KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Tartu Rin

) § 72 lg 1 alusel arestiga. Taotluses märgiti, et G.A ei ole rahatrahvi vabatahtlikult tasunud ja täitemenetlust toimetanud kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.

1. Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega rahuldati kohtuvälise menetleja taotlus asendada G.A-le määratud rahatrahv arestiga ja G.A-le määratud rahatrahv summas 1200 eurot asendati

§ 72lg 1 ja § 69 lg 1 alusel 30 tunni üldkasuliku tööga.

Kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud. Taotlus aresti täitmisele pööramiseks

2. aprillil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata G.A karistus

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Kriminaalhooldusametnik märkis oma taotluse põhjenduseks järgmist. Esmakohtumine G.A-ga toimus

1. märtsil
2. Siis selgitati süüdlasele mh üldkasuliku töö eesmärki ja selle tegemise tingimusi ning tööst kõrvalehoidumise tagajärgi. Kuna süüdlasel polnud kaasas isikut tõendavat dokumenti, lepiti kokku uus vastuvõtt
3. märtsiks
4. Sellele vastuvõtule G.A ei ilmunud. G.A ema, kellega kriminaalhooldaja ühendust võttis, andis süüdlase telefoninumbri, ehkki esmakohtumisel oli süüdlane väitnud, et telefoni tal ei ole. Telefonivestluse käigus selgus, et G.A oli asunud iseseisvalt tööle Sillamäe lasteaeda XXX. Ka üldkasuliku töö juhendaja kinnitas, et G.A tegi
5. märtsil 2017 kell 9.00–13.30 üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja selgitas nii G.A-le kui ka juhendajale, et üldkasulikku tööd tuleb teha ajakava alusel ja väljaspool seda tehtud töötunde arvesse võtta ei saa. G.A kutsuti ajakava koostamiseks
6. märtsiks 2017 kriminaalhooldaja vastuvõtule, kuhu ta aga ei ilmunud. Samuti jättis süüdlane vastuvõtule ilmumata temaga järjest kokku lepitud uutel vastuvõtuaegadel 21., 22.,
7. ja
8. märtsil ning 3., 10.,
9. ja
10. aprillil
11. Ühtlasi ei teavitanud G.A kriminaalhooldajat enamasti ilmumata jäämise põhjustest. G.A sõnul ei ole ta nõus üldkasulikku tööd tegema, kuna ajakava-väliseid töötunde arvesse ei võetud. Eelnevat arvestades ei olnud võimalik üldkasuliku töö täitmist korraldada.
12. Viru Maakohtu
13. juuli
14. a määrusega pöörati G.A-le Viru Maakohtu
15. veebruari
16. a määrusega mõistetud asenduskaristus 25 päeva aresti

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Maakohus tuvastas, et G.A ei teinud kohtu määratud tähtajaks üldkasulikku tööd. G.A-le oli antud 30 tunni töö tegemiseks piisavalt pikk aeg. Kohtu hinnangul hoidus süüdlane üldkasuliku töö tegemisest tahtlikult kõrvale. Tal ei olnud töö tegemata jätmiseks mõjuvat põhjust. G.A rikkus ka üldkasuliku töö tegemisel distsipliini ja jättis kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule ilmumata. Süüdlane on oma käitumisega järjepidevalt näidanud, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Seetõttu on üldkasuliku töö jätkamine ebamõistlik ja G.A-le mõistetud arest tuleb täitmisele pöörata. Samas asus kohus seisukohale, et G.A tehtud 5 tundi üldkasulikku tööd tuleb lugeda sooritatuks vaatamata sellele, et need töötunnid tegi G.A ilma ajakavata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse G.A, kes palub võimaldada tal teha aresti asemel üldkasulikku tööd või kanda aresti üksnes puhkepäevadel. Määruskaebuse esitaja väitel asetaks 25-päevase aresti kandmine tema perekonna raskesse olukorda, kuna naisel oleks väikese lapsega raske toime tulla. G.A väitel töötab ta perekonna ülalpidamiseks mitteametlikult, tehes remonti. Aresti korral võib ta kaotada nii kliendi kui ka perekonna. Kaebaja palub arvestada ka sellega, et asendatav rahatrahv on määratud ammu ja see jäi maksmata, kuna tal ei olnud selleks võimalust.
2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond määruskaebusele ei vastanud. 2

§ 69

lg-st 6 juhindudes täitmisele pöörata, ja kas maakohus oli käesoleval juhul menetluslikult pädev

§ 69lg-t 6 kohaldama.

1. Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrusega pöörati G.A suhtes

§ 69lg 6 alusel täitmisele arest kestusega 25 päeva.

Seejuures märkis kohus oma määruse resolutsioonis, et täitmisele pööratava aresti näol on tegemist Viru Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega mõistetud asenduskaristusega.
3. Ringkonnakohus nendib, et Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse resolutiivosa kohaselt asendati G.A-le määratud rahatrahv üldkasuliku tööga. Otsustust asendada G.A-le määratud rahatrahv konkreetse pikkuse arestiga maakohtu
6. veebruari
7. a määruse resolutiivosast ei nähtu. Seega tuleb ringkonnakohtul leida vastus küsimusele, kas G.A suhtes on üldse kohaldatud (asendus)aresti, mis on praegu võimalik

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

Siinkohal on oluline märkida, et kriminaalhooldusametnik, kes saab väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 210 1 lg 1 ja § 210 3 lg 1 kohaselt taotleda kohtult üldkasuliku töö katkestamist ja aresti täitmisele pööramist, pole samas menetluslikult pädev taotlema rahatrahvi asendamist arestiga – viimati nimetatud otsustuse saab kohus V™S § 211 lg 1 kohaselt teha üksnes sissenõudja avalduse alusel. Seega saab Viru Maakohtu vaidlustatud määrust G.A aresti täitmisele pööramise kohta pidada seaduslikuks üksnes juhul, kui asuda seisukohale, et Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määruse tulemusena on G.A-le määratud rahatrahv tõepoolest arestiga asendatud. 11. G.A karistati kohtuvälise menetleja otsusega LS § 201 lg 2 järgi 1200-eurose rahatrahviga (tl 7), mille süüdlane jättis täies ulatuses tasumata ja mille sissenõudmine ebaõnnestus kohtutäituri teatel ka täitemenetluses, kuna võlgnikul polnud piisavalt vara (tl 5).

§ 72

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72

lg 1 kohaldamise menetlus on sätestatud esmajoones täitemenetluse seadustiku (™S) §-s 201 ja V™S §-s 211. Osutatud sätetest tuleneb muu hulgas, et kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks ei tasuta ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt

§-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt

§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Seejuures tuleb silmas pidada, et V™S § 202 lg-test 1 ja 5 ning § 204 lg-st 2 järelduvalt tegutseb riik kui sissenõudja kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi puhul lahendi teinud kohtuvälise menetleja, mitte aga V™S § 202 lg-s 5 ja § 204 lg-s 2 nimetatud asutuse kaudu (viimane pöörab täitmisele üksnes rahatrahvi kohaldamise kohta tehtud kohtuotsused). 12. Viru Maakohtu 14. veebruari 2017. a määrusega asendati G.A-le määratud, kuid tasumata rahatrahv selleks pädeva subjekti – Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri – taotlusel eelmises punktis kirjeldatud korda järgides

§ 72lg 1 ja § 69 lg 1 alusel 30 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras kohus kaks kuud. 3

§ 72

lg 1 alusel üldkasuliku tööga, tuleb kohtul kõigepealt otsustada, kas on alust asendada rahatrahv arestiga. Alles seejärel saab kohus lahendada küsimuse, kas asendusarest on omakorda võimalik ja vajalik asendada

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Osutatud järeldust kinnitab mh see, et karistusseadustik reguleerib üksnes seda, mitmele trahviühikule vastab üks päev aresti (

§ 72

lg 2 ls 1), ja seda, mitmele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd (

§ 69

lg 1 ls 2), mitte aga seda, mitmele trahviühikule vastab üks tund üldkasulikku tööd. Samuti ei luba

§ 72lg 1 kohaldada üldkasulikku tööd süüdlase nõusolekuta.

