) § 54 lg 2 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 25.04.2017. a otsusega väärteoasjas nr 2780,17,003092 (tl 11) karistati L.S selle teo eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. L.S esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl 1), kuivõrd ta ei ole nõus väärteo kvalifikatsiooniga - ta juhtis küll takso tunnustega mootorsõidukit, kuid ei teostanud sõitjate vedu, sest tal ei olnud reisijaid ning ka taksomeeter ei töötanud. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl 10), milles ei nõustu kaebusega. L.S rikkus
Asjaolu, et L.S ei olnud reisijaid ning ka taksomeeter ei töötanud, ei oma tähendust. L.S-i sõidukile oli paigaldatud plafoon ning sellisel juhul loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl 10 ja 24). Kohtu seisukoht
Selle paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol.
lg 4 kohaselt on taksovedu või muu tasulise sõitjateveoteenuse osutamine sõidukiga, millel on vähemalt üks taksotunnus, ilma sõidukikaardita keelatud.
näeb ette väärteokaristuse
-is ette nähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et 06.04.
lg-s 3 loetletud taksotunnused, st plafoon, taksomeeter, hinnakiri – see nähtub L.S-i enda ütlustest (tl 12), kaebuses esitatud asjaoludest (tl 1) ning väärteomaterjalide hulgas olevatelt fotodelt (tl 14-15). Kohtumenetluses puudub vaidlus sellegi üle, et kõnealusel ajal ei olnud L.S kehtivat sõidukikaarti, mis oleks tõendanud õigust kasutada tema poolt juhitud mootorsõidukit 2 taksoveol. See on tõendatud majandustegevuse registrisse (MTR) tehtud päringu väljatrükiga (tl 13), millelt nähtub, et L.S-i juhitud sõiduki kohta vastavad registrikirjed puudusid. MTR-is puudusid kanded aga seetõttu, et L.S oli 15.03.-12.05.2017. a peatanud oma tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana – see asjaolu on tõendatud L.S-i ütlustega (vt tl 12) ja MTR väljatrükiga isiku teavitamise kohta (vt tl 20) –, millest tulenevalt peatati ka tema taksoveoloa (nr XXXX, vt tl 17) ning sõidukikaardi (nr XXXX, vt tl 19) kehtivus samal ajavahemikul, kuivõrd
lg-st 1 tulenevalt saab vedajaks olla üksnes ühistranspordi alal tegutsemiseks tegevusluba omav äriregistrisse kantud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik. Oma kaebuses vaidleb menetlusalune isik vastu sellele, et kohtuväline menetleja omistas talle sõitjate vedu, ehkki tema sõidukis ei olnud kontrolli teostamise hetkel ei reisijaid ning ka tema taksomeeter ei töötanud. Kohus selle vastuväitega ei nõustu.
lg 7 esimene lause sätestab, et kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt plafoon olema eemaldatud. Nagu selgus eespool – L.S-i sõidukil oli kontrollimise ajal plafoon küljes.
lg 7 teisest lausest tuleneb, et kui plafoon on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu, mis
lg 2 järgi on teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, samuti selle sõidukiga taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Seega ei oma tähtsust see, kas kontrolli teostamise hetkel oli L.S-i poolt juhitud sõidukis reisijaid või kas tema taksomeeter töötas, ning järelikult on kohtuväline menetleja õigesti käsitlenud L.S-i sõitu taksoveona. Järelikult rikkus L.S
lg-tes 2 ja 4 toodud nõudeid ning pani toime
järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o tasulise sõitjateveo ilma
-is ette nähtud dokumentideta. Kohus leiab, et asjaolude põhjal, mis ilmnevad väärteotoimikust, ei saa teha järeldusi selle kohta, et menetlusalune isik tegutses väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannes tahtlikult. L.S-i ütlused (vt tl 12) ning kohtuvälise menetleja ametniku E.V. e-kirjavahetus Tartu linna ühistranspordi peaspetsialisti M.O. (vt tl 12) võimaldavad asuda seisukohale, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis (karistusseadustik (edaspidi KarS) § 18 lg 3), kuna ta leidis ekslikult, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse peatamine ei peata tema taksoveoloa ja sõidukikaardi kehtivust. Sellise seose olemasolu oleks ta aga tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tegutsedes valdkonnas, mille kohta kehtib eriregulatsioon, oli L.S kohustus tunda olemasolevat regulatsiooni, ning see eksimus oli tema jaoks välditav kas asjakohaste normide selgeks tegemisega või siis Tartu linna ühistranspordi spetsialistidega konsulteerimisega. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu ning
subjektiivsed tunnused võivad seisneda nii tahtlikus kui ka ettevaatamatus käitumises. 3 Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut L.S tuleb selle teo eest karistada.
S § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja karistas L.S rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, seega alla
S § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku L.S-i tegevuses puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samas puuduvad ka karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58. Menetlusaluse isiku süü väiksusest räägib ka tema enda suhtumise nõrk intensiivsus teosse, nimelt see, et ta pani oma teo toime hooletusest. Lisaks vähendab L.S-i süüd see, et mootorsõiduki Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX kohta on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt sõidukikaart välja antud, st tema juhitud sõiduk oli eelnevalt tunnistatud taksoveokõlbulikuks, ning sõidukikaardi kehtivus oli peatatud üksnes paariks kuuks põhjusel, et L.S oli peatanud oma tegevuse füüsilisest isikust ettevõtjana. Eelnevaid asjaolusid nende koostoimes hinnates võib väita, et L.S-i süü oli oluliselt alla keskmise. Kuna L.S-i rikkumine ei ole raske ega oma ühiskonnas oma ohtlikkuse taseme tõttu kuigi olulist kaalu, ning sellest tulenevalt ei oma L.S-ile mõistetav karistus ka olulist üldpreventiivset eesmärki. Samas räägib karistuse kohaldamise kasuks eripreventiivne eesmärk, kuivõrd karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.S
a (vt tl 21). Siis karistati teda samuti 50 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus on asjaolusid arvestades kohane nii oma sisult kui ka määralt. Järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 25.04.2017. a otsus väärteoasjas nr 2780,17,003092 jätta täielikult muutmata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.