← Eesti

1-17-8034/2

Kriminaalasi nr 1-17-8034 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28. august 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Ringkonnaprokurör Silva Rood Kriminaalasi J.N-i

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista J.N-ilt kannatanu Rimi Eesti Food AS (registrikood: 10263574; arveldusarve: XXX, Swedbank) kasuks kümme

(10)eurot 99 senti. Asitõend – CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.N-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kaks
(72)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulu osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700055954. Väljamõistetud summa tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulu tasuti. Väljamõistetud summa vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.N-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi,
  1. märtsil
  2. a kella 21:15 paiku võttis Tartus Turu 2 asuvast Rimi Tasku Supermarket kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära pudeli viina ’’Saaremaa viin’’ väärtusega 10,99 eurot. Sellega pani J.N toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus 4 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
  3. märtsi
  4. a kohtuotsusega J.N-ile mõistetud 5-kuulise vangistusega ning liitkaristuseks mõista 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega hakata arvestama alates
  5. märtsist
  6. a. Kuriteoga tekitatud kahju on kokkuleppe kohaselt 10,99 eurot, mille hüvitamiseks on kannatanu Rimi Eesti Food AS esitanud ka tsiviilhagi. Menetluskuluks on kokkuleppe kohaselt kaitsjatasu 72 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, paludes kokkuleppes täiendada menetluskulude osas sundraha riigi kanda jätmisega. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt Ts

MS § 440 lg 1.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kokkuleppe kinnitamisega on J.N kannatanu kahjunõude omaks võtnud ning seega tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatuga, et menetluskuluna tuleb J.N-ilt riigituludesse välja mõista kaitsjatasu ning jätta seadusest tulenev sundraha välja mõistmata. Käesoleva süüdistuse näol on tegemist tegudega, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Seetõttu tuleb jätta sundraha süüdistatavalt välja mõistmata. Samuti nõustub kohtunik kokkuleppes tooduga, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Arvestades väljamõistetava menetluskulu suurust ning J.N-i poolt avaldatud seisukohta on alust arvata, et kogu menetluskulu korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seetõttu tuleb määrata süüdistatavale menetluskulu tasumiseks tavapärasest pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulu osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.