KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-17-1198 (2302,17,000901) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi

§ 127

alusel on M.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord. 1 Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 29. maist 2017.a. MENETLUSE KÄIK xxx koostas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik E.V. väärteoprotokolli 20170113438301 selle fakti kohta, et M.S xxx kell xxx. km-l juhtis mootorsõidukit xxx kiirusega 123+/-8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/

1. h)mitte vähem, kui 25 km/h. Sellega rikkus M.S LS § 15 lg 1 p 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel. 17.02.2017 tegi Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A.V. väärteoasjas 2302,17,000901 otsuse, milles pidas tõendatuks M.S poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. 27.02.2017 esitas M.S-i kaitsja Marko Tiirik kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada lisakaristuse mõistmise osas ning mõista kas rahatrahv või vähendada lisakaristust 1 kuuni koos rahatrahvi mõistmisega. Kaebuse esitaja vaidlustab kaevatava otsuse karistuse määramise osas tuginedes järgmistele asjaoludele, järeldustele ja põhjendustele. Kaebuse esitajal on kaks last: N. T. (ik xxx) ja G. T. (xxx). Lapsed elavad ning käivad lasteaias ja koolis xxx Suhtluses G. T.on M.S-ile võimaldatud iga nädala reede kl 16.30 võtta G . xxxja tagastada samasse järgneval esmaspäeval kell 8.00 (seda paaritul nädalal) või järgneval laupäeval kell 19.00 (seda paaris nädal). Selline suhtluskord tuleneb kohtulahendist ning M.S puuduvad alternatiivsed võimalused lapsega suhelda. G. T. ema soovimatusest võimalda M.S suhelda oma lapse G., tuli kohus lahendada lapsega suhtluskorda ning tsiviilasjas xxx tehtud Viru Maakohtu 27.06.2011 otsusega määrati täpselt kindlaks lapse G . T. ja isa M.S suhtluskord. (vt lisa 1. Viru Maakohtu 27.06.2011 otsuse tsiv asjas xxx resolutiivosa p 4.1. ja 4.2.). Kuna G.käib nüüdseks koolis, siis lasteaiast võtmine ja tagasi toomine on asendunud lapse kodu juurest võtmise ja tagasi toomisega. Suhtluses N.T. on M.S-ile võimaldatud N .i võtta iga esimese ja kolmanda nädala reedel kas lasteaiast või ema elukohast xxxkl 16.00 ja tagastada pähapäevaks kl 19.00, samuti kaks korda 2 kuus muudel (argi)päevadel samal kellaajal (vt lisa 2. Viru Maakohtu 30.12.2015 määrus tsiviilasjas xxx, resolutiivosa p 5.1. ja 5.2.). M.S-i elukoht on xxx linn ja töökoht on xxx asukohaga xxx. Kaebaja töötab juhatajana (vt lisa 3. käsundusleping). Töökohaks on xxx, tööaeg on kl 9-17 (vt lisa käsunduslepingu p 7.3 ). Kaebaja ülesanneteks on muuhulgas ootamatult haigestunud või muul põhjusel tööle mitteilmunud autojuhtide asendamine (vt lisa 3. käsunduslepingu p 4.10). Vaidlustatud otsuse jõustumisel juhimisõiguse ära võtmisel Kaebajal tuleb tööl käimiseks ja lastega suhtlemiseks ning laste transportimisel asuda kasutama ühistranspordi teenuseid. Et jõuda kell 16.30 ühistransporti kasutades lasteaeda xxx peaks kaebaja lahkuma töökohast kell 15.00, et jõuda kell 16 00, peab lahkuma kell 14.00. Kaebaja käsundaja xxx, mille juhatajana kaebaja töötab, on teatanud, et ei lepi sellega, et juhataja ei saa 4 kuud osaliselt täita oma ülesandeid (juhtimisõigus on oluline just autojuhtide asendamiseks) ja lahkub töölt juba kell 14.00 ja et juhataja kuulub sellisel juhul tagasikutsumisele. Äriühingu osanik teatas sellest suuliselt, kui kohus peaks seda põhistust pidama mitteveenvaks, taotleb kaebaja oma väite tõendamiseks osaniku tunnistajana ülekuulamist. Tähtsust omab ka asjaolu, et isal on oma lastega väga lähedased suhted, samas kui kaebaja suhted laste emadega on suhteliselt problemaatilised. Arvestades eelnevalt toodud asjaolusid oleks määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise kaudseteks tagajärjedeks: - võimaluse kaotamine lastega suhtlemiseks senisel kujul ja määral; - suhete halvenemine laste emadega, kuna kokkulepitud suhtluskorda ei ole võimalik täita (teine vanem võib pöörduda täituri poole kohtu poolt kinnitatud suhtluskorra täitmise tagamiseks – see oleks äärmiselt koormav ja komplitseeriks niigi problemaatilisi peresuhteid veelgi); - töö ja sissetuleku kaotus. Kaevatava otsuse põhjenduste järgi on määratud karistuse eesmärgiks rikkuja mõjutamine tema elukorralduse muutmise kaudu. Karistus peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Antud juhul võivad elukorralduslikud muudatused osaliselt - töökoha kaotus, osutuda pöördumatuteks. Lisaks on need emotsionaalselt äärmiselt koormavad (peresuhete halvenemine) ja mõjutavad negatiivselt lisaks kaebajale ka tema kahe lapse ja laste emade elulkorraldust ja vaimset seisundit. Kohtuvälise menetleja kaalumisvea tõttu ei ole karistus ei ole mõõdukas ja proportsioonis rikkumise raskusega ega ole seetõttu seaduspärane. Kaebaja kinnitab, et juba sellise karistuse ähvardus – ja seega võimalus, et saabuvad eeltoodud tagajärjed on piisav selleks, et oleks saavutatud karistuse eesmärk. Kaebaja möönab, et peaks sellisest ähvardusest iseenesest olema teadlik igal juhul. Kuid tõsi on, et kaebaja sai sellest lõplikult aru alles seistes vahetult silmitsi võimalike kaotuste ja äärmiselt ebameeldiva tulemiga. Teiste sõnadega mõjus juhtimisõiguse äravõtmise otsus omamoodi “äratuskellana”. Kaebaja mõistab nüüd, et ei ole olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, kuid ei jää muud üle, kui need minetused parandada ja tulevikus käituda seadusekuuleka liiklejana. Kaebuse esitaja möönab, et võib näida, et rahalised karistused ei ole üldse saavutanud eesmärki. Tegelikult ei ole see siiski nii. Rahatrahvid on avadanud mõju ja parandanud kaebaja liikluskultuuri. Kaebaja palub arvestada seda, et antud juhul puudus tal tahtlus liikluseeskirja rikkuda, vaid kuna tee oli tühi ja sõiduolud olid head, siis tähelepanu hetkeks hajus. Täiendavalt soovib kaebaja lisada et, kuigi kohtueelne menetleja oma otsuses kõneleb tasumata rahatrahvides mitmuses, on neid tegelikult tasumata üks ning sellegi osas on täitemenetlus peatunud. Kaebuse juurde on lisatud 2 kohtulahendit tsiviilasjades, käsundusleping, kaevatav otsus väärteoasjas, täitetoimikute väljevõte, kaitsja haridust tõendav dokument ja volitus. 3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas ning mõista talle karistuseks rahatrahv. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Menetlusalune isik M.S andis ütlusi, et ta sõitis xxx poole, peatati enne xx Kiirjusenäiduga on nõus, see on tema eksimus, et ei jälginud spidomeetrit. Ilma lubadeta on tal võimatu elada, kuna töö tõttu on vaja palju sõita ja ka lastega sutlemiseks on vaja nende järel käia ja viia, liinibussiga on see võimatu. On korduvalt karistatud samalaadse teo eest, kuid ei tea, miks karistused pole mõjunud. Saab aru, et peab jälgima spidomeetrit ja muutma sõidumaneeri. Kahetseb tegu. Kohtuistungil avaldati CD (lk 49). Kohtuistungil avaldati M.S-i karistusregistri andmed (lk 63-64), mille kohaselt on tal on 9 kehtivat väärteokaristust, millest 4 on täidetud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et M.S-i kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlusi ning prefektuuri kirjalike tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda M.S-i ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. M.S andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tema ütlused on kinnitust leidnud ja CD plaadi salvestisega. M.S on rikkumisega nõus, tunnistab ennast süüdi. Seega puudub vaidlus väärteo toimepanemise fakti osas. M.S pole nõus vaid karistuse liigiga. 4 Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et M.S xxxx kell xxx km-l juhtis mootorsõidukit xxx kiirusega 123+/-8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/
2. h)mitte vähem, kui 25 km/h. Sellega rikkus M.S LS § 15 lg 1 p 1. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel. ASJASSEPUUTUVAD NORMID