Eeltoodust tulenevalt peaks kohus, kui ta asendab rahatrahvi

§ 72

lg 1 alusel üldkasuliku tööga, kajastama V™S § 211 lg-s 1 nimetatud määruse resolutiivosas eraldi kaht järgmist otsustust: 1) asendada rahatrahvi tasumata osa sellele summale

§ 72

lg 2 ls 1 kohaselt vastava arvu arestipäevadega ja 2) asendada eelnevalt kindlaks määratud asendusarest

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga.

Nii toimides ei teki ka kahtlust, millist liiki karistus (rahatrahv või arest) tuleb

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pöörata, kui süüdlane peaks näiteks üldkasuliku töö täitmisest kõrvale hoidma.

1. Nagu märgitud, ei toiminud Viru Maakohus
2. veebruari
3. a määruse resolutiivosa sõnastades eelmises punktis osutatud viisil, vaid asendas G.A-le määratud rahatrahvi 30 tunni üldkasuliku tööga, fikseerimata eelnevalt otsustust asendada rahatrahv 30-päevase arestiga. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määruses sisalduv otsustus hõlmab ka kohtu otsustust asendada G.A-le määratud rahatrahv arestiga ja selle selge märkimata jätmine kohtulahendi resolutsioonis pole käsitatav sellise veana, mis takistaks käesolevas menetluses asendusaresti

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

1. Nimelt nähtub Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusest kokkuvõttes üheselt maakohtu tahe asendada G.A-le määratud, kuid viimase poolt tasumata jäetud rahatrahv (esmalt) arestiga ja alles seejärel arest üldkasuliku tööga. Nii on maakohus
4. veebruari
5. a määruse resolutiivosas esmalt välja toonud otsustuse rahuldada kohtuvälise menetleja taotlus „asendada G.A-le määratud rahatrahv arestiga“. Määruse resolutiivosas märgitud üldkasuliku töö maht (30 tundi) põhineb muu hulgas

§ 72

lg-s 2 sätestatud trahviühikute ja arestipäevade asendussuhtel ning

§ 69lg 1 teises lauses ette nähtud arestipäevade ja töötundide asendussuhtel.

See tähendab, et kohus luges esmalt võimalikuks asendada G.A rahatrahv arestiga. Seda järeldust kinnitab ka

1. veebruari
2. a kohtumääruse põhiosa, kus on muu hulgas märgitud, et „[r]ahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, […] seega kujuneb aresti pikkuseks 30 päeva. Kuna G.A on nõus tegema üldkasulikku tööd ning

§ 69

lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb G.A teostada 30 tundi üldkasulikku tööd.“

1. Seega asendati G.A-le määratud rahatrahv Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega esmalt arestiga, mis seejärel asendati üldkasuliku tööga.
5. aprillil 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, kus kirjeldati Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a määrusega G.A-le määratud üldkasuliku töö ebaõnnestumise asjaolusid ja tehti ettepanek pöörata karistus täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et
8. aprilli
9. a erakorraline ettekanne on käsitatav V™S § 210 1 lg-s 1 ja § 2103 lg-s 1 nimetatud taotlusena aresti täitmisele pööramiseks. Nimelt sätestab V™S § 210 1 lg 1, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Sarnaselt 4

§ 69

lõike 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 19. Eelmises punktis märgitust tulenevalt oli maakohtul G.A aresti täitmisele pööramiseks pädeva subjekti taotlus, samuti oli maakohtul menetlusõiguslik alus (V™S § 210 1 lg 2) otsustada, kas G.A suhtes kohaldatud asendusarest, mis omakorda oli asendatud üldkasuliku tööga, tuleb

§ 69lg 6 alusel täitmisele pöörata.

II 20. Määruskaebuse esitaja leiab, et Viru Maakohus kohtles teda asendusaresti

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pöörates liiga karmilt, sest 25-päevase aresti kandmine võib ta jätta ilma nii tööst kui ka perekonnast. G.A soovib, et talle antaks võimalus teha aresti asemel üldkasulikku tööd või kanda aresti vaid puhkepäevadel. 21. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja hinnanguga ja leiab, et maakohus ei eksinud, kui kohaldas G.A rikkumisele reageerides

§ 69

lg-s 6 ette nähtud õiguslikest tagajärgedest kõige raskemat ehk pööras aresti täitmisele.

