonnakohus, et
lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega maakohus jättis käesoleval juhul kaebetähtaja möödalaskmise tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks ja seda vaatamata asjaolule, et kaebetähtaega ületati vaid ühe päevaga. Seda, et R.B on probleeme kaebetähtajast kinnipidamisega, sellele viitab lisaks asjaolule, et maakohtule oli kaebus esitatud ühe päevase hilinemisega ka asjaolu, et ka määruskaebus Harju Maakohtu 13.06.2017. a määrusele on esitatud viimasel hetkel ehk vaid mõned minutid enne kaebetähtaja lõppu. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes
§-dest 114, 118, 192, 194, 196, 198 ja KrMS §-st 172, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.