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h.

§ 227

lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

on koosseisutüübilt tegu spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 227

objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulavälise teega. Seadme lugem näitas 123 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 8 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 25 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et M.S juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1 p 1 ja kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et M.S täitis objektiivse koosseisu

§ 227lg 2 järgi ettevaatamatusega. Kar

S § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. M.S sõiduki autojuhina sõites asulavälisel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt ei jälginud ta kogu aeg spidomeetrit, sellega eiras ta

§ 15lg 1 p 1 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et M.S pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 5 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, mis on veidi üle keskmise tähtaja. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise alusele - isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – isikul on 9 kehtivat väärteokaristust, millest 8 on analoogse teo eest. Ühel korral on juba talt juhtimisõigus ära võetud 3 kuuks. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise ettevaatamatusest, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul M.S süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmises määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem karistatud kiiruse ületamise eest rahalise karistusega, see on tasutud, samuti juhtimisõiguse äravõtmisega ning need karistused pole kuidagi mõjutanud tema liikluskäitumist. Ta jätkab liiklussüütegude toimepanemist. Teda ei takista isegi see asjaolu, et tal on vajalik töö tegemiseks ning lastega kohtumiseks juhilubade olemasolu. Seega pole varasemad rahalised karistused talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 6 KOHTU MEE™ED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 07.02.2017 otsus väärteoasjas 2302,17,000901 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7