§ 69

lg 6 näeb muu hulgas ette, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

1. Aresti täitmisele pööramise kasuks räägib esmalt see, et G.A on näidanud end käesolevas menetluses äärmiselt ebausaldusväärsest küljest ja tema senine käitumine ei luba uskuda, et üldkasuliku töö tegemine võiks uuel katsel õnnestuda. Nähtuvalt kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest, milles märgitut ei ole G.A maakohtu istungil ega määruskaebuses kahtluse alla seadnud, jättis süüdlane lühikese perioodi vältel tervelt üheksa korda kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumata (vt käesoleva määruse punkt 4). Seejuures olid vastuvõtuajad valdavalt süüdlasega eelnevalt kokku lepitud. Ühtlasi jättis G.A tavaliselt kriminaalhooldaja oma mitteilmumisest teavitamata ja kriminaalhooldaja oli sunnitud teda telefonitsi taga otsima. Telefoniühenduse saamise korral jagas G.A kriminaalhooldajale uusi lubadusi kokkusaamisele tulla, kuid jättis need alati täitmata. Kohtus põhjendas G.A kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumata jätmist üldsõnaliselt sellega, et tal polnud võimalik Jõhvi minna (tl 90).
2. Tähelepanu väärib ka G.A poolt esimesel (ja lõpuks ainukeseks jäänud) vastuvõtul kriminaalhooldajale isikliku telefoni puudumise kohta esitatud väide, mis hiljem osutus ebaõigeks (tl 41 pöördel). See viitab sellele, et süüdlane käitus üldkasuliku töö tegemise kohustuse täitmisel sisuliselt algusest peale pahauskselt.
3. Süüdlase vähesele koostöövalmidusele ja ebakonstruktiivsele käitumisele osutab ilmekalt ka tema põhjendus selle kohta, miks ta keeldus pärast esimest (kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastamata) tööpäeva lasteaias XXX üldkasulikku tööd edasi tegemast – nimelt ei olevat 5

§ 66lg 1 kohaldamise korral regulaarselt vähemalt 13 nädalavahetusel aresti kandma.

Lisaks on

§ 69

lg 6 kohaldamisel kaudselt arvestatav ka asjaolu, et G.A ei tasunud talle määratud rahatrahvi isegi mitte osaliselt. III

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määruse muutmata ja G.A määruskaebuse rahuldamata.
4. Käesolev määrus on V™S §-de 189 ja 191 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav. V™S § 190 ja § 193 lg 1 järgi on määruskaebuse esitamise õigus eeskätt kohtumenetluse poolel, kelleks Riigikohtu menetluses on üldjuhul menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja (V™S § 17 lg 2). Käesoleval juhul tuleb aga silmas pidada, et käimasoleva kohtumenetluse käivitanud taotluse – pöörata üldkasuliku tööga asendatud arest

§ 69lg 6 alusel täitmisele – esitab alates 1.

jaanuarist 2017 kehtiva V™S § 210 1 lg 1 ja § 210 3 lg 1 redaktsiooni kohaselt kohtule üldkasuliku töö täitmist korraldava vangla kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametnik. Kohtuväline menetleja üldkasuliku töö katkestamise ja sellega asendatud aresti täitmisele pööramise menetluses ei osale. Seetõttu – ja arvestades analoogia korras asjas nr 3-1-1-92-16 tehtud Riigikohtu

1. veebruari
2. a määruse punktides 12–17 märgitut – tuleb asuda seisukohale, et kohtumenetluse poolena saab käesoleva määruse süüdlase advokaadist kaitsja kõrval vaidlustada Viru Vangla kriminaalhooldusosakond (mitte aga kohtuväline menetleja ehk Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuur).
3. Määruskaebus käesoleva määruse peale tuleb V™S § 192 lg 1 1 kohaselt esitada Riigikohtule ja V™S § 193 lg 1 teise lause järgi saab kohtumenetluse pool seda teha 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 6